1-16-8408/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-16-8408 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2017 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu kirjalikus menetluses Inna Kirsipuu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 15.02.2017 erakorraline ettekanne T.H-le Viru Maakohtu 18.11.2016 kohtuotsusega määratud katseajal täiendavate kohustuste määramiseks T.H, isikukood XXX, xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 15.02.2017 kohtule erakorralise ettekande, milles palub T.H-le määrata täiendav kohustus – läbida sotsiaalprogramm xxx. T.H tunnistati Viru Maakohtu 18.11.2016 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja KarS § 238 lg 2, § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 8 kuud 27 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 267 tundi, täitmistähtajaga 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku too sooritamise ajal kohustati T.H täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. Otsus jõustus 28.12.
2. Kriminaalhoolduse algus 28.12.2016 ja lõpp 28.06.
3. Erakorralise ettekande kohaselt on T.H rikkunud registreerimiskohustust 25.01.2017 (tl 72), hoidnud kõrvale ÜKT sooritamiselt 23.01.2017, 24.01.2017 ja 25.01.2017 ning ei ole allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. T.H kontrolliti 20.01.2017 alkoholijoovet Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduses aadressil Jõhvi Kooli 2a indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:
4. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne ja selle näit oli 0,386 mg/ l kohta (tl 77-78). Kriminaalhooldusalusele koostati alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll ning 20.01.2017 tehti kirjalik hoiatus (tl 84). 19.01.2017 kell 20:57 kontrolliti alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga ALCOVISOR Mark X2 SN:113937 T.H elukohas aadressil xxx Tulemus oli positiivne ja alkomeetri näit oli 0.827 mg/l (tl 85-86). 20.01.2017 antud seletuses kirjutab hooldusalune, et 19.01.2017 kell 8.45 sõitis autoga xxx. Polikliiniku ees peatas teda politsei ja pani alkomeetrisse puhkuma, kõik oli korras. Kuna tal puudus juhtimisõigus, koostati protokoll. 20.01.2017 hommikul tarvitas kodus arsti poolt välja kirjutatud 1 tablette Dolmen ja millegipärast oli alkomeetri näit 0,386 mg/l. Hooldusalune väidab, et ei tarvita absoluutselt alkoholi, kuna temale on tehtud alkoholivastane süst 15.11.2016 (tl 79). 30.01.2017 seletuses kirjutab hooldusalune, et 19.01.2017 kontrolliti tal kodus alkoholi tarvitamist. Alkomeeter näitas 0,827 mg/l kohta. Isik väidab, et tarbis veini, kuna lapselapsel oli sünnipäev (tl 87). 25.01.2017 ei tulnud registreerima ametniku juurde, kuna käis perearsti juures. 23.01.2017 läks tunde tegema xxx aga kantselei ja kiriku uks olid kinni. 24.01.2017 ja 25.01.2017 ootas seal kell 09.30-ni, kuid jälle kedagi ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik koostas kirjaliku hoiatuse selle kohta, et T.H 25.01.2017 registreerimisele ega helistanud ametnikule (tl 88). ei ilmunud 01.02.2017 antud seletuses kirjutab hooldusalune, et 31.01.2017 läks tunde sooritama kell 09.00 xxx kellegagi ühendust ei saanud. Helistas 6 kõnet pastorile, kes ei vastanud. Ootas kella 12.00-ni ja lahkus (tl 89). Esimesel registreerimisel 12.01.2017 selgitas kriminaalhooldusametnik T.H-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele oli selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. Hooldusalusele tutvustati ÜKT esmast ajakava (tl 75-76). 20.01.2017 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 12 tunni xxx koguduses ajavahemikus 23.01.2017-25.01.
5. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. 30.01.2017 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 8 tunni sooritamiseks xxx 31.01.2017 ja 01.02.
6. Hooldusalune sooritas 4 tundi. 01.02.2017 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 8 tunni sooritamiseks xxx 02.02.2017 ja 03.02.
7. Hooldusalune sooritas 8 tundi. 06.02.2017 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 20 tunni sooritamiseks xxx 06.02.2017-10.02.
8. Hooldusalune sooritas 20 tundi. 14.02.2017 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö 2 tunni sooritamiseks xxx 14.02.
9. Hooldusalune sooritas 2 tundi. T.H tunnistab oma rikkumisi, kahetseb tehtut ja lubab, et edaspidi käitub seadusekuulekalt. Hooldusalune andis oma nõusoleku läbida sotsiaalprograam xxx (tl 93). Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetule tuleb anda võimalus õigete järelduste tegemiseks. Juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T.H-le täiendav kohustus -läbida sotsiaalprogramm xxx, kuna see annab süüdimõistetule võimaluse elukorralduse ja harjumuste muutmiseks positiivses suunas. Käesolevaks ajaks on T.H sooritatud talle täitmiseks määratud 267 tunnist 34 tundi. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle 2 pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. T.H on rikkunud registreerimiskohustust, jättes 25.01.2017 registreerimisele ilmumata. Lisaks eelenavale on süüdimõistetu jätnud sooritamata üldkasuliku töö 23.01.2017, 24.01.2017 ja 25.01.2017 ning tarvitanud korduvalt alkoholi. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõningate mööndustega ning võttes arvesse kriminaalhooldusametniku seisukoha, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Hooldusaluse poolt sooritatud rikkumised on seotud isiku alkoholi sõltuvusprobleemiga, mis näitab, et T.H vajab täiendavat sekkumist ning tegelemist sõltuvusprobleemiga. Seetõttu on otstarbekas määrata temale kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammis osalemine aitaks süüdimõistetul muuta elukorraldust ja harjumusi positiivses suunas ning täita korrektselt käitumiskontrolli tingimusi, et tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärke. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata T.H-le täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammmis xxx Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 15.02.2017 erakorraline ettekanne T.H-le Viru Maakohtu 18.11.2016 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajal täiendava kohustuse määramiseks rahuldada. Määrata T.H-le Viru Maakohtu 18.11.2016 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajal täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis xxx Määruse ärakiri saata süüdimõistetule kriminaalhooldusosakonnale. T.H-le ja Viru Vangla Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Inna Kirsipuu kohtunik 4