järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat Oli kahtlustatavana kinni peetud 11.11.2015 – 13.11.2015 Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §256-5 lg.2, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg,1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada G.G Karistusseadustiku §424 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata G.G karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2015 – 13.11.2015, s.o. 3 (kolm) päeva ja lõplikult kuulub G.G kandmisele 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva jäetakse G.G suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on G.G kateajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel on G.G katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 alusel on G.G katseajal kohustatud läbima liiklusohutusealase sotsiaalprogrammi. Määrata G.G katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada G.G-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on G.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma Maanteeametile. juhiloa Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt G.G-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osa lemise eest ja mõista välja riigituludest 20 (kakskümmend) eurot (s.h. esinemine kohtuistungil 20 €). 2 Välja mõista G.G-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §256-5 lg.2 alusel sundraha summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 20 (kakskümmend) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb G.G tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99915700081195 ning selgitus „G.G 1-15-9497 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 13.11.2015. Süüdistus G.G süüdistatakse selles, et ta juhtis 11.11.2015 kell 16:25 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn - Narva maantee 139-l kilomeetril mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx) koos haagisega xx (registreerimismärk xx), olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST ARAF-0006, tuvastati alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus 1,16 mg. G.G rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse §69 lg.1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani G.G toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Abiprokurör Maarja Talts, süüdistatav G.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov sõlmisid 13.11.2015 kiir-kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis 3 ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda karistuse kantud osaks kahtlustatavana kinnipidamine 11.11.2015 - 13.11.2015, s.o. 3 päeva. Kandmisele kuulub 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg.1, 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui G.G ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.2 alusel kohustada G.G käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg.2 p.8 alusel kohustada G.G läbima katseaja kestel kriminaalhooldaja määratud liiklusohutusealase sotsiaalprogrammi.
lg.1 p.1 alusel võtta G.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 6 kuud. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Maakohtu istung Abiprokurör Maarja Talts jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus G.G
Süüdistatav G.G jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Kaitsja palus võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud poole aasta jooksul. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. G.G-le on esitatud süüdistus selles, et ta juhti s 11.11.2015 kell 16:25 IdaVirumaal Lüganuse vallas Tallinn - Narva maantee 139-l kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes. 4 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARAF-0006 süüdistataval alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,16 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et G.G tuleb
järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud samaliigilise süüteo eest. Arvestades ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, võib rahalise karistuse mõistmine muutuda iseenesest eraldi karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja sellega, et nimetatud karistust ei pöörata
lg.1, 3 alusel täitmisele katseajaga 2 aastat, kui süüdistatav täidab talle pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga 6 kuud. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §180 lg.1 kuuluvad süüdimõistetult väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega võimaldada menetluskulud tasuda ositi jooksul osaliselt ja määrab menetluskulude tasumise tähtajaks 4 kuud. 6 kuu Süüdistatav G.G kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta palub kokkulepe kinnitada. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 13.11.2015 abiprokurör Maarja Taltsi, süüdistatav G.G ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.