Obsah (4)

§ 199§ 65§ 76§ 74

Kriminaalasi nr 1-13-4615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4615 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ning teda karistati 4-kuulise vangistusega (02.12.2011. a episood). Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati D.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.02.2012.

a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega tunnistati D.T süüdi

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati D.T-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.02.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. D.T-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.

1. a ja lõppeb 27.05.
2. a. a rokurör Vangl toetab D.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha D.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab D.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu D.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul vabastada D.T tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära D.T, tema kaitsja, leiab, et D.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. D.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. 2

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on D.T temale mõistetud karistusajast (2 aastat 23 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. D.T on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused D.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 D.T on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Roman D.T on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka tervisevastase kuriteo, avaliku korra vastase ja avaliku usalduse vastased kuriteod ning liiklussüüteo. Käesoleval ajal kannab D.T muuhulgas karistust varguste, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. D.T varasemast elukäigust nähtuvalt on D.T-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti D.T-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 27.07.

1. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-11-3477), kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud D.T oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab D.T varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli D.T-le mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et D.T ei asunud tegema talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde (lisaks sellele, et ta pani katseajal toime uued kuriteod). Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik D.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole D.T varasemast elu käigust tulenevalt alust arvata, et sellel korral on reaalselt seni ni ärakantud karistus Roman Brussilovi suhtes täitnud eesmärke. Siinkohal peab kohus oluliseks sedagi, et Harju Maakohtu 30.08.
2. a määrusega (kriminaalasjas nr 1-13-4615) lükati KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel D.T-le Harju Maakohtu 07.06.
3. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine edasi seoses tema tervisliku seisundiga 6 kuu võrra, s.o kuni 26.02.
4. a, kuid Harju Maakohtu 07.06.
5. a otsuse täitmise tagamiseks tuli Roman D.T kuulutada tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldada tõkendit vahistamine (Harju Maakohtu 01.04.
6. a määrus). 3.2 Vangistuse jooksul on D.T läbinud ajavahemikul 14.10.
7. a - 16.02.
8. a sõltuvusrehabilitatsiooni programmi 12 Sammu; ajavahemikul 28.01.
9. a - 30.03.
10. a osalenud tugigrupis 12 Sammu ja ajavahemikul 02.03.
11. a - 27.03.
12. a programmis Eluviisitreening. Lisaks on D.T läbinud vangistuse jooksul riigikeele kursused A1 tasemel ja alates 22.04.
13. a osaleb riigikeele kursustel A2 tasemel. Täiendavate rehabiliteerivate tegevustena on D.T osalenud vabastava hingamise ja jooga kursustel. D.T kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab positiivseks, et D.T on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, eesmärgiga vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, kuna s õltuvus tugevatest narkootilistest ainetest on D.T puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. D.T hinnangul on ta narkosõltuvusest paranenud ja usub, et suudab narkootikumide tarvitamisest hoiduda ka vabanemisel. Kohus, võttes arvesse, et D.T on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja (umbes 8 aastat), kes on ka varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda, 3 kuid edutult (käis ravil Saksamaal ja on saanud ka metadoonasendusravi), leiab, et lõplik harjumusest loobumine saab D.T jaoks olema äärmiselt keeruline ning nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kuigi kohus peab tunnustamist väärivaks, et D.T on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvuse probleemiga, ei taga ainuüksi D.T soov sotsiaalprogrammide ja läbimine, et vabaduses oleks Roma n D.T suuteline sõltuvuskäitumist muutma. Ka D.T ise selgitas kohtule, et vabanemise korral peab ta hoiduma endiste tuttavatega suhtlemisest ja seeläbi on ta varasemalt uuesti alustanud narkootikumide tarvitamist. Seega nõuab elu muutmine D.T-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus peab oluliseks sedagi, et D.T käitumist ei ole varasemalt mõjutanud ka tema tervislik seisund. See tähendab, et kuigi D.T põeb rasket parandamatut haigust (alates aastast 2011), on ta sellest ajast alates kaheksal korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kohus peab oluliseks, et D.T läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, et anda D.T-le seeläbi lisamotivatsiooni sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ja ennetada tagasilangust. 3.3 Kohus on seisukohal, et D.T vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. D.T on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht vanemate juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks D.T tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna D.T on senini kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. Lisaks on D.T tasumata rahalisi nõudeid (ligikaudu 9000 eurot). Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Tehnovaht.
14. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et vaatamata D.T suhtes esinevatele mitmetele positiivsetele asjaoludele ja asjaolule, et D.T põeb parandamatult rasket haigust, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda D.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud aga ka D.T isik. Puutuvalt D.T tervislikku seisundisse, osundab kohus, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on D.T-le vangistuses tagatud vajalik ravi ja järelevalve ning vajadusel toimetatakse D.T Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarsti vastuvõtule. D.T loodab vabanemise korral saada paremat ravi. Kohus leiab, et kahtlematult on D.T tervislikku seisundit oluline tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtta. Samas on kohus veendunud, et kõiki

§ 74

lg 4 sätestatud asjaolusid tuleb kohtul kogumis hinnata, st D.T halb tervislik seisund ei tingi automaatselt tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.T tuleb mõistetud karistuse kandmist jätkata. Kriminaalmenetluse kulud D.T tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 129,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129,60 eurot. 4 Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb D.T-lt välja mõista menetluskulud summas 129,60 eurot. Raina Pärn Kohtunik 5