lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) N.S, isikukood XXX, elukoht: xxxx töökoht: xxxx, xxxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik N.S *menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Artjom Juuse *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse -esindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA 1.Jätta rahuldamata N.S-i taotlus väärteoasjas nr 2302,19,004899 menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 2.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.05.2019.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,19,004899 osaliselt N.S-ile määratud karistuste osas. Teha uus otsus, kergendades karistust. Jätta N.S-ile LS § 223 lg 2 ja LS § 236 lg 2 järgi lisakaristused kohaldamata. Rahatrahvide osas jätta kohtuvälise menetleja 13.05.2019.a. otsus muutmata. 3.KarS § 66 lg 2 alusel määrata: LS § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahvi - 360 eurot tasumine osade kaupa 10 kuu jooksul, tasudes igas kuus 36 eurot, LS § 236 lg 1 alusel määratud rahatrahvi 500 eurot tasumine osade kaupa 10 kuu jooksul, tasudes igas kuus 50 eurot. Rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195030153. Rahatrahvide esimesed maksed tasuda edasikaebe tähtaja jooksul, järgmised maksed iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes N.S-i poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 08.04.2019.a. kell 20.46 xxxx juures juhtis mootorsõidukit ja sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, sõitis otsa pargitud sõidukile xxxx, tekitades varalise kahju xxxx. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Selliste tegevustega rikkus N.S liiklusseaduse § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse §
N.S-i karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses on esitatud alternatiivsed taotlus ed: 1) tühistada otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteoasja menetlus N.S-i suhtes teos väärteokoosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 2) lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel; 3) tühistada otsus ning teha uus otsus (kergendada karistust, st jätta lisakaristused määramata ning vähendada rahatrahvide summasid, samuti võimaldada rahatrahvide tasumist ositi 12 kuu jooksul). Menetlusalune isik leiab, et tema tegudes puuduvad LS § 223 lg 1 ning § 236 lg 1 kohaste väärtegude koosseisutunnused. Esmalt märgib, et avaliku võimu sekkumine olukorra lahendamisse ei olnud vajalik ega otstarbekas, kuna osapooled lahendasid seda juba 10.04.2019.a. tsiviilõiguslikus korras iseseisvalt. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud antud fakti asja lahendamisel. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid. Väärteoprotokollis viidatud liiklusõnnetuse ajal oli kaebuse esitaja veendunud, et teise autoga kokkupuudet ei olnud ja 08.04.2019 ei olnud kahju tekitamisest teadlik. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoasja materjalides esinev 09.04.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle lisad (fototabel ja skeem) ei ole tõenditena arvestatavad, kuna nimetatud dokumentide koostanud ja kinnitanud isikuks on menetlusdokumentide koostamise pädevust ning politseiametniku kvalifikatsiooni mitteomav isik (politseipraktikant). Need dokumendid tuleb eemaldada väärteotoimikust. Ei nõustu menetleja süüdistusega sündmuskohalt lahkumise kohta. Kaebuse esitaja ei ole 08.04.2019.a sõidukiga liigeldes märganud kahju tekitamist ja seetõttu ei olnud ka politsei teavitamise vajadust ega kohustust. Kui kohus tuvastab kaebuse esitaja käitumises LS §
lg 1 väärteotunnused, siis arvestades isikut ja tema käitumist, kaebuse esitaja suhtes menetluse jätkamise avaliku huvi puudumist, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Karistuse määramisel ei arvestanud kohtuväline menetleja faktiliste asjaoludega, kaebuse esitaja isiku ega tema taustaga. Juhtimisõigust vajab menetlusalune isik vanainimese sõidutamiseks arstide juurde, töökohustuste täitmiseks. Sissetuleku kaotusega kaotab võimaluse täita enda kodulaenu lepingust tulenevaid laenu tagastamise kohustusi, mis võib realiseeruda elukoha-korteri kaotamisega. Nii töötuks kui kodutuks jäämise korral ei oleks kaebuse esitajal võimalik tasuda rahatrahve. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniteate esitamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks 11.10.2019.a. kell 13.00 ja on kättesaadav ka Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 11.10.2019.a. kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.