lõike 2 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.08.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,008557 Kaebuse esitaja A.G, isikukood: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: Xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: 1. A.G kaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.08.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,008557 osaliselt ja teha uus otsus, millega määrata A.G -le
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 7 (seitsmeks) kuuks ning määrata rahatrahvi 900 euro tasumine ositi võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 75 (seitsekümmend viis) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,17,008557 karistati A.G liiklusseaduse (edaspidi
) § 224 lõike 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot, ja
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks selle eest, et tema 20.07.2017 kella 10.15 ajal Harju maakonnas Tallinnas J. Smuuli teel juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis (registreerimismärk xxxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,44 (+/-0,05) mg/l. Harju Maakohtusse saabus A.G kaebus kohtuvälise menetleja 14.08.2017 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2302,17,008557 lisakaristuse kohaldamise osas, kuna kaebuse kohaselt juhilubade olemasolust sõltub tema töö. Muu töö otsimisega on A.G keeruline, kuna töövõime on puuduv ja füüsiliselt on enamik töid ülejõu käivad. Kaebusele on lisatud Eesti Töötukassa 13.04.2017 otsuse nr XXXX koopia, millest nähtub, et A.G on tuvastatud puuduv töövõime ning töövõimetoetuse maksmise periood on 01.05.2017– 02.03.2019, samuti on esitatud töövõime kaardi nr xxxx koopia A.G nimele. Kaebuse esitaja taotleb ka rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist ühe aasta jooksul. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub põhjus. A.G süü on
lõike järgi. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad – kohtuvälise menetleja hinnangul puhtsüdamlik kahetsus ei ole käesolevalt usutav. Isikut on varasemalt karistatud samalaadse väärteo eest. Kohtuvälise menetleja hinnangul nähtub A.G käitumisest üleolev suhtumine liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Isik ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võinud võimalikest tagajärgedest. Mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus valitud töö tegemiseks ei saa mõjutada isiku süü suurust määral, mis annaks aluse karistuse kergendamiseks ja välistaks lisakaristuse kohaldamise. Mootorsõidukijuhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal selliste liiklusrikkujate suhtes. Rahatrahvi ositi tasumisele kohtuväline menetleja vastu ei vaidle. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. 2 A.G poolt 20.07.2017 kella 10.15 ajal Harju maakonnas Tallinnas J. Smuuli tee juures mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg, on tõendatud järgmiste tõenditega. Tunnistaja Xxxxi ülekuulamise protokollist nähtub, et 20.07.2017 kella 10.15 ajal, teostades liiklusjärelevalvet J. Smuuli teel Tallinnas, nägi ta liikumas sõiduautot Toyota Avensis (registreerimisnumber xxxx), mille küljeklaasid olid silmnähtavalt toneeritud. Kontrollimisel tundis ta mootorsõiduki juhi A.G (isikukood: XXX) suust alkoholilõhna, mille järel A.G puhus indikaatorvahendisse ja selgus, et isiku poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll on kooskõlas tunnistaja ütlustega. Protokolli kohaselt 20.07.2017 kella 10.29 ajal Harjumaal Tallinnas J. Smuuli ja Kalevipoja tee põigu juures on A.G mõõdetud indikaatorvahendiga Envitec Alcoquant 6020 alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,47 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos fikseeritud näiduga paberikandjal nähtub, et 20.07.2017 kell 10.41 kuni 10.45 on A.G mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032 (järgmine hooldus novembris 2017) väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,44 mg/l ning arvestades laiendmääramatust (+/- 0,05 mg/l), on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,39 mg/l. Seega on täidetud
S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt puhus tema kõne all oleva päeva hommikul isiklikku alkomeetrisse, mis näitas, et väljahingatavas õhus alkoholi ei ole, mille tõttu isik arvas, et ta võis sõita. A.G esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, mille kohaselt ei olnud 20.07.2017 fikseeritud õigusrikkumine tahtlik – temale on välja kirjutatud kanged ravimid, mida tuleb tarbida igapäevaselt. Suheldes perearstiga peale vahejuhtumit, kinnitas perearst menetlusalusele isikule, et sellised kõrvalnähud on niivõrd kangetel ravimitel olemas. Sellest ei olnud aga A.G väidetavalt teadlik. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et suhtub isiku sellisesse vastulausesse kriitiliselt, selgitades, et kui arsti poolt isikule väljakirjutatud ja isiku poolt tarvitatav ravim sisaldab alkoholi (etanooli) või ei ole kasutamiseks olukordades, mis nõuavad kõrgendatud tähelepanu ning selle kasutamisel alaneb reaktsioonivõime, siis peab menetlusalune isik olema teadlik antud ravimi toimest ning loobuma mootorsõiduki juhtimisest (antud informatsioon on kajastatud ka ravimi infolehel). Kohtuväline menetleja leiab, et A.G pani õigusrikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Juhul, kui ravim oli kõrvaltoimega, pidi isik sellest teadlik olema. A.G ülekuulamise protokolli kohaselt puhus ta hommikul isiklikku alkomeetrisse. Järelikult ta teadis, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuid asus rooli sellegipoolest. Alkoholikogus tema väljahingatavas õhus (0,39 mg/l) oli sedavõrd suur, et ta pidi seda tajuma. Alkoholi oli ta joonud sellisel määral, et alkoholilõhna tema suust tundis tunnistaja Xxxx veel järgmisel hommikul kella kümne paiku. Seega leiab kohus, et A.G on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 3 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab A.G
Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lõike 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on süü suuruse tuvastamisel leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse kohaselt ei ole A.G avaldatud kahetsus siiras – teda on ka varasemalt karistatud
lg 2 alusel, kuid see ei ole suutnud A.G mõjutada seaduskuulekalt käituma – isik pani toime uue sarnase rikkumise. Ka kohtu hinnangul pole A.G kahetsus siiras. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et viimati võeti isikult põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks kuuks. Kahetsust on ta käesolevalt avaldanud pigem kartuses karmi karistuse ees. Arvestades asjaolu, et A.G suhtes on ka varasemalt kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, oleks ta pidanud liikluses edaspidiselt eriliselt hoolikalt käituma, kuid A.G riskis uuesti enda ja teiste elu, tervise ja vara kahjustamisega, mis näitab hoolimatut suhtumist liikluskorda. Süüteo toimepanemise tagajärjena õnneks kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus ületab sanktsiooni keskmist määra. Samuti leib kohus, et A.G suhtes lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Kuna A.G karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 19.07.2016 otsusega
lg 2 rikkumise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks, kuid juba vähem kui aasta pärast karistuse täitmist pani ta toime uue rikkumise
lg 2 järgi, leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas lisakaristuse kohaldamata jätmine ei täida eripreventiivset eesmärki. Kuna mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavate süütegude arv on suur, tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Avalikkus peab saama signaali, et keelatud olekus mootorsõiduki juhtimine on rangelt taunitav. Seega lisakaristuse kohaldamine on õigustatud ka üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Samas arvestab kohus, et põhi- ja lisakaristus kokku ei tohi ületada süü suurust. Kohtuvälise menetleja 14.08.2017 otsusega kohaldati A.G suhtes
4
lg 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Sanktsiooni keskmine määr on seega 7,5 kuud. Kuna põhikaristus ja lisakaristus ei tohi ületada süü suurust ning põhikaristus on käesolevalt sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, leiab kohus, et lisakaristust võib kohaldada alla
lg 3 p 2 keskmise määra, s.o 7 kuud.
lg 3 p 2 karistuse määrad peavad juba silmas asjaolu, et isikut on varasemalt sama paragrahvi järgi karistatud. Menetlusaluse isiku kaebuses välja toodud väidete kohta enda tervisliku seisundi osas leiab kohus järgmist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt töötab A.G Xxxx-s. Kaebusele on lisatud ka Eesti Töötukassa 13.04.2017 otsuse nr XXXX koopia, millest nähtub, et A.G on tuvastatud puuduv töövõime ning töövõimetoetuse maksmise periood on 01.05.2017–02.03.2019, samuti on esitatud töövõime kaardi nr xxxx koopia A.G nimele. Sellest järeldub, et isikul on püsiv sissetulek, sealhulgas makstakse temale töövõimetusega seonduvat toetust. A.G pani väärteo toime 20.07.2017. Juba sel ajal oli temale selge, milline on tema töövõimekus ning kui oluline on tema jaoks juhilubade olemasolu. Kohus selgitab, et juhilubade olemasolu ei ole põhiõigus, vaid privileeg neile, kes suudavad reeglitest kinni pidada. A.G on taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimalust ühe aasta jooksul. Kohtuväline menetleja sellele vastu ei vaidle. Kohus nõustub, et korraga rahatrahvi 900 euro tasumine võib olla A.G-le ülejõu käiv, mistõttu määrab rahatrahvi ositi tasumise võimaluse. Seega tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.08.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,008557 osaliselt ja teeb uue otsuse, millega vähendab lisakaristuse pikkust, st mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuni ning määrab rahatrahvi 900 euro tasumise ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates, 75 eurot igakuiselt. Julia Vernikova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.