Obsah (8)
§ 50§ 7§ 23§ 35§ 40§ 22§ 60§ 614-19-3325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2019.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3325 [940018000094] Kohtunik Anu Tammeniit Koh
§ 50järgi. 3. Muus osas jätta Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 otsus väärteoasjas nr 940018000094 muutmata. 1
(10)4-19-3325
- Menetluskulud summas 2006,40 eurot jätta P.O ja menetluskulud summas 2978,40 eurot Jahiselts „Nõmme“ MTÜ kanda. P.O rahatrahv 500 eurot ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ rahatrahv 1600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB-pangas, kood 401, viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse palume märkida menetlusaluse isiku nimi/nimetus ja väärteoasja number. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesOa lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata kaebuse esitajatele, seaduslikule esindajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 11.10.2019.a. Asjaolud ja menetluskäik 30.04.2019 koostas Keskkonnainspektsioon väärteoprotokolli selle kohta, et xxx ei peatanud jahijuhataja P.O Pärnumaal x Jahiseltsi „Nõmme“ MTÜ peetavat hundijahti peale esimest lasku tulemuse kontrollimiseks, mistõttu sai võimalikuks, et ühisjahil kütiti lubatud kolme hundi asemel neli hunti. Avastades, et lisaks kolmele lubade alusel kütitud hundile on haavata saanud veel üks hunt, surmas P.O omamata selleks jahiluba ning kirjutas peale looma surmamist välja jahiloa, mille välja kirjutamiseks puudus Keskkonnaameti poolt välja antud käskkirja kohaselt küttimismaht. Kirjutades jahiseltsi „Nõmme“ MTÜ juhatuse liikmena ja jahilubasid väljastama pädeva isikuna välja hundi küttimiseks jahiloa, omamata selleks Keskkonnaameti poolt määratud küttimismahtu, pani P.O teo toime juriidilise isiku huvides. 30.05.2019 koostatud otsusega karistas Keskkonnainspektsioon P.O
(JahiS) § 61 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut (so 500 eurot) ja jahiseltsi „Nõmme“ MTÜ JahiS § 61 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot. Kaebuse sisu 14.06.2019.a esitasid P.O ja jahiselts „Nõmme“ MTÜ Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja viitab ja kohaldab ebaõigelt materiaalõigusnormi JahiS §-50, kuna P.O oli jahiluba faktiliselt olemas. P.O ei ole võimalik süüstada JahiS § 60 lg 1 rikkumises, kuna jahiloa väljakirjutamisega ei rikkunud ta jahiloa andmise nõudeid, vaid vajas käsitletavat jahiluba nn erandolukorras jahiuluki surma fikseerimiseks ja JahiS § 41 lg-s 4 sätestatud nõude täitmiseks. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusalune isik haavatud uluki surmamisega ei rikkunud Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtu ega struktuuri, vaid leides haavatud uluki, tegi talle tema piinade lõpetamiseks nn halastuslasu. Kaebuse esitaja ei saa aru, miks on kvalifitseeritud erinevaid rikkumisi, kuid karistus on määratud ainult JahiS § 61 lg 1 järgi. Kaebuses märgib kaebuse 2
(10)4-19-3325 esitaja, et kuna väärteoprotokollis on märge keskkonnale tekitatud kahju kohta, kuid üldmenetluse otsuses väärteoga põhjustatud kahju enam ei märgita, võib järeldada, et kohtuväline menetleja on oma seisukohta muutunud ja leidnud, et selle hundi küttimisega siiski kahju keskkonnale ei tekitatud. Kaebuse esitaja seab kahtluse alla juriidilise isiku huvi olemasolu. Kaebuse esitaja leiab, et nii füüsilisele isikule P.O-le kui ka juriidilisele isikule jahiselts „Nõmme“ MTÜ karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse kõiki seaduses ettenähtud karistuse määramise aluseid, millest tulenevalt on karistused määratud ebaõigesti. Lähtuvalt eeltoodust kaebuse esitaja palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja poolt 30.05.2019.a tehtud otsus väärteoasjas nr.940018000094 ja lõpetada väärteomenetlus füüsilise isiku P.O ja juriidilise isiku Jahiselts „Nõmme“ MTÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsiooni esindaja Väino Vaidla oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna alust Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 väärteoasjas nr 940018000094 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitajad ja nende kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde ning palusid otsus tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetluskulud palus kohtuväline menetleja jätta poolte endi kanda. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebuse ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. P.O-le pannakse süüks JahiS § 7 lg 1, § 40 lg 3 nõuete rikkumist ning sellega JahiS § 50, § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärtegude toimepanemist, s.t jahiloata jahipidamist, jahiloa andmise nõuete rikkumist ja Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu rikkumist.
§ 7
lg 1 kohaselt on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
§ 23
lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
§ 35
lg 1 p 2 järgi on jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks jahiluba, mis
§ 40lg 1 järgi annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahi
S § 40 lg 3 kohaselt annab jahiloa jahipiirkonna kasutaja ja mida välja andes tuleb JahiS § 22 1g 2 järgi arvestada Keskkonnaameti kehtestatud hundi küttimismahtu. JahiS § 50 kohaselt on karistatav jahiloata jahipidamine. Seadusekohaseks jahipidamiseks on seega nõutav füüsilisel isikul jahiloa olemasolu. JahiS § 60 lg 1 kohaselt on karistatav jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine. JahiS § 61 lg 1 kohaselt on karistatav Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumine. 3
(10)4-19-3325 Kohus on seisukohal, et P.O on täitnud JahiS § 50, § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse P.O-le ette seda, tema olles x Nõmme jahiseltsi ühisjahil jahijuhataja, ei peatanud x külas peetavat ühisjahti laskude tulemuse kontrollimiseks ega teinud hundi haavamise kohta märget jahiloale, mistõttu sai võimalikuks, et ühisjahil kütiti kolm hunti ning lisaks surmas P.O jahi käigus tabamuse saanud neljanda hundi. Pärast neljanda hundi surmamist kirjutas P.O välja suuruluki jahiloa nr x hundi küttimiseks, kuigi selle väljastamiseks puudus Keskkonnaameti poolt määratud küttimismaht. Vaidlust ei ole selles, et x Nõmme jahiselts pidas ühisjahti x, mille jahijuhataja oli P.O. Eeltoodu on tuvastatud menetlusaluse isiku P.O ja kohus üle kuulatud tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Vaidlust ei ole ka selles, et Nõmme jahiseltsil oli lubatud küttida 3 hunti. Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käskkirja nr 1-1/17/363 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2017./2018. jahiaastaks" muutmise käskkirjaga (10.01.2018 nr 11/18/12) oli PÄRNU 3 ohjamisalale kehtestatud küttimismahuks kolm hunti. Eeltoodust oli teadlikud kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad ja menetlusalused isikud, mida on nad oma ütlustes kinnitanud. Seega oli P.O olemas luba 3 hundi küttimiseks. Vaidlus seisneb selles, kas P.O tegi jahijuhatajana endast kõik oleneva, et küttimismahtu ei ületataks, samuti selles, kas jahiloa nr x välja kirjutamine oli seadusega kooskõlas või mitte. Tunnistaja X.X ütluste kohaselt on ta Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht ning tema ülesanne on teavitada hundi küttimismahust jahiseltsidele. x helistas tunnistajale Jahiselts Nõmme juhatuse liiget R.K, kes soovis registreerida hundijahi ja tunnistaja teatas, et neile antud ohjamisalal on lubatud küttida 3 hunti. Tunda aega hiljem helistas R.K tunnistajale tagasi ja teatas, et tabatud on 4 hunti. Tunnistaja teavitas sõnumite teel Keskkonnaameti jahindusspetsialisti I Mi ja jahiseltse, et Nõmme jahiselts küttis 4 hunti ja hundijaht on lõppenud. Tunnistaja ütlusi teate edastamise kohta kinnitab ka tema ülekuulamise protokolli lisa (foto sõnumist). Tunnistaja A.Oa ütlustest nähtub, et x peetud jahi sihtis ta hunti, kes oli üle 100 m kaugusel ja tulistas ning loom hüppas üle kraavi uuesti metsa. Seejärel teatas ta raadio teel, et lasi hunti aga lasi mööda ning jaht käis edasi. Tunnistaja teada, tema hunti ei tabanud, eeldas seda hundi käitumise järgi. Kohe peale lasu tegemist lasu tulemust ta ei kontrollinud. Ka jahijuhataja ei andnud korraldust lasku kontrollida, kuna usaldas tema ütlusi. Mõne aja pärast tuli üks hunt, kes oli umbes 60 m kaugusel ja ta tulistas teda, hunt jäi maha. Seejärel teatas ta teisi raadio teel, et hunt on tabatud ja jaht käis edasi. seejärel käis veel üks pauk ja ta kuulis, et tabatud on veel 2 hunti ning jahijuhataja ütles, et kuna on hundid tabatud, siis on jaht lõppenud ning siirduti kokkulepitud kogunemiskohta. Kui hundid olid auto peale tõstetud, läks ta kontrollima oma esimest laskmiskohta, et olla endas kindel. Tulistamiskohal ega ka veidi eemal verd ta ei märganud. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja aga ütlusi, et „metsa jälgi mööda ja järgi ei läinud“. Hiljem tunnistaja kuulis, et veel üks verine hunt (neljas hunt) oli metsast välja tulnud ja siis jahijuhataja oli järgi läinud ja selle hundi surmanud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlustest üheselt aru saada, kui põhjalikult peale jahi lõppu ta tulistamiskohta kontrollis. Seega ei saa välistada, et neljas hunt haavati just A.Oa poolt. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisatud skeemilt nähtub, et haavatud hunt ei asunud A.Oa asukohast kaugel ning on liikunud temast eemale. Tunnistaja A.Ti ütlustest nähtub, et x Nõmme jahiseltsi poolt peetud jahil õnnestus tal x teel tabada kahte hunti. Seejärel teatas jahijuhatajat, et 2 hunti maas ja peale seda sai jahijuhataja 4
(10)4-19-3325 sõnumist aru, et hundid on lastud ja neid ei lasta enam. Enne teda oli ühe hundi lasknud A.O. Tunnistaja teada võis laske olla 7-8. Raadiojaamast kuulis ainult infot selle kohta, et loom on maas. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisatud kaardilt nähtub tunnistaja, tabatud huntide ja jahimeeste asukohad jahil ning huntide liikumise suund. Tunnistaja O.K ütlustest nähtub, et x peetud jahil, kui oli hundijaht alanud ja lasud toimunud, nägi ta metsas veriseid hundi jälgi ja andsin sellest raadio teel teada. Keegi võis saada hundile pihta, aga kes sai, tunnistaja ei teadnud. Võisid olla esimesest lasust või mõnest teisest lasust, täpselt tunnistaja ei teadnud. Kokku haavatud hundiga lasti 4 hunti. Metsas võis olla umbes 46 hunti. Jaht lõppeb, kui jäljekütid on seest väljas, mis oli umbes 15-20 pärast seda, kui avastati verised hundi jäljed. Tunnistaja ütluste kohaselt peale lasku hundil kohe veri välja ei tule ning hunt, keda lasti, jooksis uuesti metsa tagasi. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisatud kaardilt nähtub tunnistaja asukoht jahil, tema liikumise suund, koht kus ta avastas verised jäljed ja haavatud hundi liikumise suund, mis samuti kinnitab, et haavatud hunt liikus kohas, kus Nõmme jahiselts pidas jahti. P.O ütlustest nähtub, et ta teadis, et lasta tohib kolme hunti ning ei oska öelda, kuidas neljas viga sai. Ühe hundi lasi A ja 2 T. Neljandal hundil oli kaela all kuuliauk. Karjas oli 5 hunti. P.O möönis, et A võis saada esimesele hundile pihta, kuna ta ei lase mööda. Hiljem kaitsjale vastates andis P.O ütlusi, et ta oli kindel, et A.O lasi mööda, kuna kui tema laseb, siis loom kukub. Sellistest P.O vastuolulisi ütlusi ei saa aga kohus usaldusväärseks pidada, mistõttu tuleb need tõendikogumist kõrvale jätta. Samuti nähtub P.O ütlustest, et sel päeval oli tema jahijuht. Ajus oli 7 meest, kokku oli jahil 23 inimest. Kui 3 hunti oli tabatud, andis ta korralduse jaht lõpetada. Kui ta hakkas sihi otsast alla tulema anti talle teada, et leitud on verised jäljed, ta läks nende jälgede järgi, leidis hundi, kes liigutas veel ning igaks juhuks lasi teda. Seejärel tuli ta välja ja kirjutas loa, kuna ilma loata looma liigutada ei tohi. Jakk P.O leidis, et kui ta ei oleks neljanda hundi jaoks luba välja kirjutanud, siis ta ei oleks tohtinud hunti jahimajja transportida. Neljandast hundist teatas P.O jahi esimeest R.Ki, kes teatas juhtunust kellelegi edasi. P.O leidis, et kui ta oleks kohe peale esimest lasku jahi peatanud ja palunud lasku kontrollida, siis oleks jahi lõpp olnud, sest siis need hundid seal sees enam ei seisa, sest nad otsivad kohta kust välja pääseda. P.O ülekuulamise protokolli lisast, kaart millele on märgitud jahimeeste, tabatud ja haavatud huntide asukohad ning haavatud hundi liikumise suund nähtub, et hunt ei asunud asukohast, kus peeti jahti, kaugel ning on liikunud jahimeestest eemale. Lisadena on juures veel jahinimekiri ja jahiload. Jahinimekirjast nähtub, et Nõmme jahiselts pidas jahti x, jahil osales 23 jahimeest ning jahijuhataja oli P.O . Jahilubadelt nähtub, et P.O poolt on välja antud 4 jahiluba (xxxx), hundid on tabatud x, haavamise kohta märked puuduvad. MTÜ Nõmme jahiselts esindaja Toomas Värva ütlustest nähtub, et ka tema osales tol päeval jahil ajajana ning kuulis raadiost, et A oli teinud paugu ja ütles, et ei tabanud. Liikus edasi mööda jälgi ja kuulis veel ühte pauku ning A ütles, et üks käes. Hiljem kuulis veel pauke ja öeldi, et kaks hunti tabatud, Jaak ütles, et hundid käes ja lõpetame ära. Metsast välja minnes nägi ta jälgede peal veretäppe. Verejälgedest andis teada P.O-le ning Jaak läks mööda jälgi hundile järgi. Toomas Värvale teadaOalt tegeletakse haavatud loomadega jahi lõpus ja neljas luba tuli anda selleks, et hunt metsast välja tuua, kuna seda nõuab seadus. Ühelegi konkreetsele seadusele ja §-le Toomas Värav ei viidanud. Jahiluba kirjutati välja peale hundi surmamist. Tõepoolest jahieeskirja § 8 p 7 kohaselt on jahiohutuse tagamiseks ühisjahil keelatud alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist. Samas oli jahijuhile P.O-le teada, et lask 5
(10)4-19-3325 hundi suunas oli tehtud ja seega pidi ta eeldama, et metsas võib olla haavatud hunt. Ning selleks, et mitte ületada huntide küttimismahtu, pidi ta peatama jahi ja kontrollima lasu tulemust või tegema kõik selleks, et mitte lubada lasta veel rohkem kui kaks hunti. JahiS § 23 lg 4 p 4 kohaselt korraldab K eskkonnaamet jahipidamist vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega. Seega, kuna küttimismaht oli täidetud ja jahipidamine kuulutatud lõppenuks, ei oleks tohtinud P.O teha hundile ennem surmavat lasku, kui oli selleks saanud Keskkonnaametilt korralduse. Kaebuse esitaja leiab, et P.O haavatud uluki surmamisega ei rikkunud Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtu ega struktuuri, vaid leides haavatud uluki, tegi talle tema piinade lõpetamiseks nn halastuslasu. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et olukorras, kus toimub jahipidamine ja mille käigus saab uluk haavata, ei ole tegemist õnnetusjuhtumiga JahiS § 23 lg 3 p 3 mõttes või abitusse seisundisse jäänud loomaga LoKS § 10 lg 1 p 4 ja § 16 mõttes. Tegemist oli P.O poolt hiljem neljanda, jahi käigus haavatud, hundi surmamisega, mis oli tingitud tema eelneva kohustuste täitmata jätmisest. Kui P.O korraldusel oleks pärast esimest lasku ühisjaht peatatud, et võimalikku haavamist põhjalikult kontrollida, oleks neljas küttimismahu väline jahiloata lastud hunt laskmata jäänud. JahiS § 41 reguleerib jahiloa täitmist, tagastamist ja säilitamist. Antud §-i kohaselt tuleb teha jahijuhatajal märge jahiloale ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ning suurulukit ei tohi enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia. Samas leiab kohus, et antud säte ei reguleeri olukordi, kui jahipidamine on lõppenud ja küttimismaht täidetud. Olukorras, kus jaht on lõppenud ja/või küttimismaht ületatud, korraldab jahipidamist Keskkonnaamet ning keskkonnaamet andis loa huntide transportimiseks. Seega puudus vajadus jahiloa välja kirjutamiseks. Tunnistaja T L ütlustest nähtub, et x helistati talle 1313 valvetelefonile ja anti teada, et lasti üks hunt rohkem ning jahiinspektor palus tal fikseerida olukord ning teha huntidest, lubadest ja jahinimekirjast pilti, mida tunnistaja ka tegi. Tunnistaja nägi maas nelja hunti. Uuris mis oli juhtunud, kuid konkreetset vastust ei tulnud, öeldi, et jahis ikka juhtub ja et oli õnnetus. Lepiti kokkusaamine jahimaja juures. Tunnistaja koostas hiljem selle kohta ka objekti kontrollimise protokolli. Teisi toiminguid tunnistaja ei teinud, kuna jahikontroll ei ole tema igapäevane tegevus ja ta ei teadnud milline on rikkumise tõsidus ning rohkem korraldusi talle ei antud. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisatud objekti kontrollimise protokollist nähtub, et vaatlus toimus x kell 17.44-17.55. Juurde on lisatud ka fotod huntidest, jahinimekirjast ja jahilubadest. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et P.O, olles x Nõmme jahiseltsi ühisjahil jahijuhataja, ei peatanud Nõmme jahipiirkonnas hundile peetud ühisjahti hundi suunas tehtud lasu tulemuse ning võimaliku haavamise kontrollimiseks ning haavamise kohta jahiloale märke tegemiseks, mistõttu sai võimalikuks, et P.O kui jahijuhataja korraldatud ühisjahil kütiti jahijuhataja tegevusetuse tõttu Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käskkirja nr 1-1/17/363 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2017./2018. jahiaastaks" muutmise käskkirjaga (10.01.2018 nr 11/18/12) x ohjamisalale küttimismahuks kehtestatud kolme hundi asemel küttimismahu väliselt neljas hunt ilma suuruluki jahiloata. Haavatud hundi leidmisel surmas P.O neljanda hundi. Pärast neljanda hundi surmamist kirjutas P.O välja suuruluki jahiloa nr x hundi küttimiseks, kuigi selle väljastamiseks puudus Keskkonnaameti poolt määratud küttimismaht. Pärast esimese lasu kohta saadud infot, kus A.O tulistas hundi suunas, pidi P.O vähemasti möönma hundi võimalikku haavamist, kuid P.O ei võtnud info kontrollimiseks midagi 6
(10)4-19-3325 ette, et haavamise võimalikkust välja selgitada või siis jahi peatamisega küttimismahu ületamist vältida. Kui jahijuhataja korraldusel oleks pärast esimest lasku võimalikku haavamist põhjalikult kontrollitud, oleks neljas küttimismahu väline jahiloata lastud hunt laskmata jäänud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tulirelvast uluki suunas tulistamine pole alati fataalse lõpuga tegevus ning lask võib lõppeda uluki haavamisega. Küttimine ei saa ega tohi toimuda arutu tulistamisena, kus laibad loetakse kokku ajujahi lõppedes ning kus kütitud ulukitena arvestatakse vaid jahimehe silme all surmava tabamuse tõttu langenud ulukeid.
§ 35
lg 5 p 5 kohaselt on jahijuhataja kohustus teha jahiuluki haavamise korral jahiloale märge uluki haavamise kohta ning 24h jooksul täiendava märke tegemist haavatud uluki tabamise/mittetabamise kohta. Nõmme jahiseltsi ühisjahi jahijuhataja P.O jättes täitmata oma kohustuse jahti kontrollida põhjustas olukorra, kus kütiti kokku neli hunti, kellest kolm kütiti õiguspäraselt Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja Nõmme jahiseltsis väljastatud suuruluki jahilubade xxxx alusel ning jahi alguses tabamuse saanud neljanda hundi surmas P.O ilma jahiloata. P.O kirjutas pärast neljanda hundi surmamist hundi küttimiseks välja küll neljanda suuruluki jahiloa nr x, kuid selle väljastamiseks puudus P.O Keskkonnaameti poolt määratud küttimismaht, mistõttu oli jahiloa nr x välja kirjutamine ebaseaduslik. Neljanda hundi surmamist kinnitavad kõik menetluses kogutud ja analüüsitud tõendid. Jahipidaja, kes P.O oli, pidi tegema endast kõik oleneva, et isendeid ei kütitaks rohkem, kui antud piirkonnale on lubatud. Jahijuhataja otsustada on see, kas ta annab korralduse peale iga lasku lasu tulemust kontrollida või ta usaldab jahimehi, kuid küttimismahu ületamine ei ole lubatud. Isegi juhul kui Keskkonnaameti ametnik andis korralduse loom viia teise asukohta, siis see ei anna õigust kirjutada iseseisvalt välja jahiluba. Keskkonnaametile helistades oli juba loom hukatud ilma loata. Kohus nõustub otsuses toodud seisukohtadega, et õiguskuuleka käitumise korral oleks P.O pidanud peale esimest lasku hundijahi peatama, laskma lasu tulemust kontrollida ning tuvastades, et üks huntidest on tabamuse saanud, teavitama jahis osalejaid, et küttida on veel kaks hunti. Asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et hunt sai haavata jahiselts „Nõmme“ peetud jahipidamise käigus. Hunt liikus sellel territooriumil, kus peeti jahti ja on liikunud jahimeestest eemale. Hundi asukoht annab märku ka sellest, et tema verejooks oli piisav selleks, et koheselt kontrollides oleks olnud hundi haavamine tuvastatav. Seda kinnitab asjaolu, et verejooks oli piisavalt suurt, mistõttu hunt ei jõudnud väga kaugele. Jahimeestele oli teada, et ajus oli rohkem hunte kui 3, seega oleks pidanud P.O olema eriti hoolas laskude kontrollimisel ja mitte lootma heale usule. Seda enam, et jahimeestel ei olnud kohustus kindlasti küttida kolm hunti, vaid see oli nende õigus. Surmates ilma jahiloata Nõmme jahipiirkonnas neljanda hundi, rikkus P.O
§ 7
lg 1, mille järgi on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
§ 35
lg 1 p 2 järgi on jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks jahiluba ning
§ 40lg 1 järgi annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti.
Ilma jahiloata kütitud neljanda hundi küttimiseks tagant järele suuruluki jahiloa x väljakirjutamisega rikkus P.O
§ 40
lg-t 3, mille järgi annab jahiloa jahipiirkonna kasutaja ja mida välja andes tuleb
§ 221g 2 järgi arvestada Keskkonnaameti kehtestatud hundi küttimismahtu.
Jahiloa väljakirjutamine peale uluki surmamist ei ole kuidagi õigustatud, sest Keskkonnaamet ei ole selleks korraldust andnud. Ka ei võtnud P.O koheselt peale haavatud hundi leidmist Keskkonnaametiga ühendust edasiste korralduste saamiseks. Kuna jahi alguses tabamuse saanud neljanda hundi surmas Jaak 7
(10)4-19-3325 P.O küttimismahu väliselt, rikkus ta
§ 22lg-t 2. Küttimismahu välise hundi surmamist kinnitavad kõik menetluses kogutud tõendid. Kar
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kaitsja leiab, et P.O tegevuses puudub tahtlus, sest kui ta oleks tahtnud kuidagigi väidetavat rikkumist maha vaikida, siis ei oleks ta teinud ei halastuslasku ega sellest Keskkonnainspektsiooni ja teisi isikuid teavitanud ega ka koostanud jahiloa. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et P.O on kirjeldatud teod pannud toime otsese tahtlusega, sest jahijuhatajana oli P.O teadlik jahipidamise nõuetest ja Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahust ning jättes peale esimest hundi suunas tehtud lasku lasu tulemuse kontrollimata, möönis rikkumise võimalikkust. Hoolsa ja kohusetundliku suhtumise korral olnuks isikul võimalik haavamise võimalikkuse välja selgitamiseks ühisjaht peatada ning sellega jahiloata küttimist, kehtetu jahiloa väljakirjutamist ning küttimismahu ületamist vältida. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et P.O ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni, vaid tema teavitas R.Ki, kes on teine Nõmme jahiseltsi jahijuht. Seega on P.O täitnud JahiS § 50, § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 sätestatud väärtegude koosseisu. Kohus on seisukohal, et ka Jahiselts „Nõmme“ MTÜ on täitnud JahiS § 60 lg 2 ja § 61 lg 2 sätestatud väärtegude koosseisu. Eelpool on tõendamist leidnud, et Nõmme jahiseltsi juhatuse liige P.O, kelle pädevuses on Nõmme jahiseltsis jahilube väljastada, kirjutas välja hundi jahiloa x, mille väljastamiseks puudus Nõmme jahiseltsil Keskkonnaameti kehtestatud küttimismaht. Eelpool viidatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga oli kehtestatud küttimismahuks kolm hunti, kuid suuruluki jahiluba x oli neljas Nõmme jahipiirkonnas väljastatud hundi jahiluba. Hundi jahiloa x välja kirjutamisega rikkus Jahiselts „Nõmme“ MTÜ esindaja P.O
§ 40
lg-t 3, mille järgi annab jahiloa jahipiirkonna kasutaja ja mida välja andes tuleb arvestada
§ 22lg 2 järgi kehtestatud hundi küttimismahte.
Jahi alguses haavatud neljas hunt surmati küttimismahu väliselt, millega jahiselts Nõmme MTÜ rikkus
§ 22lõiget 2.
Küttimismahu välise hundi küttimise tõendatust on kohus P.O süü tõendamisel analüüsinud ega pea vajalikuks oma seisukohti üle korrata. KarS § 14 lõikest 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. P.O on Nõmme jahiseltsi juhatuse liige ja tema pädevuses on Nõmme jahiseltsis jahilube väljastada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et P.O kirjutas neljanda jahiloa välja Nõmme jahiseltsi huvides, sest Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahust kinnipidamise kohustus on jahipiirkonna valdajal ning Nõmme jahiselts tahtis loa väljakirjutamisega hundi küttimist õigustada ja vältida olukorda, et neljas kütitud hunt on kütitud ebaseaduslikult. Seega pani P.O talle etteheidetud teo toime juriidilise isiku huvides. 8
(10)4-19-3325 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et P.O-le ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ -le omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastaste tegudega. Kohus leiab, et väärteomenetlus on läbi viidud mõistliku aja jooksul. Riigikohus oma lahendis nr 4-17-5471 p 20 on samuti leidnud, et iseenesest ei ole ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ebamõistlikult pikk aeg. Kuivõrd menetlusalused isikud on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 50
järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.
§ 60
lg 1 järgi füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule § 60 lg 2 järgi rahatrahv kuni 3200 eurot.
§ 61
lg 1 järgi füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule § 61 lg 2 järgi rahatrahv kuni 3200 eurot. Kohtuväline menetleja karistas P.O JahiS § 61 1g 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 500 eurot. Jahiselts „Nõmme“ MTÜ -d karistati JahiS § 61 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot. Jahiselts „Nõmme“ MTÜ ja P.O süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et nad pani väliselt ühe käitumisaktiga toime mitu väärtegu. Teine asjaolu, mis mõjutab P.O süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leidis, et väärteod on P.O toime pannud otsese tahtlusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule ei ole esitatud andmeid isikute varasemate karistatuste kohta ja seega kohus eeldab, et varasemad karistused puuduvad. Samuti tuleb arvestada, et Keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindakstegemise akti kohaselt on ühe hundi jahiloata küttimisega on tekitatud keskkonnale kahju 1000 eurot. Kohus leiab, et küttimismahu ületamine ei ole tühine tegu, P.O teo tagajärjeks oli ühe looma ebaseaduslik hukk, mistõttu ei saa süüd selles hinnata keskmisest väiksemaks. Ka
eelnõu seletuskirjas 351 SE on märgitud, et jahiloata jahipidamine tähendab üldjuhul jahiulukite küttimist lubatust suuremas mahus ning tegemist on seetõttu olulise rikkumisega. Seega tuleb Jahiselts „Nõmme“ MTÜ ja P.O süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmisest suuremaks. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt P.O-le ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ-le määratud karistused vastavad nende süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et selles osas on vaja teha kohtuvälise menetleja otsusesse täpsustus, kuna JahiS § 50 näeb füüsilisele isikule karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Arest on antud juhul raskeim karistus, mida teiste rikkumiste sanktsioon ette ei näe. Seega tuleb P.O-le määrata karistus JahiS § 50 järgi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et P.O ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ süüline käitumine on aset leidnud nende poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning 9
(10)4-19-3325 väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Samuti vastab P.O-le ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ-le määratud karistus nende süü suurusele. Seega jätab kohus P.O ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ kaebuse rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 940018000094 muutmata, tehes üksnes kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses täpsustuse P.O-le rahatrahvi määramise aluseks Oa §-i osas ning lugeda isikule karistus mõistetuks
§ 50järgi.
Menetluskulud Kaebuse esitajate kaitsja on esitanud taotluse P.O menetluskulude hüvitamiseks summas 2006,40 eurot ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ menetluskulude hüvitamiseks summas 2978,40 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 940018000094 sisuliselt muutmata, tehes üksnes karistamise osas täpsustuse, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Anu Tammeniit Kohtunik 10
(10)