1-08-10666/141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10666 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Viksi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Igor Viksi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 09.08.2013 määrusega jäeti Igor Viksi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I. Viksi mõisteti süüdi Harju Maakohtu 19.02.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus muuhulgas I. Viksi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning I. Viksi tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 12.06.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et I. Viksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Maakohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Maakohus arvestas kõiki I. Viksi isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus viitas, et I. Viksi on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks, ta on jätkuvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega. Maakohus märkis, et I. Viksi pani kuriteo toime joobeseisundis, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. I. Viksi distsiplinaarkaristuste arv – 24 kehtivat rikkumist – ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole I. Viksi oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Maakohus luges positiivseks, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalabiprogrammides. 2.2 Maakohus leidis, et arvestades kuriteo raskust, ei ole I. Viksi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ning sellega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üles tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määrusega märkides, et Viru Vangla iseloomustus on ekslik ja I. Viksil ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, mida kinnitab vangla distsiplinaarkaristuste väljavõte. I. Viksi selgitab, et viimane distsiplinaarkaristus kustus temal 25.06.
8. Eeltoodust lähtuvalt on I. Viksi seisukohal, et tema mõtteviis ja iseloom on saanud vangistuses veedetud ajaga targemaks ja ta on teinud järeldusi. Samuti usub määruskaebuse esitaja, et suudab nüüd oma käitumist ka vabaduses kontrolli all hoida. Määruskaebuse esitaja selgitab, et on vanglas läbinud palju kasulike programme ja avaldab kahetsust, et vangla ei ole tal võimaldanud asuda eriala õppima. 3.2 Määruskaebuse esitaja selgitab, et ebaõige on ka väide, nagu oleks I. Viksi suhtes alustatud 04.04.2013 kriminaalmenetlust KarS § 274 lg 1 alusel ning selle kohta on määruskaebusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastus avaldusele. 3.3 Määruskaebuse esitaja selgitab, et tema kaebus on muuhulgas tingitud ka perekonnas valitsevast kriitilisest seisundist. Nimelt on I. Viksi ema haigestunud ja vajab tema abi. Samas peab määruskaebuse esitaja oluliseks rõhutada, et ta on ära kandnud suurema osa karistusest ning ta usub, et on tõepoolest muutunud. Lisaks viitab määruskaebuse esitaja asjaolule, et praegu vabanedes on tal võimalik asuda tööle ehitusfirmas, kus talvel, kui I. Viksi vabaneb tähtaegselt, teda enam vajaduse puudumise tõttu tööle ei võetaks.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.09.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I. Viksi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on I. Viksi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 2 5.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et I. Viksi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nimetatud seisukohta ei muuda kohtu hinnangul ka see, et I. Viksil ei olnud Viru Vangla materjalide läbivaatamise ajal tegelikult ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus märgib, et VangS § 85 lg 5 kohaselt tõepoolest distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Ent samas ei saa tähelepanuta jätta, et I. Viksi distsiplinaarkaristused on kustunud vahetult enne, s.o 25.06.2013, Viru Vangla poolt maakohtule materjalide edastamist, mis toimus 04.07.
12. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa olemasoleva isikut iseloomustava materjali juures nii lühiajalise perioodi osas võtta seisukohta, et I. Viksi käitumine ja suhtumine õiguskorda on kardinaalselt muutunud, kui sellele eelneval perioodil oli isikul 24 distsiplinaarrikkumist. Kohtukolleegium peab oluliseks märkida ka, et Viru Vangla 04.09.2013 iseloomustuses, mis kajastab I. Viksi distsiplinaarkaristuste kustumist, ei ole muutunud uute kuritegude toimepanemises prognoositav tõenäosus. Eeltoodu kinnitab samuti ringkonnakohtu veendumust, et eelnimetatud lühiajalist seaduskuulekas raamis käitumist vangistuses tuleb küll tunnustada, kuid see ei anna lõplikku alust eeldada, et I. Viksi on oma suhtumises teinud lõplikult püsivaid muudatusi. Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu käitumine vabaduses, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad I. Viksi ohtlikkusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et I. Viksi varasem käitumine enne käesolevat vangistust – teda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral – ning vangistuse ajal – 24 kustunud distsiplinaarrikkumist – näitab, et ta ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ega suuda alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Varasemad karistused ei ole I. Viksi käitumisele piisavat mõju avaldanud. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks otsustuse tegemisel arvestanud väitega nagu I. Viksi suhtes oleks alustatud uus kriminaalmenetlus, mistõttu on määruskaebuse esitaja sellekohane etteheide asjakohatu. Ringkonnakohus leiab, et ka garanteeritud töökoha olemasolu või vanema haigus ei saa kindlasti olla koheselt isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks, kui puudub veendumus, et I. Viksi suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja talle pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. 5.2 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
13. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau