KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12 .2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9177 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi H.R-i väärteoasi Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi H.R sünd. XXX, isikukood XXX, xx Irx xx Rxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ix xx Rxxx 14.10.2015 otsus väärteoasjas nr.2302,15,014805 H.R-i karistamise osas Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot – jätta muutmata. H.R-i kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis v õimalik tutvuda alates selle tegemisest 09.12.
- Viru 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Irxxx Pxxxx koostas 16.09 .2015 väärteoprotokolli nr.20150916369801 H.R-i kohta selles, et viimane xxx mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus H.R Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 nõudeid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ix xx Rxxx 14.10.2015 otsusega väärteoasjas nr.2302,15,014805 määrati H .R-ile Liiklusseaduse §201 lg.2 jä rgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 € . Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puudusid. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. H.R esitas 28.10.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja määrata minimaalne karistus. Kaebuse kohaselt kahetseb menetlusalune isik juhtunut ja on valmis karistust kandma, kuid palub arvestada järgmist. Rahatrahv summas 600 € ei ole talle jõukohane karistus. Kaebuse esitaja on 7 lapse isa ja tema töötasu on miinimumpalgast väiksem. Kaebuse esitaja kinnitab, et oskab autot juhtida. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 01.12.2015 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/33472-4 on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on menetlusalune isik varem karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning sõitmise eest reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal xxx. Kiirmenetluse otsusega määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra ja võimaldati see tasuda ositi. Kuna see oli tema esimene rikkumine, oli karistus leebe ja menetlusalusele isikule anti võimalus muuta oma käitumist. 16.09.2015 peeti menetlusalune isik taas kinni samalaadse rikkumise eest xxxx mille eest ta sai karistada xxx juhtis menetlusalune isik taas sõidukit xxxx, mille kohta on politsei alustanud kriminaalmenetlust KarS §423 -1 järgi. Menetluse käigus on selgunud, et menetlusalusel isikul ei ole kunagi olnud juhtimisõigust, seega puuduvad tal ka vajalikud teoreetilised teadmised ja praktiline sõidukogemus. Seega, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit, tekitab ta reaalse ohu nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Kui vaadata rikkumiste geograafiat, siis selgub, et menetlusalune isik sõidab vähemalt pooles Eestis ja juhib mootorsõidukit. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et H.R-i kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse 2 seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.12.2015 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/33472-4 Viru Maakohtu 23.11 .2015 päringule nr.4-15-9177 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §201 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning kas ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Nagu nähtub 16.09.2015 koostatud väärteoprotoko llist nr.20150916369801 ja vaidlustatavast 14.10.2015 otsusest väärteoasjas nr.2302,15,014805, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 nõudeid. Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt sama seadustiku §
- Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Maanteeameti andmete väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik on sõiduauto xxx kasutaja, kuid kehtivat juhiluba tal ei ole. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud oma kaebuses ka menetlusalune isik ning on kinnitanud, et pani nimetatud väärteo toime. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ix xx Pxxxx 16.09.2015 otsusega oli menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Maakohus leiab, et eeltooduga on Liiklusseaduse §201 lg.2 sätestatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendatud. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. 3 Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi, kuna ta rikk us Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõ idukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut võiv aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määra s. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.08.2015 otsusega karistatud samal kuupäeval Liiklusseaduse §201 lg.1 ja §221 lg.1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 120 €. Ida Prefektuuri 01.12.2015 kirjalikust vastusest kaebusele nähtub, et menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ja 18.09.2015, s.o. 2 päeva peale käesolevas väärteoasjas nimetatud rikkumist, on ta taaskord kinni peetud, kui ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi ja arvestamisele kuuluvad nii süü tunnistamine kui varasem karistatus samalaadse väärteo eest , leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – 4 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toi mepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud. . Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik ku alust. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Maakohus leiab, et määrates käesolevas asjas karistuse sanktsiooni keskmises määras, on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud nii süü tunnistamise kui ka varasema kustumata karistusega Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud asjaolule, et sõidukit oskab ta juhtida, kuid puuduvad vahendid juhiloa saamiseks. Maakohus leiab, et see kaebuse väide ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks, kuna juhtimisõiguse oskuste hindamine ei kuulu menetlusaluse isiku pädevusse. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kitsal kaherealisel väga tiheda ja intensiivse liiklusega Tallinn – Narva maanteel, seadis menetlusalune isik ilmselgelt ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusaluse isiku poolt 16.09.2015 kohapeal antud seletusest nähtub, et sel kuupäeval sõidutas ta tütart arsti juurde. Maakohus leiab, et selliselt omaenda lapse ohtuseadmine on eriti küüniline ja taunitav tegu. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus jäta muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5