1-13-9556/6

(13221000043)Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Küllike Kask Kriminaalasi G.U süüdistuses KarS § 298 lg 1 kokkuleppemenetluse korras G.U Süüdistatav RESOLUTSIOON järgi Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsu s: xxxx Haridus: xx Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: xx Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada G.U KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui G.U ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.
2. Tsiviilhagi ei ole.
3. Menetluskulud Välja mõista G.U -lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel : sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 48 €. Lk 1 / 4 1-13-9556 Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
4. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
5. Tõkendit ei ole kohaldatud.
6. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK G.U (G.U) süüdistatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et G .U andis altkäemaksuna vara, s o raha V Le selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra lisa nr 1 kohaselt peab B-kategooria juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et B -kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 -le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Lk 2 / 4 1-13-9556 Vastavalt Liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul viimase kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded Karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. 14.09.2011.a kandis G .U oma Swedbank AS arveldusarvelt nr 221031572441 V Lle (L) Swedbank AS olevale arveldusarvele nr 1102029878 200 eurot, selgitusega „ülekanne“. G .U ja V Llu vahelise kokkuleppe kohaselt pidi V Lu talle antud raha eest garanteerima, et G.U läbib igal juhul positiivselt 26.09.2011 toimuvad B -kategooria sõidueksami. Sealjuures pidi V Llu garanteerima talle antud raha eest, et G .U läbib sõidueksami positiivselt isegi siis, kui ta teeb selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima eksami tulemuseks „mittesooritatud“. Vastavalt korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada eksami käigus kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Seega taotles G.U 200 euro ülekande tegemisega V Lule seda, et ametiisik paneks toime seadusega mittelubatud teo, mistõttu andis G.U 200 eurot V e Le altkäemaksuna. Osa G.U poolt V e Lule üle antud summast oli ette nähtud tasuna Ve Lule altkäemaksu vahendamise eest ning ülejäänu R Jnnile kui eksamineerijale altkäemaksuna seadusega mittelubatud teo tegemise eest. Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist G.U 200 euro andmisega taotles ja mida Ve Llu G.U -le tasu eest lubas, oli see et Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist, kelle ülesandeks on juhtimisõiguse taotlejate eksamineerimine ning eksamite läbiviimine, jätab B -kategooria juhtimisõigust taotleva G .U poolt 26.09.2011 toimuva B -kategooria sõidueksami käigus tehtavad vead osaliselt või täielikult sõidueksami kaardile kirja panemata selliselt, et isik läbib igal juhul eksami positiivselt. G.U poolt Ve Lule antud rahast osa andis V Llu edasi R Jnile. Sellega vahendas V Llu altkäemaksu R Jle. Ve Llu lubas talle antud raha eest G.U , et G.U läbib kindlasti Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses Haapsalu linnas toimuva eksami positiivselt. Pärast seda kui G.U oli V e Lut teavitanud oma sõidueksami ajast, edastas Ve Lu sama informatsiooni R Jnnile. Seega G .U , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: G.U süüdi tunnistamist KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Lk 3 / 4 1-13-9556 KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui G.U ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada G.U KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 aluse l riigituludesse sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 48 €. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4