KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1534 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Kriminaalasi N.V süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- märtsi 2016.a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.V Süüdistatav N.V RESOLUTSIOON Süüdistatav N.V poolt Harju Maakohtu
- märtsi 2016.a. 1 kohtuotsusele järgi esitatud apellatsioon – jätta läbi vaatamata Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas
- märtsi 2016.a. kohtuotsusega kokkuleppemenetluses 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 süüdi tunnistada N.V KarS § 423 (kaks) kuud. 1 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise - 14.06.2013.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise alguseks lugeda N.V kinnipidamise aeg, s.o.
- jaanuar 2016.a. Mõista N.V-lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: sundraha II astme kuriteo toimepanemise 645 € (kuussada nelikümmend viis eurot) ja advokaadi õigusabikulud summas 72 € (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 180 lg 1 alusel, menetluskulud summas 717 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub kuus tasumisele 59,75 eurot. N.V mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on 07.10.2015.a. karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (juhtis mootorsõidukit 15.09.2015.a.) ja 23.11.2015.a. karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (juhtis mootorsõidukit 31.10.2015.a.), s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 25.11.2015.a. kella 00.15 ajal Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit Citroen C2 registreerimismärgiga XXXXXX ning 18.01.2016.a. kella 04.06 ajal Tallinnas, XXX juures mootorsõidukit BMW 735i registreerimismärgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust ja menetluskulusid. Leiab, et menetluskulud tuleb jätta riigi kanda, sest ta ei ole maksevõimeline. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmine on ebaõige, sest maakohus oli varasemalt jätnud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande samas küsimuses rahuldamata. Palub mõistetud vangistuse asendada üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Vastavalt KrMS prg.318 lg 3 p-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.
- asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka 2 süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Maakohtu otsuses on seda süüdistatavatele ka selgitatud. Esitatud apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumise fakti. Apelleeritakse kokkuleppes kokku lepitud karistust ja menetluskulude väljamõistmist. Kõikides vaidlustatud küsimustes on
- veebruaril 2016 .a. süüdistatav sõlminud kokkuleppe Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Paul Pikmaga. Kokkuleppe sõlmimise juures oli ka tema kaitsja – adv. Raivo Bergson. Maakohus kontrollis kohtuistungil, kas eelnimetatud kokkulepe väljendab süüdistatava vaba tahet. Nagu nähtub maakohtu istungi protokollist, on süüdistatav nõustunud kokkuleppega, selle sisust aru saanud ja kokkuleppe sisu osas nõusoleku andmine väljendab tema vaba tahet. Maakohtu otsuses on käesolevas määruses käistletavad vaidlustatud küsimused lahendatud täpselt vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Järelikult on tegemist küsimustega, millised on lahendatud ko kkuleppes ja süüdistatav on nendega nõustunud. Nendes asjaoludes, millistes on menetlusosalised kokku leppinud, esimese astme kohtuotsust ei saa vaidlustada. Seega on antud juhul tegemist isikuga, kel puudub apellatsiooniõigus nende küsimuste vaidlustamiseks, milliseid on sisuliselt apellatsioonis vaidlustatud. Apellatsioonis esitatud väite osas, mis puudutab karistuste liitmist, selgitab ringkonnakohus, et KarS prg 65 lg 2 kohaselt on olukorras, kus isik on uue kuriteo pannud toime ajal, mil tal on veel kandmata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, ärakandmata karistuse osa liitmine uuele mõistetud karistusele kohustuslik. Asjaolu, et varasem on maakohus jätnud rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, ei mõjuta mingilgi määral kohtu otsustust. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS prg. 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav N.V poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/ 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.