← Eesti

1-16-4433/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4433 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi B.G süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. detsembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja B.G kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Prokurör Ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav B.G isikukood XXX; elukoht XXX töökoht XXX varem kriminaalkorras karistatud 2 korda. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. detsembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  4. veebruaril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  5. veebruarist
  6. Maakohtu otsus
  7. Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega tunnistati B.G süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes käitumiskontrollile allutamisega ja lisakohustuse täitmisega.
  8. B.G süüdistatakse selles, et tema hüppas 10.06.2015 kella 21.55 paiku Rakveres XXX elamu puukuuri juures puuhunniku otsa ja lükkas ülevalt hunniku otsast puid riita laduvale K.T. ele puuhalge pähe ja näkku. K.T. jõudis panna käed kaitseks näo ette ja puud kukkusid talle vastu käsi, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi, s. o parema labakäe marrastus ja hematoom ning vasaku käe IV sõrme alumise sõrmelüli murd, paistetus ja hematoom.
  9. Sellega pani B.G toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kahjustades teise inimese tervist ja tekitades talle valu.
  10. Maakohus tuvastas, et KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu realiseerimine B.G poolt on tõendatud kannatanu K.T. e ning tunnistajate A.T. se ja R.K. ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega (MK otsus lk 2-4).
  11. Kannatanu K.T. e ütluste kohaselt elab ta Rakveres XXX umbes 18 aastat, samas majas elab ka B.G . Alguses ei olnud omavahelistel suhetel viga, aga kogu aeg läks hullemaks, sest B.G hakkas teda kiusama. Mõni aeg enne 10.06.2015 juhtunut oli ta tellinud koorma puid, kui koorem saabus, jooksis B.G õue ja ajas koorma minema. Ta oli sunnitud tellima uue koorma. Võis olla 10.06.2015 kella 16 paiku, kui 10 ruumi 45 cm pikkusi ahjupuid kohale jõudis. Ta loopis puud koos autojuhiga auto pealt maha hunnikusse ja hakkas neid laduma. Puuhunnik oli loobitud osaliselt varikatuse alla, sealt ta võttis ning ladus puid riita sinna samasse varikatuse alla. Puuhunnik oli umbes 3 meetrit kõrge, ta võttis sealt järjest ja puud jäid püstseina. B.G istus sel ajal oma trepi peal ja vaatas seal umbes tund aega, siis tõusis püsti, läks oma aeda ja hakkas seal põmmima vastu plekkaeda. Kui ta oli jõudnud umbes pool hunnikut ära laduda, tuli B.G oma aiast, hüppas puuhunniku peale kõhuli ja lükkas talle puid peale. B.G oli kerge lükata, sest tal oli üks külg puhtaks laotud, hunnik oli ikkagi kõrge, tema oli see hetk kükakil, võttis maast puid. B.G naeris, kargas püsti ja jooksis tuppa. Juhtunu tagajärjel oli tal sõrmeluu katki, käed olid marraskil, muidu oleks nägu ka katki olnud, aga ta pani käed näo ette ja puud kukkusid käte peale. Ta kutsus politsei, kes vaatas ta üle, aga B.G korterisse sisse ei saanud. Pärast politsei lahkumist läks ta koos minia A.T. sega kiirabisse. Arvab, et see puudelükkamine võis olla kella 16.-
  12. paiku, aga täpselt ei mäleta.
  13. Tunnistaja A.T. se ütlustest nähtub, et temagi elab XXX ja B.G on nende naaber. 10.06.2015 enne kl. 17 toodi neile koorem puid ja K.T. hakkas kohe puid laduma. Ta oli toas, kui kuulis kl. 21.30 paiku, et B.G uks käis, enne kella kümmet kuulis kolistamist vastu plekki. Peale kolistamise lõppu nägi aknast, et B.G tuli kahe kuuri vahelt enda aiast, algul seisis seal kahe kuuri vahel, käed taskus, mõned minutid vist olid möödas, kui B.G läks ja lükkas vanaisale puuvirna peale, hüpates enne ise sinna otsa, siis tuli igavese hooga alla ja jooksis kohe tuppa, ta karjus aknast B.G-le , et oota ja läks välja, selle ajaga oli B.G tuppa 2 jõudnud. K.T. el oli käsi paistes ja ta kutsus kohe politsei välja, politseinik hakkas pildistama ja võttis vanaisalt ütlused ja ütles, et peate kiirabisse minema. Nad läksid kiirabisse kohe peale politsei lahkumist, enne poolt 12, kiirabis fikseeriti sõrmeluu murd. Tema ütlustest nähtub veel, et paar päeva enne seda tulid neile küttepuud, siis B.G saatis need puud lihtsalt ära, tuli oma uksest välja ja ütles, et siia te puid maha ei pane, autojuht ka ei saanud aru, miks ei tohi panna ja sõitis ära. Nad tellisid uued puud, mis jõudsid kohale 10.06.
  15. Tunnistaja R.K. , politseiametniku, ütlustest nähtub, et ta sai väljakutse 10.06.2015 Rakvere linnas XXX , et naaber B.G oli oma naabrile K.T. ele kuuride juures puuhalgusid käe peale lükanud hunnikust. Kohapeale jõudes olid K.T. ja tema minia A.T. ne seal õue peal. K.T. rääkis, et oli seal puid ladunud, siis oli B.G tulnud ja hunnikust lükanud puuhaluga vastu kätt. Tunnistaja tegi pildid kannatanu käest, millel oli marrastus ja sõrm oli paistes, paarimees kuulas K.T. e üle, käisid ka B.G ukse taga, koputasid, aga ust ei avatud. K.T. ütles, et B.G peaks kodus olema, oli näinud, et läks tuppa.
  16. Lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele kinnitavad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.G tegevuses veel politseiametniku poolt 10.06.2015 sündmuskohal koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos 3 fotoga – millest nähtub kannatanu vasaku käe sõrme paistetus ja paremal käel nahamarrastus ning sinetus, ühel fotol nähtav ka puuhunnik sündmuskohal.
  17. Patsiendikaart nr R292519 10.06.2015 – millest nähtub, et 10.06.2015 pöördus kannatanu ise kell 23:50 EMO-sse, avaldades, et samal õhtul umbes kell 22 naaber tuli kallale, lükkas puuvirna, tuvastati paremal labakäel marrastused ja hematoom, vasaku labakäe IV sõrme paistetus, alumise sõrmelüli murd.
  18. Koopia patrullilehest 10.06.2015 tööl olnud politseipatrulli töö kohta, millest nähtub, et 22:10 oli väljakutse XXX , naaber B.G lükkas puuvirna K.T. e suunas ümber, mille tagajärjel sai kannatanu vigastada ja tundis füüsilist valu.
  19. Väljatrükk politsei infosüsteemist- kuriteoteade nr 3120,15,0042663 reg. kp 10.06.2015 22:04- K.T. helistas kell 22:04 politseisse ja teatas, et toodi küttepuid ja ladus puid riita, naaber lükkas puuvirna pähe, käsi valus, sõrm paistes.
  20. Ärakirjad Viru Maakohtu 11.03.2009 ja 03.05.2011 otsustest ning karistusregistri väljavõte B.G kohta - isikut on karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mõlemal juhul on karistuseks rahaline karistus.
  21. Süüdistatav B.G ennast süüdi ei tunnista. Tema ütlustest nähtub, et elab Rakveres XXX , tegemist on kahe pere elamuga, teises korteris elab K.T. e pere. Suhted naabrite vahel on olnud pingelised, ta ei suhtle kannatanuga juba aastaid. 10.06.2015 tal kannatanuga kontakti ei olnud, ta ei mäleta, kus ta tol päeval oli, puudega seoses ei ole tal naabriga kunagi mingit konflikti olnud. Väidab, et T. sed valetavad, kuna üritavad oma maad kätte saada, neil on olnud vaidlusi hoovi kasutamise osas. Tunnistab, et on varem karistatud, ühel korral ka K.T. e pojapoja löömise eest, kuid väidab, et ka neil varasematel kordadel ta süüdi polnud.
  22. Maakohus luges KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.G tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanu üksikasjalike ütlustega juhtunu kohta. Tema ütlustes esinevad vastuolud toimunu kellaaja kohta on seletatavad tema kõrge vanuse (sündinud 1935) ja kuriteosündmusest möödunud pika ajaga. Tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud Rakvere Haigla EMO-s vahetult peale nende tekitamist. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja A.T. se 3 ütlused, kes juhtunut pealt nägi, samuti politseiametnikust tunnistaja R.K. ütlused, kellele kannatanu vahetult peale kuriteosündmust vigastuste saamise asjaolud avaldas.
  23. Maakohus ei pea usaldusväärseks B.G paljasõnalist ennast õigustavat väidet, et ta 10.06.2015 kannatanuga ei kohtunud. Tema ütlused on üldsõnalised, mistõttu pole olnud võimalik kontrollida nende paikapidavust.
  24. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab kuriteosündmuse tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt, et B.G poolt kannatanule puuhalgude peale lükkamine on toimunud otsese tahtlusega, ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis, et tekitab sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
  25. Maakohus leiab, et B.G käitumises esinevad KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnused, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  26. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
  27. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus seda, et kuritegu on toime pandud kõrges eas isiku suhtes, K.T. on sündinud
  29. B.G süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega, ka sellega, et kuriteoga tekitatud kahju ei olnud suur. Kohus leiab, et B.G varasemat karistatust arvestades pole tema puhul rahalise karistusega karistuse eesmärkide saavutamine võimalik. Arvestades kuriteo tehiolusid, B.G süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega, jättes vangistuse tingimisi kohaldamata ja allutades B.G käitumiskontrollile. Esitatud apellatsioon
  30. Kaitsja esitas apellatsiooni taotlusega B.G õigeks mõista, sest ta ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. B.G on kaitsjale avaldanud, et tema ja kannatanu suhted selles majapidamises on olnud ebakõlalised ning seda juba peaaegu 10 aastat. Kuna kaitsealune ning kannatanu on selles majapidamises(XXX Rakvere) kaasomanikud, siis kaasomandi kasutamise pinnalt on kõik probleemid siiani ka tekkinud. Kaitsealune on proovinud probleeme lahendada erineval viisil, sh ka läbi tsiviilkohtumenetluse, kuid ebakõlad kaasomanike vahel kestavad siiani. Kaitsealuse sõnul on kaasomandi kasutuskord kohtu poolt kindlaks määratud, kuid kannatanu sellest kinni ei pea ning püüab igati provotseerida konflikte. Kaitsealune leiab, et kannatanu koos oma perega soovib temast kui kaasomanikust ja tema perest lihtsalt lahti saada. Sealt ka kõikvõimalikud süüdistused, sh ka käesolev süüdistus kehalises väärkohtlemises.
  31. Kuna põhiprobleemiks on kahe kaasomaniku vaheline ebakõlaline suhtlemine, siis on selge, et ilma suhete korrastamiseta ei saabu ka kodurahu. Kodurahu ei too kannatanu poolt taotletav kaitsealuse karistamine. Kodurahu toob suhete korrastamine ning kaasomandi kasutuskorrast kinni pidamine.
  32. B.G on soovinud ja soovib oma suhted kannatanuga korda saada ning seda kohtuväliselt. Algselt soovis B.G kohtuvälise suhete reguleerimise eesmärgil 4 kriminaalasja lõpetamist vastavalt KrMS §-le
  33. Kahjuks prokurör seda võimalikuks ei pidanud. Järgmisena soovis B.G selles kriminaalasjas lepitusmenetluse kohaldamist. Lepitusmenetlus oleks andnud pooltele võimaluse korrastada oma suhted kompetentsete spetsialistide kaasabil kohtuväliselt. Kahjuks ei pidanud kannatanu lepitusmenetlusse minekut võimalikuks. Miks kannatanu arvates naabrite suhete parandamine (lepitusmenetlus) vajalik ei ole, jäigi arusaamatuks, sest omapoolseid sisulisi selgitusi kannatanu vajalikuks ei pidanud.
  34. Maakohus vaatas kriminaalasja läbi üldmenetluses, mille käigus kontrollib kohus kõiki uurimisel kogutud tõendeid ning selle põhjal otsustab süüdistuse põhjendatuse üle.
  35. Kannatanu K.T. räägib puude toomisest 10.06.
  36. Puud loobiti auto pealt maha, maha loobitud puude virn oli kuskil 3 m kõrge. Sellest hunnikust hakkas kannatanu puid laduma riita. Kehavigastuse tekitamise mehhanism kannatanu ütluste põhjal: “ B.G tuli terve selle puuhunnikuga üle minu ja ise naeris hambad laiali ja kargas püsti ja jooksis tuppa, ja siis kutsusin politsei“. Puude lükkamine toimus umbes kella 4-5 paiku, videvikuks hakkas minema, kella ei vaadanud (süüdistuses järgi sündmus kella 21.55 paiku). Traumapunkti pöördus kuskil kella 6-7 paiku (süüdistuse järgi sündmus kell 21.55).
  37. Asjaolude täpsustamiseks küsitlesid kannatanut prokurör, kaitsja, B.G ja kohus. Kaitsja leiab, et vaatamata küsitlemisele ei selgunud kehavigastuse tekitamise tegelik aeg (vastuolu süüdistusega), traumapunkti pöördumine (vastuolu süüdistusega) ning vigastuse tekitamise täpsed asjaolud. Kannatanu kinnitusel oli puuhunnik, millega seondub temale kehavigastuse tekkimine, 3 m kõrge. Nii kõrge puuhunnik ületab peaaegu kaks korda nii kannatanu kui ka kaitsealuse kasvu. Kuidas oli võimalik kaitsealusel joostes tõugata (kui väita jooksmist) või liikudes käies tõugata (kui väita käimist) kogu see 3 m kõrgune puuhunnik (või osa sellest) kannatanule peale? Eluliselt usutav ja tõenditel põhinev selgitus kannatanu küsitlemisel ei selgunud. Kui alternatiivse variandina oletada, et kaitsealune hüppas kuidagi 3 m kõrgusele puuvirnale, siis ka sellise tegevuse mehhanism ja selle tagajärjel kannatanul vigastuse tekitamine kannatanu küsitlemisel ei selgunud.
  38. Tunnistaja A.T. ne räägib puude toomisest enne kella viit. Kannatanu hakkas siis kohe puid laduma. Siis oli ta paar tundi kodust ära. Tunnistaja räägib sellest, et kallur kallas puud maha (kannatanu räägib auto pealt puude maha viskamisest). Hiljem väidab tunnistaja, et tegelikult ta ei näinudki auto tulemist ja seda, kuidas puud auto pealt maha said. Tunnistaja räägib: “ B.G tuli sealt kuuride vahelt, kus ta seisis ja kohe otse jooksuga tuli ja läks sinna puude virna peale, lükkas talle peale, siis aknast karjusin talle“. Täpsustustele, kus kohast ja kuidas B.G ikka tuli ning kuidas need puud kannatanu suunas liikuma said, jääb ebaselgeks (paremalt poolt, vasakult poolt, hüppas, jooksis, kuidas siis ikkagi).
  39. Tunnistaja R.K. räägib väljakutse saamisest 10.06.2016 Rakveres XXX seoses sellega, et naaber B.G oli naabrile kuuride juures puid käe peale lükanud. Tunnistaja jutu põhjal: “ Kalju rääkis ära, mis juhtus seal, et ta oli seal puid ladunud, siis oli see Pavel tulnud sinna, hunnikust lükanud puuhaluga vastu kätt, siis tegin pildid ta käest, kus käe peal oli marrastus, sõrm oli paistes“. Puuhunniku kõrguseks hindas tunnistaja 1.50-1.60, täpselt ei mäleta.
  40. Süüdistatav B.G kinnitab, et 10.06.2016 temal kannatanuga kokkupuudet ei olnud. Peab süüdistust kannatanu väljamõeldiseks. Tulenevalt pingelistest suhetest kaasomandi pinnalt (kasutuskord) on B.G püüdnud hoiduda igasugustest konfliktidest kannatanuga, sest kõiki tema võimalikke toimetamisi majapidamises on kannatanu siiani tõlgendanud rünnakuna. 5
  41. Kaitsja leiab, et B.G vastu esitatud süüdistus kannatanu K.T. e kehalises väärkohtlemises ei ole tõendatud. Üldmenetluse käigus ilmnesid olulised vastuolud ning seda eriti kannatanu ja tunnistaja A.T. se ütluste vahel – sündmuste ajaline kronoloogia, kirjeldused süüdistuses märgitud sündmustest 10.06.2016 (kes kus paiknes ning kuidas sündmused arenesid).
  42. Käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on koostatud isiku (kannatanu) läbivaatusprotokoll ning sellele on lisatud 3 fotot. Fotodel on kujutatud kannatanut ennast (tagaplaanil äärmiselt väike osa õuest ehk sündmuskohast), siis foto kannatanu vasakust käest ning foto kannatanu paremast käest. Kaitsja leiab, et kriminaalasja uurimine on viidud läbi puudulikult, mis omakorda takistas oluliselt süüdistuses märgitud sündmuste kohtulikku kontrolli ning selle kaudu ka õiguslikku hinnangut süüdistuses märgitud sündmusele. Asjaolude kontrollimise mõttes oleks olnud äärmiselt vajalik sündmuskoha vaatlus koos fotodega ning selle kõige protsessuaalne vormistamine. Vajalik oleks olnud ka sündmuskoha skeem kas siis menetleja poolt vormistatuna või siis kannatanu poolt koostatuna. Kõik need uurimistoimingud oleks andnud kohtumenetluseks selge ja objektiivse ettekujutuse XXX õuest, objektidest õues, isikutest õues jne. Kahjuks midagi sellist kriminaalasja materjalides ei leidu.
  43. Puude ladumine on töö, kus inimese käed (sõrmed) võivad töö käigus väga lihtsalt vigastusi saada. Töö käigus võib mõni halg või siis halud kukkuda käele või kätele ning seda pigem enda hooletusest, mitte kõrvalisest mõjust tingituna.
  44. Eeltoodut aluseks võttes kaitsja leiab, et B.G süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista.
  45. Ringkonnakohtu 23.01.2017 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti apellatsiooni kohta kuni 06.02.
  46. Seisukohti ega taotlusi seoses menetluskulude hüvitamisega ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
  47. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kohtuistungite protokollide ja kriminaalasjas oleva tõendite toimikuga, leiab, et maakohtu otsus B.G süüditunnistamises ja karistamises tuleb jätta muutmata ning esitatud apellatsioon rahuldamata.
  48. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale ning taotletakse süüdimõistva kohtuotsuse asemel õigeksmõistva otsuse tegemist.
  49. Maakohus on oma otsuses käsitlenud B.G väidet, et sellist sündmust ei toimunud ning kannatanu valetab tema peale. Maakohus hindas kõiki tõendeid nende kogumis ja põhjendas (MK otsuse lk 4), miks esitatud süüdistus on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et kaitsja väited tõendite puudulikkuse kohta ei lükka maakohtu järeldusi ümber.
  50. Kaitsja leiab, et kannatanu ütlused on vastuolulised sündmuse toimumise kellaaja ja talle vigastuste tekitamise asjaolude osas. Samuti ei suuda nimetatud fakte üheselt mõistetavalt tõendada tunnistaja A.T. ne ning puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll (vt käesoleva otsuse p-d 25-27 ja 30-31).
  51. Eeltoodust tulenevalt kaitsja leiab, et kannatanu võis oma vigastused saada ise puude ladumise käigus (vt p 32).
  52. Ringkonnakohus kaitsja väidetega ei nõustu, sest need on ümber lükatud asjas uuritud tõendite kogumiga. 6
  53. Ringkonnakohus võtab aluseks kannatanu ja tunnistajate ütlused maakohtus ning võrdleb neid B.G ütlustega (II kd lk 29-36 ja 36 pöördel-37 pöördel).
  54. Kannatanu ütlustest (lk 29-31 pöördel) nähtub, et võis olla 10.06.2015 kella 16 paiku, kui 10 ruumi 45 cm pikkusi ahjupuid kohale jõudis. Ta loopis puud koos autojuhiga auto pealt maha hunnikusse ja hakkas neid laduma. Puuhunnik oli loobitud osaliselt varikatuse alla, sealt ta võttis ning ladus puid riita sinna samasse varikatuse alla. Puuhunnik oli umbes 3 meetrit kõrge, ta võttis sealt järjest ja puud jäid püstseina. B.G istus sel ajal oma trepi peal ja vaatas seal, siis tõusis püsti ja läks oma aeda. Kui kannatanu oli jõudnud umbes pool hunnikut ära laduda, tuli B.G oma aiast, hüppas puuhunniku peale kõhuli ja lükkas talle puid peale. B.G oli kerge lükata, sest kannatanul oli üks külg puhtaks laotud, hunnik oli ikkagi kõrge, kannatanu oli see hetk kükakil, võttis maast puid. B.G naeris, kargas püsti ja jooksis tuppa. Juhtunu tagajärjel oli kannatanul sõrmeluu katki, käed olid marraskil, muidu oleks nägu ka katki olnud, aga ta pani käed näo ette ja puud kukkusid käte peale. Kannatanu kutsus politsei, kes vaatas ta üle, aga B.G korterisse sisse ei saanud. Pärast politsei lahkumist läks kannatanu koos minia A.T. sega kiirabisse. Arvab, et see puudelükkamine võis olla kella 16.-
  55. paiku, aga täpselt ei mäleta.
  56. Maakohus leidis, et kannatanu ütlustes esinevad vastuolud toimunu kellaaja kohta on seletatavad tema kõrge vanuse (sünd. 1935) ja kuriteosündmusest (10.06.2015) möödunud pika ajaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja märgib, et see vastuolu on kõrvaldatav, sest sündmuse kellaaeg (21.55 paiku) on tuletatav kannatanu ütlusi kinnitavatest dokumentaalsetest tõenditest, s.o isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, patsiendikaart, patrullileht ja kuriteoteade (tõendite kd lk 1-8).
  57. Tunnistaja A.T. se ütlustest (lk 31 pöördel-34 pöördel) nähtub, et ta elab XXX ja B.G on nende naaber. 10.06.2015 enne kl. 17 toodi neile koorem puid ja K.T. hakkas kohe puid laduma. Ta oli toas, kui kuulis kl. 21.30 paiku, et B.G uks käis, enne kella kümmet kuulis kolistamist vastu plekki. Peale kolistamise lõppu nägi aknast, et B.G tuli kahe kuuri vahelt enda aiast, läks ja lükkas vanaisale puuvirna peale, hüpates enne ise sinna otsa, siis tuli igavese hooga alla ja jooksis kohe tuppa. Tunnistaja karjus aknast B.G-le, et oota ja läks välja, aga selle ajaga oli B.G tuppa jõudnud. K.T. el oli käsi paistes ja ta kutsus kohe politsei välja, politseinik hakkas pildistama ja võttis vanaisalt ütlused ja ütles, et peate kiirabisse minema. Nad läksid kiirabisse kohe peale politsei lahkumist, enne südaööd, kiirabis fikseeriti sõrmeluu murd. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et paar päeva enne seda tulid neile küttepuud, siis B.G saatis need puud lihtsalt ära, tuli oma uksest välja ja ütles, et siia te puid maha ei pane, autojuht ka ei saanud aru, miks ei tohi panna ja sõitis ära. Nad tellisid uued puud, mis jõudsid kohale 10.06.
  59. Tunnistaja R.K. ütlustest (lk 34 pöördel-36) nähtub, et ta sai väljakutse 10.06.2015 Rakvere linnas XXX , et naaber B.G oli oma naabrile K.T. ele kuuride juures puuhalgusid käe peale lükanud hunnikust. Kohapeale jõudes olid K.T. ja tema minia A.T. ne õue peal. K.T. rääkis, et oli seal puid ladunud, siis oli B.G tulnud ja hunnikust lükanud puuhaluga vastu kätt. Tunnistaja tegi pildid kannatanu käest, millel oli marrastus ja sõrm oli paistes, paarimees kuulas K.T. e üle, käisid ka B.G ukse taga, koputasid, aga ust ei avatud. K.T. ütles, et B.G peaks kodus olema, oli näinud, et läks tuppa.
  60. Süüdistatava B.G ütlustest (lk 36 pöördel-37 pöördel) nähtub, et ta elab Rakveres XXX , tegemist on kahe pere elamuga, teises korteris elab K.T. e pere. Suhted naabrite vahel on olnud pingelised, ta ei suhtle kannatanuga juba aastaid. 10.06.2015 tal kannatanuga kontakti ei olnud, ta ei mäleta, kus ta tol päeval oli, puudega seoses ei ole 7 tal naabriga kunagi mingit konflikti olnud. Väidab, et T. sed valetavad, kuna üritavad oma maad kätte saada, neil on olnud vaidlusi hoovi kasutamise osas. Tunnistab, et on varem karistatud, ühel korral ka K.T. e pojapoja löömise eest, kuid väidab, et ka neil varasematel kordadel ta süüdi polnud.
  61. Ringkonnakohus eeltoodu alusel sarnaselt maakohtule leiab, et B.G väide, et ta ei ole talle süüks arvatud kuritegu toime pannud, on kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud. Neid tõendeid ei kummuta ka kaitsja väide, et kuna puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll, siis ei saa sündmust tõendada. Ringkonnakohus märgib, et osaliselt on puuhunnik siiski nähtav isiku läbivaatuse protokolli juures oleval fotol nr 1 (tõendite kd lk 2). Ringkonnakohus nõustub ka prokuröri poolt kohtuvaidlustes öelduga (II kd lk 64 pöördel), et sündmuskoha vaatlusprotokoll ei taastaks algset olukorda, sest B.G lükkas puuvirna ümber ning puud kukkusid kannatanule peale. Kannatanu ja tunnistaja A.T. se ütlustest nähtub, et B.G tahtlikult lükkas kannatanule puuhalge peale ning sellega tahtis või vähemalt möönis, et tekitab kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Ringkonnakohus leiab, et sellega on ümber lükatud kaitsja väide, et kannatanu võis oma vigastused saada ise puude ladumise käigus.
  62. Maakohus on oma otsuses tuvastanud B.G poolt KarS § 121 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise objektiivse ja subjektiivse külje tõendatuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et kaitsja väited ei lükka neid ümber.
  63. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kaitsjatasu nõuet apellatsioonimenetluses ei esitatud. /digiallkirjad/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.