4-16-7269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2016 a, Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7269 Väärteoasi U.L-i

) § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

1. Väärteoasja nr 2740,16,000763 toimikust nähtuvalt on U.L-ile 13.07.2016 koostatud väärteoprotokoll selles, et tema 12.06.2016 kell 20:29, Pargi XX juures Kuressaare linnas Saare 3 4-16-7269 maakonnas, juhtis mootorsõidukit ajal kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 17.05.2016 otsusega nr 4-16-
2. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega, kutsetega, koopia sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja T.Põldema ütlustega tunnistaja ülekuulamise protokollis, kohtuotsusega, karistusregistri õiendiga ja Liiklusregistri vastusega. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et U.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Hedi Vippi poolt 15.09.2016.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2740,16,000763 muutmata.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-le 3 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
2. LS § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuse kirjeldus LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, st mootorsõiduki juhtimisele isiku poolt, kellelt on juhtimisõigus ära võetud.
3. Antud asjas on vaidlus selles, kas U.L juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit või mitte. U.L väidab oma kaebuses, et ta ei sõitnud mootorsõidukiga Saare maakonna Kuressaare linnas asuva Pargi XX juures
4. juunil 2016 kell 20.
5. Lisaks märgib U.L oma kaebuses, et tema suhtes ei ole
6. juunil 2016 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ega mootorsõiduki teisaldamise otsust. Seda, et U.L juhtis 12.juunil 2016 mootorsõidukit XXX numbrimärgiga XXXXXX kinnitab 13.07.2016 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus , millega kõrvaldati ta menetleja poolt sõiduki juhtimiselt tagasiulatuvalt alates 12.06.
7. Mootorsõiduki juhtimist nimetatud ajal ja kohas tõendavad ka tunnistaja Andrus Tänaku ütlused tunnistaja ülekuulamise protokollis ja samuti tema kohtuistungil antud ütlused. Samuti on U.L ise kohtuistungil väitnud, et „ei väida, et ei sõitnud, sõitsin kuni ARK võttis juhiloa vastu“. Viidatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on menetleja märge, et „U.L keeldub allkirja andmast 13.07.2016“ (LS § 91 lg 5). Otsuses on kirjas, et selle peale on õigus 30 päeva jooksul esitada vaie Lääne Prefektuuri juhile või pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selle otsuse peale oleks vastavalt otsuses sätestatule kaebust esitatud ja seega vastavalt LS § 91 lg 4 jõustus otsus selle tegemisest. Eelnevaga loeb kohus tuvastatuks, et U.L juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. 4 4-16-7269
8. Vaidlus on praegusel juhul ka veel selles, kas U.L oli juhtimisõigus kehtiv 12.06.2016 või mitte. U.L-i kaitsja kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis U.L ARK-is juhilube pakkumas, kuid lube vastu ei võetud kuna ARK leidis, et juhtimisõigus oli olemas. 27.12.2016 seisukohas leiab kaitsja, et eelpool nimetatu on tõendatud ka
9. detsembri 2016 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Andrus Tänaku (Tänak) ütlustega: „...Ütlesin Igorile, et tal ei ole juhiluba. Igor näitas oma juhiluba ja ütles, et ARK ei võta vastu tema juhiluba. ...“. 27.12.2016 seisukohas leiab U.L-i kaitsja veel, et Maanteeameti süsteemi hilinemisega kantud piirangu tõttu viidi U.L eksitusse tema suhtes väärteoasjas nr 4-16-2011 tehtud kohtuotsuse jõustumise ajas. Samas on aga kohus 08.12.2016 kohtuistungil märkinud, et „oleme tegelikult selgitanud, et kui 7 päeva möödudes teadet kaebuse esitamise kohta ei esita, siis kohtuotsus jõustub“. Sama asjaolu nähtub ka väärteo asja nr 4-16-2011 10.05.2016 kohtuistungi protokollist. A.Tänaku ütlustest nähtub vaid, et U.L oli antud ajahetkel olemas enda käes juhiluba. Tõendeid, mis kinnitaksid, kas ja millal käis U.L Maanteeametis juhilube pakkumas, kohtumenetluses esitatud ega kogutud ei ole. Kohtu infosüsteemist nähtub 01.06.2016 Maanteeameti teade otsuse edastamise kohta. Praegusel juhul ei oma aga kohtu hinnangul tähtsust, millal täpselt peale kohtuotsuse jõustumist teade registrisse jõudis kuivõrd LS § 173 lõike 2 alusel kehtestatud 16.06.2011 vastu võetud Liiklusregistri pidamise põhimääruse nr 75 § 9 järgi ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.
10. P ärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 17.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-16-2011 mõisteti U.L-ile LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, tähtaega arvati alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu infosüsteemi andmetel on otsus jõustunud 27.05.
11. Käesoleval juhul omab seega tähtsust, et 27.05.2016 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et U.L-ilt oli alates 27.05.2016 võetud ära juhtimisõigus neljaks kuuks, so kuni 26.09.
12. Toodu nähtub ka kohtutoimikus olevast Maanteeameti 09.12.2016 vastusest. 12.06.2016 mootorsõiduki juhtimine toimus seega perioodil, mil U.L-ilt oli juhtimisõigus ära võetud. Kohtu infosüsteemi andmete kohaselt on 17.05.2016 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-16-2011 kätte toimetatud 17.05.2016 U.L-i kaitsjale. Seega pidi U.L oma kaitsja kaudu olema teadlik, millal kohtuotsus jõustub ja millal juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega vastavalt kohtuotsusele arvestama hakati. Asjaolu kohtuotsuse jõustumise kohta on selgitatud ka 08.12.2016 kohtuistungil. Seega pidi U.L olema teadlik, et temal ei ole 12.06.2016 juhtimisõigust. Küsimuste tekkimisel oli tal võimalik küsida selgitust kaitsjalt, kellel oli juurdepääs e-toimikule ja võimalus kontrollida kohtuotsuse jõustumist.
13. Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud ning pani sellega toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
14. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. U.L on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kaitsja hinnangul ei saa U.L-i poolt toimepandud tegu lugeda õigusvastaseks teoks, sest U.L-ile anti Maanteeameti teenindusbüroost informatsioon, mille alusel U.L oli alust arvata, et ta ei 5 4-16-7269 pane
15. juunil 2016 sõidukit juhtides toime õigusvastast tegu. Viidatut on kohus käsitlenud otsuse punktis 12, mistõttu kohus ei nõustu U.L-i kaitsjaga, et antud tegu ei saa lugeda õigusvastaseks teoks.
16. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.
17. Kohus leiab, et U.L on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. U.L on küll väitnud, et käis lube Maanteeametile pakkumas, kuid nimetatud asjaolu ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud ja kohus ei pea U.L-i ütlusi tema ARK -is käimise kohta juunis usaldusväärseks. Seega pidi U.L võimalikuks pidama, et temalt on 12.06.2016 juhtimisõigus karistusena ära võetud.
18. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on U.L-i karistanud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot, milline karistus jääb ettenähtud sanktsiooni väiksemasse määra. Preventiivse külje pealt nõuab tähelepanu kohtuvälise menetleja poolt viidatu kaebuse vastuses, et U.L on neli kehtivat väärteokaristust, kõik trahvid on tasumata. Oma väidete tõendamiseks on PPA esitanud kohtule U.L-i karistusregistri väljavõtte. Samas kohtuistungil on kohtuväline menetleja leidnud, et isik ei ole tegu toime pannud pahatahtlikult ning on seisukohal, et määratud trahv ei ole suur, karistus peaks jõusse jääma. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine seondub ühiskonnas väljakujunenud üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega. Kohus leiab, et liikluses väljakujunenud käitumisreegleid korduvalt eiravaid isikuid ei saa ega tohi karistusõiguslikult liialt leebelt kohelda, kuna see annab teistele liikluses osalejatele ebaõige signaali. Seega on kohtu hinnangul U.L-ile mõistetud väiksemaisse sanktsioonimäära jääv rahatrahv nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke silmas pidades antud juhul kohane ning ka vajalik ja vastab isikule. 18.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Külli Mõlder kohtunik 6