1-10-16612/20

(10240100843)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi T.J süüdistuses KarS § 113 järgi ja Ivan Aleksandrovi süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav T.J Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav T.J isikukood: XXX ; xxx varem kriminaalkorras karistatud ühel korral RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. septembri 2011 otsus T.J süüdistusasjas muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
3. novembril
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. novembrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. novembrist
8. KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega mõisteti T.J süüdi KarS § 113 järgi ning mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Ivan Aleksandrov KarS § 320 lg 1 järgi, kuid tema osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. T.J-ile esitati süüdistus KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 23.02.2010 ajavahemikul 21.00-22.00 olles alkoholijoobes Narvas, Rahu tänava maja nr 20 trepikojas, S.M. tüli ja rüseluse käigus, viimase tapmise eesmärgil lõi kannatanut palju kordi kortikuga vastu keha. Sellega tekitas kannatanule hulgaliselt rinnaõõnde ja kõhuõõnde tungivaid torke-lõikehaavasid vasakul pool rindkerel-seljal, ja vasakul pool keskkõhu piirkonnas koos vasakpoolsete roidevaheliste arterite-veenide, vasaku kopsu, põrna, vasaku neeru ja maksa vasaku sagara läbistavad vigastused, mille tagajärjel välise ja sisemise ägeda verejooksu tõttu S.M. suri. Süüdistatav T.J tunnistas ennast osaliselt süüdi ja kahetses juhtunut. Maakohus, hinnates süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning kõiki tõendeid kogumis, leidis, et T.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud T.J enda kohtuistungil antud ütlustega. Tema ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka teised kogutud tõendid. Süüdistatav tunnistas osaliselt oma süüd kannatanu tapmises ning väitis, et nägi S.M. it esimest korda Aleksandrovi juures
9. veebruaril. Vanja (tegelik nimi Ivan Aleksandrov) ütles, et ta aitaks tal S.M. i välja saata, sest ta joob nende kulul. Nad läksid M. koos välja. Tal oli kaasas kortik. Ta järgnes S.M. ile kui ta läks koju oma sissekäiku, kuna Aleksandrov palus teda saata S.M. i korterini. Ta tappis ära kortikuga. Ta ei mäleta mitu korda ta S.M. it kortikuga lõi. Neid süüdistatava ütlusi kinnitas kaassüüdistatav I. Aleksandrov, kelle ütlused ei olnud küll järjepidevalt samasugused, kuid siiski ei ole alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Esialgu I. Aleksandrovi poolt teistsuguste ütluste andmine oli tingitud sellest, et ta ei tahtnud anda enda sõpra süüstavaid ütlusi. Süüdistatav T.J kinnitas kohtus, et ta palus Aleksandrovit, et ta sellest kellelegi ei räägiks. Tõendamist ei leidnud, et I. Aleksandrov oleks isiklikult huvitatud T.J süüdi mõistmisest. Kohtu hinnangul ei tinginud ka I. Aleksandrovi poolt enne kuriteo toimepanemist alkoholi tarvitamine 23.02.2010 toimunud sündmuste mittemäletamist. Üldteada asjaoluna võib alkoholi tarvitamine vähendada tajumisvõimet, kuid ei muuda seda olematuks. Samuti puuduvad andmed I. Aleksandrovi mõjutamise kohta ülekuulamisel kohtueelsel uurimisel ja enne kohtuistungit. I. Aleksandrov kinnitas kohtus, et kui S.M. oli tema korteris, märkas ta, et S.M. ja Kostja rääkisid kõrgendatud toonil. Ta ütles neile, et nad läheksid õue oma suhteid klaarima. Nad hakkasid õues kaklema ja tema lahutas neid. T.J läks kannatanu 2 juurde siis, kui ta jõudis S.M. ile järele, nad ajasid trepikojas juttu. Nad seisid teise ja kolmanda korruse vahel. Tunnistaja nägi, et T.J kasutas kannatanu löömiseks metallist eset. Süüdistatavate ütlused haakuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle fototabelis kajastatuga. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja süüdistatavate ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja N.I. ütlused. Süüdistatav T.J ja tema kaitsja taotlesid süüdistatava poolt toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi provotseeritud tapmiseks. Kohus leidis, et tapmise kvalifitseerimiseks provotseeritud tapmisena peab kannatanu olema oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud ja teda selgelt provotseerinud. Nimetatud asjaolu esinemist tõendavad ainult süüdistatava T.J ütlused, mida ei kinnita teised kriminaalasjas uuritud tõendid. Süüdistatava sellekohased ütlused on antud eesmärgiga saada toimepandud kuriteo eest leebem karistus. I. Aleksandrovi ütluste kohaselt ütles S.M. , et tal on olemas mingi sõber, kes tuleb ja lahendab Kostjaga asja. Kohus leidis, et nimetatud umbisikuline ähvardus ei ole kvalifitseeritav ähvardamisena KarS § 120 mõttes. Arvestades kannatanu isikut ning ähvarduse sisu ning olukorda, kus seda tehti, ei olnud ähvardamine veenev ja T.J ei tekkinud emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet ega olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu M.S. ütluste kohaselt oli tema vend väga rahulik, kasvas üles intelligentses perekonnas, ta oli aus, lahke ja korralik. Ta ei usu, et vend võis midagi provotseerida. Vend ei olnud agressiivne. Ta aitas vanamemmesid, käis koertega jalutamas. Ta ei ole mitte kunagi näinud, et tema vend ilmutaks vägivalda. Kannatanu iseloomustust kinnitas tunnistaja S.S. , kes väitis, et S.M. pidas ennast alati rahulikult üleval ja oli rahulik inimene. Tal oli raske end kaitsta, sest ta ei olnud niivõrd tugev. Nähes tänaval seltskonda, läks ta üle tee. Kohtu hinnangul M.S. ja S.S. i ütlustega kannatanu iseloomu kohta haakuvad tunnistaja N.I. ütlused, mille kohaselt S.M. oli rahulik inimene. I. Aleksandrovi ütluste kohaselt muutus T.J agressiivseks, kui oli rohkem inimesi. Tunnistaja L.K. ütluste kohaselt, kui T.J tarvitas alkoholi, hakkas ta külge lööma, tõstis häält, paugutas uksi ja otsis konflikte. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt käitub T.J agressiivselt kui ta on purjus. Nad napsitasid kord koos ning ta tegi nalja ja sai kohe rusikaga näkku. T.J poolt enne tapmise toimepanemist alkoholi tarvitamine on tõendatud nii Ivan Aleksandrovi kui ka A.P. ütlustega. Asjaolu, et tegemist ei olnud provotseeritud tapmisega, tõendab ka sündmuste käik. I. Aleksandrovi ütlustest tuleneb, et T.J ja S.M. olid 5 minutit õues ja siis läks Sergei koju. Ta läks temale järele, et konflikti pärast vabandada. T.J läks kannatanu juurde, nad ajasid trepikojas juttu. Alguses arvas, et T.J tahab vabandada. Kostja on äkilise loomuga, kuid ta rahuneb kiiresti. Ta ei mäleta, kas S.M. vastas löökidele, ta läks kohe trepikojast ära. Eeltoodust saab järeldada, et arvestades sündmuste kronoloogiat ei esinenud T.J äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, kus tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida oleks olnud piiratud. Isegi, kui oli tegemist vägivallaga, ei olnud selle mõju süüdlase psüühikale vahetu. Süüdistatav lahkus juba enda trepikotta ning kannatanu enda trepikotta ning seega esines ajaline vahemik, mis välistab afektiseisundi ja sellest tuleneva tapmissoovi. I. Aleksandrovi ütluste kohaselt ründas kannatanut esimesena T.J. Sellele eelnenud sündmuste pinnalt oli aga I. Aleksandrovil tekkinud arusaam, et T.J tahab 3 vabandada. Nimetatud asjaolu välistab provotseeritud tapmise. Eluliselt ei ole usutav T.J väide, et ta läks täisealist meesterahvast, kes oli juba enda trepikojas, koju saatma. T.J ei soovinud juba I. Aleksandrovi korteris alanud konflikti tema ja kannatanu vahel lugeda lõpetatuks ning seoses sellega sisenes ta kannatanu trepikotta, et jätkata arvete klaarimist, mis viis tapmise toimepanemiseni. T.J pani tapmise toime kaudse tahtlusega. Lüües kortikuga mitmeid kordi kannatanut ülakehasse möönis T.J mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis väljendus vabatahtlikult tapmise toimepanemise vahendi, kortiku väljaandmises. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. T.J on põhjendatud karistada alla keskmist määra, kuna ta tunnistas ennast osaliselt süüdi, kahetses tehtut ja aitas kaasa uurimisele. Alammääras karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuna T.J ei tunnistanud ennast täielikult süüdi, väites, et kannatanu provotseeris teda tapmise toimepanemisele, mis aga tõendamist ei leidnud. Arvestades karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on põhjendatud mõista karistuseks 9 aastat vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu T.J esitas apellatsiooni, milles palub teha õiglane otsus. Apellatsiooni kohaselt tunnistab T.J kuriteo toimepanemist, kuid märgib, et see ei juhtunud tahtlikult, vaid enesekaitse eesmärgil, mille tingis kannatanu S.M. i poolne füüsiline ähvardamine. Apellandi väitel lõi S.M. teda esimesena. Kannatanu S.M. põdes skisofreeniat ja tarbis ravimeid. I. Aleksandrov oli 23.02.2010 tugevas alkoholijoobes, ta on alkohoolik ja narkomaan. Lisaks sellele on tal tulenevalt arengupeetusest invaliidsus 80%. Puudest tulenevalt on I. Aleksandrov kergesti mõjutatav, mistõttu tuleks tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. I. Aleksandrovi ütlused selle kohta, et trepikojas olles lõi kannatanut esimesena T.J, ei vasta tõele. I. Aleksandrov viibis sel hetkel korrus allpool. T.J väitel lõi S.M. teda esimesena vastu nägu ning tema lõi kannatanut vastu enesekaitseks. Maakohus nimetatud asjaolu ei arvestanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu 21.10.2011 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine KrMS § 331 lg 11 alusel kirjalikus menetluses ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada oma seisukohti. Prokuröri apellatsioonivastuses taotletakse kohtuotsuse muutmata jätmist. Prokurör leiab, et apellatsioonis süüdistatava poolt toodud väited olid kontrollitud juba maakohtus ning need ei leidnud kinnitust. Kohtuotsuses on toodud põhjendused ka sellest, miks ei ole käesoleval juhul tegemist provotseeritud tapmisega. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud kõik sündmuse asjaolud ning põhjendatult on otsuse tegemisel tuginetud I. Aleksandrovi ütlustele. 4 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid apellatsioonis toodud väiteid. Tulenevalt T.J apellatsiooni mõttest, taotleb ta kogutud tõendite ümberhindamist. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune põhjus, mille tõttu tuleks maakohtust erinevalt kogutud tõendeid hinnata. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuses on analüüsitud kõiki tõendeid, kohtu järeldused on loogilises vastavuses otsuse põhjendustega ning kohtu seisukohad on selged ja vastuoludeta. Ringkonnakohus ei tuvastanud apellatsioonist nähtuvalt selliseid põhjendusi, mis tingiksid maakohtu poolt tõenditest tuleneva ümberhindamist. Apellatsioonis süüdistatav märgib, et mitte tema, vaid hoopis kannatanu lõi teda esimesena. Tema poolt kannatanu löömine oli tingitud kannatanu ähvardusest. Samuti leiab T.J , et I. Aleksandrovi ütlustesse tuleks suhtuda kriitiliselt. Puutuvalt süüdistatava I. Aleksandrovi ütlustesse ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Selle kohta, et I. Aleksandrov oleks olnud kuidagi huvitatud T.J alusetust süüstamisest, tõendid puuduvad. Vastupidi, T.J palus I. Aleksandrovit esialgu tema ja kannatanu vahel toimunud konfliktist mitte kellelegi rääkida ning tema soovi I. Aleksandrov ka järgis. Ükski tõend ei viita ka sellele, et I. Aleksandrovi ja T.J vahel oleks mingit vaenu, millest võiks järeldada I. Aleksandrovi pahatahtlikust süüdistatava suhtes. Apellant osundab sellele, et I. Aleksandrov on puudest tulenevalt kergesti mõjutatav, ta on alkohoolik ja narkomaan, samuti oli ta 23.02.2010 tugevas alkoholijoobes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et I. Aleksandrovi poolt alkoholi tarvitamine ei ole mõjutanud tema arusaamist või tajumisvõimet sellisel määral, et ta oleks 23.02.2010 toimunud sündmust I. T.J ja kannatanu vahel näinud valesti. I. Aleksandrov on maakohtus andnud üksikasjalikke ütlusi asjaoludest, mida ta ise nägi, muuhulgas ka sellest, et T.J lõi kannatanut esimesena (kohtuistungi protokoll, 3 kd, tl 85 p - 89). I. Aleksandrovi põhjalike ütluste pinnalt ei kujunenud maakohtul kahtlusi nende usaldusvääruses, kahtlusi ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et T.J äitis oma teoga tapmise objektiivse koosseisu. Süüdistatav ise kannatanu S.M. i korduvat löömist kortikuga ei eita. Kuigi T.J ei ole apellatsioonis märkinud, kuidas peaks tema arvates olema toime pandud kuritegu kvalifitseeritud, võib aru saada, et silmas on peetud KarS § 115 koosseisu, so provotseeritud tapmist. Seda, et T.J käitumine tuleks kvalifitseerida provotseeritud tapmisena, on süüdistatav ja tema kaitsja taotlenud maakohtus. Seega tuleb käesolevalt ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohus on kogutud tõenditest tulenevalt andnud süüdistatava teole õige õigusliku hinnangu. Esmalt ringkonnakohus märgib, et kuna T.J ja tema kaitsja juba maakohtus taotlesid toime pandud kuriteo kvalifitseerimist provotseeritud tapmisena KarS § 115 järgi, on maakohus kohtuotsuses analüüsinud ka nimetatud koosseisu tunnuseid seostatuna I. T.J poolt toimepanduga (kohtuotsuse lk 8-9). Maakohus asus seisukohale, et I. 5 T.J poolt toimepandu kvalifitseerimiseks provotseeritud tapmisena alused puuduvad ning ringkonnakohus nõustub sellega. Provotseeritud tapmisega on tegemist juhul, kui tapmine on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Tugeva hingelise erutuse seisund on kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud seisund, mille tõttu isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Eelnimetatud seisundi teke süüdlasel peab olema põhjuslikus seoses kannatanupoolse vägivalla või solvamisega. Samuti peab vägivalla või solvamise mõju süüdlase psüühikale olema vahetu, st et afektiseisund ja sellest tulenev tapmissoov peab olema tekkinud äkki, so vahetult pärast vägivalda või solvamist. Maakohus on kogutud tõenditest lähtuvalt leidnud, et T.J ütlusi sellest, et kannatanu teda ähvardas ning sellega teda provotseeris, ei kinnita üksi tõend. I. Aleksandrovi ütluste kohaselt, konflikt kannatanu ja T.J vahel tekkis juba tema korteris. Mõlemad läksid korterist välja õue, kus kannatanu S.M. ütles, et tal on mingi sõber, kes tuleb ja lahendab Kostjaga (T.J) asja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nimetatud lause on üldsõnaline ning umbisikuline ning see ei ole hinnatav ähvardusena KarS § 120 mõttes. Siinkohal on oluline arvestada kannatanu ja süüdistatava isikut (kannatanu M.S. , tunnistaja S. S. , N. I. , A. P. , L. K. ütlused, samuti süüdistatava I. Aleksandrovi ütlused nende iseloomustamisest) ning samuti sündmuste käiku, kus see lause kannatanu poolt välja öeldi. I. Aleksandrovi ütlustest nähtuvalt T.J ja kannatanu olid umbes 5 minutit õues ning siis läks kannatanu koju, oma sissekäiku. T.J suundus oma sissekäiku. I. Aleksandrov järgnes kannatanule, kuna soovis tekkinud konflikti pärast vabandada. Kui T.J samasse sissekäiku tuli, oli tema (I. Aleksandrov) teisel korrusel. I. Aleksandrov arvas, et T.J tuli sinna selleks, et vabandada. Kannatanu ja T.J läksid koos trepist üles ja rääkisid omavahel kõrgendatud toonil. Trepil lõi T.J kannatanut rusikaga näkku. Nad jäid seisma teise ja kolmanda korruse vahel. Järgnevalt lõi T.J mingi esemega kannatanut kõhu piirkonda. I. Aleksandrovile ei ole teada, kuidas käitus kannatanu pärast trepikojas saadud lööki, kuna ta ise lahkus sealt. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud sündmuse käiku arvestades puudub igasugune alus järelduseks, nagu oleks tegemist T.J tekkida võinud hirmutundega (võimalik ähvardus kannatanu poolt), et tal oleks olnud alus karta selle täideviimist. Selle asemel, et minna koju, järgnes ta hoopis kannatanule, millest nähtub tema soov võimaliku tekkinud konflikti edasi arendada. Kuna tõendite kogumi pinnalt jõudis maakohus järeldusele, et kannatanu ei löönud T.J maja sissekäigus esimesena, vaid esimesena lõi T.J , puudub alus rääkida ka kannatanu poolsest vägivallast tingitult äkki tekkida võinud hingelise erutuse seisundist T.J. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse T.J süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6 Aarne Sarjas