4-16-8806/4

4-16-8806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-8806 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi O.J-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.11.2016 otsusele väärteoasjas nr 2316,16,011410 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: O.J XXX; elukoht: XXXX. (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta O.J-i kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.11.2016 otsus trahvi määramise osas muutmata. Trahv tuleb tasuda otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 09.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011410 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja O.J-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) §-s 207 ja § 242 lg-s 1 sätestatud rikkumiste eest LS § 207 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt juhtis O.J 19.10.2016 kella 13.30 paiku Tallinnas Narva mnt ja Tuukri ristmikul mootorsõidukit, tal ei olnud kontrollijale esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti või isikut tõendavat dokumenti. Lisaks juhtis O.J tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit ning hoidis sõidu ajal telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sellega rikkus O.J LS § 73 lg 2, § 33 lg 11 p 1, § 88 lg 1, § 38 lg 2 ja MKM määruse nr 77 § 6 nõudeid.
4. O.J oma kaebuses kohtule vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o LS § 73 lg 2 ja § 33 lg 11 p 1 rikkumise osas ning palub teha uue otsuse. Kaebaja väitel läbis tema mootorsõiduk 13.10.2016 tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja 09.11.2016 see kehtis. Seega ta ei rikkunud LS § 73 lg 2 nõudeid. Lisaks sellele on kaebaja arvates väär otsuses märgitu, justkui oleks ta hoidnud sõiduki liikumise ajal telefoni käes. Tema rääkis telefoniga hands free seadet kasutades ning näitas kohe pärast peatamist seadme juhet politseinikele. Seega ei ole ta rikkunud LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid. Viimaks märgib kaebaja, et tal tõepoolest ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja isikut tõendavat dokumenti, sest jättis dokumendid teise jope taskusse. Seega on ta nõus, et teda karistatakse vaid LS § 242 lg 1 alusel. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
5. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, sest otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel alust ei ole. Kohtuvälise menetleja hinnangul on O.J püüdnud kohut eksitada, et saada seeläbi võimalikult soodne karistus. Maanteeameti liiklusregistri e-teeninduse väljatrükkidest nähtub, et sõiduk registreerimisnumbriga XXXX käis korralisel tehnoülevaatusel 13.10.2016, kuid ei vastanud tehnonõuetele, mistõttu sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg jäi määramata. Ülevaatusel tuvastati kaebaja juhitud sõiduautol neli ohtlikku viga, mille tõttu loeti sõiduk MKM 18.08.2011 määruse nr 77 § 10 lg 1 p 3 kohaselt nõuetele mittevastavaks. Seega on tõendatud, et 19.10.2016 kaebaja poolt juhitud sõiduk ei vastanud tehnonõuetele ja liikluses osaleda tohtis vaid erandkorras garažeerimis- ja remondikohani ja sealt ülevaatuspunkti sõitmiseks. Menetlusalune isik ei esitanud patrullpolitseinikule ei kontrollkaarti ega ühtki muud tõendit, mis kinnitaksid, et ta soov on viia sõiduk garažeerimisvõi remondikohani. Seega on tõendatud, et O.J rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi. O.J-i süüline käitumine LS § 33 lg 11 p 1 nõuete rikkumisel on tõendatud tunnistajate ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kuivõrd O.J on ühe teoga pannud toime kolm väärtegu, on tema süü keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel on menetleja järginud Riigikohtu antud suuniseid. Väärteod on toime pandud tahtlikult. Kaebajal on 8 kehtivat liiklusalast karistust. Seega suhtub kaebaja oma kohustustesse ükskõikselt ning väiksem karistus oleks tema jaoks üksnes sümboolne. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
6. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,16,011410 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
7. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid politseitöötajad 19.10.2016 kella 13.30 ajal Pirita teel kinni sõiduautot (registreerimismärgiga XXXX) juhtinud O.J-i . Kaebajale heideti ette seda, et tal ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, ta hoidis sõidu ajal telefoni käes ning tema juhitaval sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.
8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et O.J ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Lisaks isiku enda ütlustele tõendavad juhiluba või isikut tõendava dokumendi puudumist politseitöötajast tunnistajate XXXX ja XXXX ütlused. Kuivõrd LS § 38 lg 2 ja § 88 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks kaasas kas juhiluba või isikut tõendav dokument, on O.J-i käitumine selles osas õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kaebaja on arutatava teo toime pannud vähemalt hooletusest, st ei teadnud, et tal ei ole kaasas vajalikku dokumenti, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda enne juhtima asumist kontrollima. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
9. Tunnistajate XXXX ja XXXX ütlustega on tõendatud ka teine O.J-ile etteheidetav tegu. Nimelt väidavad mõlemad politseitöötajad, et O.J pälvis liiklusjärelevalve teostajate tähelepanu just sellel põhjusel, et ta hoidis sõitmise ajal telefoni käes. Kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tunnistajate ütlustes kahelda, sest menetlusalune isik oli nende jaoks võõras, neil ei olnud tema suhtes vihavaenu ning kohus ei näe ühtegi põhjust, miks nad oleksid pidanud andma valeütlusi neile võõra isiku suhtes. Isegi kui kaebajal oli autos käed-vabad juhe, ei tähenda see automaatselt, et ta seda tol hetkel kasutas. Kuivõrd LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud hoida sõiduki liikumise ajal telefoni käes, on tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Teo on kaebaja toime pannud tahtlikult, st teadis, et telefoni autot juhtides käes hoida ei tohi, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
10. Kaebaja ei nõustunud enda karistamisega ka LS § 207 järgi, sest väidetavalt oli tema auto läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning oma sõnade kinnituseks esitas ta 13.10.2016 koostatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi nr XXXX Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Kohtuväline menetleja on õigesti osutanud MKM 18.08.2011 määruse nr 77 § 10 lg 1 p-le 3, mille kohaselt loetakse sõiduk mittevastavaks kehtivatele nõuetele juhul, kui sõidukil esineb kasvõi üks ohtlik viga. Samast sättest tulenevalt võib sellises tehnoseisundis sõidukiga sõita lühimat teed kasutades garažeerimis- ja remondikohani ning pärast remonti taas ülevaatuspunktini. Kaebaja esitatud tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt tuvastati tema sõidukil 13.10.2016 neli ohtlikku puudust, mistõttu ei saanud olla tegemist tehnoülevaatuse läbinud sõidukiga. Kohtu järeldust kinnitab ka Maanteeameti e-teeninduse väljavõte 27.10.2016, mille kohaselt sõiduautol registrimärgiga XXXX kehtis ülevaatus kuni 09.2016 ning 13.10.2016 kontrollis sõiduk ülevaatust ei läbinud. 3 Kaebaja esitatud kontrollkaardil on otsesõnu kirjas sõiduautol nr XXXX leitud ohtlikud vead ning selgitus, et ohtlike puuduste korral on vajalik sõiduki kordusülevaatus ja liikumine on lubatud ainult garažeerimis- ja remondikohani ning sealt tagasi ülevaatuspunkti. Seega pidi kaebaja keskmise mõistliku inimesena aru saama, et katkise autoga ülevaatuspunktis käimisest ei piisa ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimiseks peab auto olema ohtlike vigadeta. Kuivõrd karistusregistri andmetel on O.J oktoobris 2016 veel kolmel korral ülevaatuseta sõidukit juhtinud, on alust väita, et see auto oli kaebaja igapäevases kasutuses, ehkki ülevaatus oli sõidukil tegemata. Seega on kaebaja rikkunud LS § 73 lg-s 2 sätestatut, st osalenud liikluses sõidukiga, millel läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi. Teo on O.J toime pannud tahtlikult, sest ta teadis ülevaatuse puudumisest ja möönas seda. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
11. Määratud karistus vasta kaebaja süü suurusele ja on kohtu arvates vajalik karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. O.J-i süü on suur, sest ta on ühe teoga toime pannud kolm väärtegu. Samuti on teda varem kaheksal korral liiklusrikkumiste eest karistatud, neist kolmel korral oktoobris 2016 ülevaatuseta mootorsõiduki juhtimise (LS § 207) eest. Kaebaja on oma tegu õigustanud ja esitanud kohtule eksitavaid dokumente tehnoülevaatuse läbimise kohta. Seega ei ole isik endale teinud toimepandust vajalikke järeldusi ja suhtunud ükskõikselt oma kohustustesse, mistõttu sanktsiooni ülemmäärast väiksema karistuse mõistmine oleks üksnes sümboolse tähendusega ega oleks piisav, et mõjutada teda mitte enam, toime panema uusi süütegusid. Määratud karistus peaks kaebajale meelde tuletama, et tehnoülevaatuse teostamise eesmärk ei ole sõiduki omanike kiusamine, vaid sõiduki turvalisuse ja liiklejate ohutuse tagamine ning keskkonnareostuse vältimine. Määratud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
12. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust määratud trahvi vähendamiseks, kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja suhtes tehtud otsus muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 1, 133,
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4