Obsah (10)

§ 200§ 199§ 121§ 69§ 344§ 209§ 74§ 75§ 16§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8132 (13240101374) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistun

§ 200

lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav B.E Elukoht: xxx (registris: xxx), isikukood XXX, EV kodanik, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: - 28.02.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7 alusel mõisteti vangistus 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 01.06.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7,8, 9,

§ 121

alusel mõisteti vangistus 8 kuud,

§ 69

lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 294 tundi katseajaga 8 kuud; - 28.07.2010 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 344

lg 1,

§ 209

lg 2 p 1,

§ 74

lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat vangistust, koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust, vangistus 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud. Tõkend - vahistamine alates 10.04.2013. Kaitsja Tatjana Golovanova 1 Kohtuistungi toimumise aeg 26. september 2013.a RESOLUTSIOON Tunnistada B.E süüdi

§ 200lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.E vangistusega 1 (aasta) ja 4 (neli) kuud. Karistusaega arvestada alates 10.04.

1. Mõista B.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada B.E osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes osa, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot riigi kanda. Määrata, et B.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „B.E , kriminaalasja nr 1 -13-8132, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. septembrist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
4. oktoober
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 I Süüdistuse sisu B.E-le esitati süüdistus selles, et tema 04.04.2013.a kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas baari „Karina“ (Tallinna mnt. 52) juures, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis kallale I K , lükkas teda ja peale viimase kukkumist asfaldile, rebis jõuga kaelast kuldketti maksumusega 1500 eurot, tekitades kannatanule füüsilist valu, ning seejärel jooksis varastatuga sündmuskohalt ära. Nimetatud tegudega pani B.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult vägivalla kasutamisega, s.o.

§ 200lg 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Kohtuistungil B.E tunnistas ennast süü di, kahetses tehtut ning ütluste andmisest keeldus. Lisas, et ta ise tuli politseisse, andis politseile keti ise välja ning soovis kannatanu ees vabandada. Palub kohtul määrata talle ühiskondlikult kasulik töö, et ta saaks osaleda oma laste kasvatamises. Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdistatav tunnistas oma süüd ning tema süü on tõendatud ka teiste tõenditega. Kuna süüdistatav kasutas vägivalda asja omandamiseks, on tema tegu kvalifitseeritud röövimisena. Prokurör leidis, et süüdistatav on eelnevalt kohtu poolt karistatud ning vaatamata sellele ei ole teinud oma käitumisest järeldusi. Kergendava asjaoluna tõi prokurör välja, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Lähtudes B.E teost ning isiksusest palub prokurör mõista süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 10.04.2013. Samuti palub prokurör süüdistatavalt välja mõista sundraha ja menetluskulud. Süüdistatava B.E kaitsja leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja rõhutas, et süüdistatav tuli 6 päeva hiljem ise politseisse ning 2 päeva hiljem andis välja ka kuldketi. Kaitsja hinnangul tuleks karistada B.E 2-aastase vangistusega, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks 6 kuud ning ülejäänud karistus

§ 69

ja

§ 75alusel tuleks asendada üldkasuliku tööga.

Kaitsja arvates võimaldab selline karistus süüdistataval tööle asuda ning oma lapsi kasvatada. Samuti palus kaitsja kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja lubada süüdistataval menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas B.E süüdistatuna

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald võib seisneda nii kehalises väärkohtlemises kui ka ähvardamises. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. 3 Kohus leiab, et B.E poolt

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumis. Süüdistatav B.E tunnistas ka ise ennast talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Kannatanu I K ütlustest ja fototabelist (tl 1-5) tuleneb, et B.E kasutas kannatanu suhtes vägivalda, mille abil võttis talt ära kaelaketi. Kannatanu selgitab, et viibis 03.04.2013 baaris Karina. Umbes kella 01.00 paiku läks kannatanu välja, et teha suitsu ning võtta Swedbangi automaadist raha. Baari sissepääsu juures seisis kannatanule tundmatu mees, kes samuti suitsetas. Baarist väljus noormees, kes palus kannatanult tuld ning peale välgumihkli andmist haaras kannatanu kaelaketist. Seejärel lükkas noormees kannatanut, viimane kukkus ja noormees kummardus tema kohale, tõmmates keti kaelal risti ning hakkas kannatanut kägistama. Noormees tõmbas ketist ja kett läks katki. Kui noormees hakkas ketiga minema jooksma hakkas kannatanu karjuma, et talt tõmmati kaelakett ära ning palus politsei kutsuda. Seejärel jooksis kannatanu juurde baari ees suitsu teinud mees ning peale küsimist, mis juhtus jooksis keti rebinud n oormehele järele. Samuti jooksis temaga kaasa veel üks noormees, kes tegi väljas suitsu, eelnevalt olid nad baaris istunud keti rebinud noormehega samas lauas. Kannatanu kinnitas, et tunneks keti rebinud noormehe ära. Kett ise oli umbes 7 cm lai, 65 cm pikk ja kaalus 27 g. Kett maksis 1500 eurot. Fototabelist nähtub, et kannatanu kaelal oli tugev punane joon, mis kohtu hinnangul tõendab seda, et kannatanult keti ära võtmisel kasutati vägivalda. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 27 -30) kohaselt tundis kannatanu ära B.E , kui mehe, kes teda ründas ja talt keti kaelast rebis. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt tuleneb tunnistaja I B ütlustest (tl 7-11, 37-41 ), et tema koos B.E ja A P läksid 03.04.2013 baari Karina. Baaris istusid nad kolmekesi lauas, tarbisid alkoholi ning aeg-ajalt käisid väljas suitsetamas. Kui nad viimast korda välja läksid nägi tunnistaja väljas neiut, kes seisis baari sissepääsu juures ja suitsetas. Tunnistaja seisis neiu poole seljaga, kuna hakkas juttu rääkima baari juures seisnud mehega. Mõne minuti pärast I. B kuulis, et neiu karjub, kui ta ümber pööras lamas neiu asfaldil, tema kohal seisis B.E ja hoidis millestki kaela juures. P seisis meetri kaugusel B.E-st ja neiust. Seejärel B.E sirutas ennast järsku välja ja jooksis Astri kaupluse poole ning majade hoovi. Neiu hakkas karjuma ning tunnistaja koos mehega, kellega ta suitsetas, jooksid majade hoovidesse B.E-le järele. Oma tuttavaid, kes ära jooksid, tunnistaja ei leidnud ning meest, kellega ta jooksis rohkem ei näinud. B.E ja P ta rohkem ei kohtunud. Tunnistaja sõnade kohaselt ajal, kui nad olid Vadimi ja A a baaris tulid Vadimi juurde kaks neiut. Neiud olid baaris natukest aega, seejärel tuli neile auto järele ning nad sõitsid ära. Peale neidude äraminekut olid nemad baaris veel tükk aega. Nimetatud tunnis taja ja kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja A K ütlused (tl 12-16), kus ta selgitas, et 03.04.2013 viibis ta baaris Karina. Ühel momendil läks ta välja suitsu tegema. Baarist umbes 3 meetri kaugusel seisis üleriieteta neiu. Tunnistaja juurde astus noormees ja küsis suitsule tuld. Kuni tunnistaja ja noormees suitsu tegid märkas tunnistaja, et neiu lähedal seisavad kaks noormeest. Natukese aja pärast tunnistaja nägi, kuidas need kaks noormeest jooksid Tiimanni 18 maja suunas. Neiu karjatas, et temalt rebiti kett ära, neiu kaelal oli punane jutt. Seda, et neiu oleks kellegagi maadelnud tunnistaja ei näinud. Tunnistaja koos noormehega, kes küsis temalt tuld jooksid keti rebinud noormeestele järele, kuid kätte neid saada ei õnnestunud. Seejärel läks tunnistaja tagasi baari juurde. Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitest (tl 67 -70) selgub, et B.E-lt ära võetud kett oli 65 cm pikk ning kollasest metallist. Ka kannatanu on nimetanud temalt ära võetud kaelaketi pikkuseks 65 cm. 4 Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis, mis on omavahel kooskõlas, on tõendatud see, et B.E kasutas vägivalda kannatanult kuldketi ära võtmiseks. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et keti rebimiseks kasutas B.E vägivalda ning selle tagajärjel tekkisid kannatanu kaelale punased jutid, mida kinnitab ka fototabel. Vägivalda kasutas süüdistatav kuldketi hõivamiseks. Tõendatud on ka see, et varastatud kuldkett oli süüdistatava jaoks võõras vallasasi, kuna see kuulus kannatanule. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks peab süüdistataval esinema kavatsetus asja äravõtmise suhtes. Kohus leiab, et süüdistatav B.E tegutses kavatsetult

§ 16lg 2 mõistes.

Kannatanu kaelaketti haarates oli süüdistatava eesmärgiks see kannatanult kaelast ära rebida ning jätta kannatanu sellest kestvalt ilma. B.E seadis endale eesmärgiks kannatanult kett ära rebida ning enda kasuks pöörata. Ebaseadusliku omastamise kavatsust kinnitab asjaolu, et peale keti rebimist ja enda otsesesse valdusesse saamist põgenes süüdistatav joostes, luues olukorra, kus kannatanul puudus võimalus omandi tagasisaamiseks. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et B.E pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht B.E karistuse osas Tulenevalt

§-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et B.E-le karistust mõistes saab arvestada karistust kergendava asjaoluna seda, et ta tunnistas e nnast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos ning kahetses tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

§ 200

lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Süüdistatav B.E on toime pannud kuriteo kavatsetult, kuid kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kahetsus ning ta andis vabatahtlikult välja röövitud eseme, siis kohus peab võimalikuks karistada teda sanktsiooni alammääras oleva karistusega, s.o vangistusega 2 aastat. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolman diku võrra ja karistada B.E vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. Karistusaega arvestada alates 10.04.2013, mil B.E oli kinni peetud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik B.E-le karistust mõistes asendada vangistuse üldkasuliku tööga ning samuti ei ole põhjendatud jätta mõistetud 5 vangistust osaliselt täitmisele pööramata. Kohus on sellisel seisukohal, kuna 01.juuni 2009.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsuse kohaselt asendati B.E-le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga ning samuti on

1. juuli 2010.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega karistatud teda juba nn šokivangistusega. Nimetatud karistused ei ole B.E-le soovitud mõju avaldanud ning karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vabadusekaotusega. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 21 asunud seisukohale, et lühivangistuse toimet oleks raske loota isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabadus e võtmisega seonduvat. Kohus arvestab karistust mõistes ka seda, et B.E poolt toime pandud kuriteod on läinud raskemaks. V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub B.E-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 480 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 5 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu 129, 60 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. Arvestades B.E varalist seisundit ning asjaolu, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, leiab kohus, et tuleb kohaldada KrMS § 180 lg -s 3 sätestatut ning jätta menetluskuludest 280 eurot riigi kanda. Süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud on B.E õigus tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 191, 233, 238, 311, 313,
2. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 6