4-16-1637 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1637 (2315,16,000570) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi U.F’u 01.03.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,
- Kaebuse esitaja U.F , isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta U.F ’u 01.03.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,000570 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.02.2016.a otsus väärteoasjas nr 2315,16,000570 muutmata. Rahatrahv kuulub tasumisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse spetsialist Triinu Nurmetu 02.03.2016.a määruses väärteoasjas 2315,16,000570 märgitud korras, s.t rahatrahv peab olema tasutud hiljemalt 09.09.2016.a. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.02.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2315,16,000570 märgitud Rahandusministeeriumi 1 4-16-1637 arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata U.F ’ule ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati U.F’ut Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et U.F juhtis B-kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h tunnistaja ütluste ja Maanteeameti Liiklusregistri andmete väljatrükiga. Menetlusalune isik esitas 01.02.2016.a vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid, tunnistas süüd. Oma sellise tegevusega rikkus U.F LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Samas nähtub otsusest, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et U.F pani toime temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja U.F ’ule karistuseks LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. 2 4-16-1637 KAEBUSE SISU 01.03.2016.a esitas U.F kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,000570 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et kaebaja sõitis autoga umbes 200 m, kuivõrd tema ema on astmaatik ning antud päeval ei saanud ta ise autot juhtida. Kaebaja märgib, et ta sõitis turvavööga, õige kiirusega ning kaine peaga. Kaebaja tunnistab oma süüd. Samas ei nõustu kaebaja trahvi suurusega, kuivõrd tegemist oli esmakordse juhtumiga. Samuti selgitab kaebaja, et tema ema saab miinimumpalka, ise on ta hetkel töötu ning raskes majanduslikus seisus. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 15.03.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks puuduvad. U.F pani toime väärteo, mida ühiskond taunib, määratud karistus aitab isikul mõista toimepandud väärteo olemust ja süü suurust ning LS § 201 lg 1 rikkumise ohtlikust. Kohtuväline menetleja viitab, et määratud karistus kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamiseks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses tuletab ennast süüdlasele pidevalt meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Samas täidab selline karistus ka õiguskorrakaitsmise huve. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et U.F’u kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 15.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,000570 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja 3 4-16-1637 kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et U.F ei vaidlusta mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. Samas ei nõustu U.F karistuse suurusega, kuivõrd tegemist oli esmakordse rikkumisega, ta ei ületanud kiirust, oli kinnitatud turvavööga, oli kaine. U.F’ule inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud järgmiste uuritud tõenditega: väärteoprotokolliga AB1434920, mille kohaselt rikkus U.F oma tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt U.F eemaldati mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kõrvaldamise lõppemise tingimusena nähti ette juhtimiselt kõrvaldamise aluste äralangemine; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millest nähtuvalt peeti ta politsei poolt 23.01.2016.a kinni Orumetsa tn 6 juures, juhilube tal pole, kuid tal oli vaja kiiresti koju jõuda. Kahetseb juhtunut; tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt märkas ta 23.01.2016.a s/a Mercedes Benz r/n XXX, mis liikus kiiresti, juhil oli kahtlane sõidustiil. Sõiduauto peeti kinni, juhiks osutus U.F, kellel puudus juhtimisõigus: Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt U.F’ul ei ole kehtivaid juhilube; vastulausega, mille kohaselt oli 23.01.2016.a vaja sõita kiirelt koju, kuna ema tundis ennast halvasti. Tunnistab süüd; väärteootsusega, mille kohaselt karistati U.F ’ut LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 400 eurot; rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusega, mille kohaselt loeti KarS § 82 lg 2 p 3 alusel otsuse täitmise aegumine peatatuks alates 09.03.2016.a kuni 09.09.2016.a. Rahatrahv tuleb tasuda 6 kuu jooksul, hiljemalt 09.09.2016.a ning karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt U.F ’ul puuduvad seisuga 25.01.2016.a kehtivad karistused. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et U.F juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus on seisukohal, et U.F poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele / Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/. Kohus leiab, et U.F pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta otsustas asuda mootorsõiduki juhtima, teades, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Kohus on seisukohal, et lubadeta sõitmine on alati tahtlik tegu ning seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku 4 4-16-1637 hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on märkinud, et väärteo toimepanemise ajal ta sõitis lubatud kiirusega, oli kinnitatud turvavööga ja kaine. Kohus leiab, et kaebaja üritab oma teguviisi õigustada tuues välja asjaolud, mida ta ei rikkunud (kuid oleks võinud rikkuda). See, et kaebaja ei pannud toime rohkem väärtegusid ei õigusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks vastavat õigust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhiloata isiku puhul puudub kindlus, et tal on olemas vajalikud teadmised ja oskused mootorsõiduki juhtimiseks. Seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja oma ütlustes, nimelt hakkas talle silma sõiduauto Mercedes Benz r/n XXX, kuna sõiduk liikus kiirelt ja juhi sõidustiil oli kahtlane. Ilmselgelt ei tundnud kaebaja ennast mootorsõidukit juhtides kindlalt, mille tulemusena sattus tema poolt juhitud mootorsõiduk ka politseiametniku huviorbiiti. Ohuolukorra tekkimisel ei oleks kaebajal olnud piisavalt teadmisi, et vältida võimalikke drastilisi tagajärgi, kuivõrd kaebajal puudus juhtimisõigus. See, et kaebaja on läbinud autokooli, ei tähenda siiski, et tema oskused ja teadmised oleksid olnud piisavad. Kaebaja ei ole läbinud Maanteeameti liiklusteooria- ega sõidueksamit, mis tõendaksid, et tema oskused ja teadmised on piisavad juhtimisõiguse omistamiseks. Väide, et kuna tema ema on astmaatik ning sellel päeval ei saanud rooli istuda, on asjakohatu. Kohus leiab, et see on otsitud vabandus, et õigustada mootorsõiduki rooli istumist. Mootorsõiduki oleks väga vabalt võinud jätta ka ööseks Olerex’i tanklasse, kus on olemas ka kaamerad. Samuti kui kaebaja emal oleks järgmisel päeval olnud vaja kasutada mootorsõidukit, siis umbes 200 meetri läbimine ei ole ületamatult raske, kohtu hinnangul võiks sellise vahemaa läbimine võtta maksimaalselt 30 minutit (arvestades, et kaebaja ema on astmaatik). Seega ei olnud kaebajal mitte kui mingisugust põhjendust ega õigustust asuda juhtima mootorsõidukit. Vastulauses märgitud väide, et kaebaja emal hakkas halb, seega pidi ta kiirustama koju on kohtu hinnangul jällegi otsitud põhjus. Auto liigutamine ja parkimine võtab tavaliselt rohkem aega, kui tervel inimesel võtaks umbes 200 meetri läbimine. Lisaks kui kaebaja emal hakkas tõepoolest halb, siis oleks kaebaja pidanud esmajoones helistama häirekeskusesse, mitte asuma mootorsõidukit juhtima. Oluline on ka see, et kui inimene on millegi pärast mures (käesoleval juhul kaebaja emal hakkas halb), on tema tähelepanu ja keskendumisvõime häiritud. Tavalisel inimesel, kes omab piisavalt oskusi ja teadmisi, võib tähelepanu ja keskendumisvõime häiritus kujuneda potentsiaalseks ohuallikaks liikluses. Kaebaja puhul on sellise olukorra tekkimine eriliselt ohtlik kuna isikul puuduvad piisavad oskused erinevate ohuolukordadega toimetulemiseks. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud põhjendused on ennastõigustavad, antud lootuses kohut eksitada ning saavutada seeläbi kergem karistus. Kaebaja on märkinud, et tal on raske majanduslik olukord, ta on töötu, ema saab miinimumpalka. Kohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema majandusliku olukorda. Kaebaja on lihtsalt esitanud väite, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida. Lisaks on oluline, et kaebaja on juba eelnevalt viidanud raskele majanduslikule olukorrale ning taotlenud rahatrahvi tasumise võimalust 6 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja poolt on antud taotlus rahuldatud ning 02.03.2016.a määrusega lükati määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi kuni 09.09.2016.a. Seega kohtuväline menetleja võimaldas kaebajal tasuda määratud rahatrahv 6 kuu jooksul. Kohus selgitab, et kaebajal oli võimalus kaebust esitades taotleda ka määratud rahatrahvi ajatamist 12 kuule, kuid seda pole kaebaja teinud. Ilma vastavasisulise taotluseta ei ole kohtul õigus määrata rahatrahv ositi tasumisele 12 kuu jooksul. 5 4-16-1637 Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et mootorsõidukite juhtimine isikute poolt, kes ei oma selleks õigust on muutunud massiliseks. Sellest tulenevalt alates 01.01.2015.a kriminaliseeriti süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. See tähendab, et kui isik kes ei oma juhtimisõigust, paneb toime KarS § 4231 kirjeldatud teo vähemalt kolmandat korda, saab kriminaalkorras karistada. Oluline on selgitada, et kolm sõiduki juhtimisepisoodi ei pea olema toimepandud peale 01.01.2015.a, vaid karistus mõistetakse viimase kuriteo tunnustega teo eest. Karistuseks võib kohus määrata nii rahalise karistuse kui ka kuni üheaastase vangistuse. LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt väljastatakse esmane juhiluba isikule, keda ei ole varem karistatud LS §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Käesoleval juhul on kaebajat karistatud LS § 201 lg 1 sätestatud teo eest. Kaebajale on määratud rahatrahv summas 400 eurot, mis peab olema tasutud hiljemalt 09.09.2016.a. Alates rahatrahvi tasumisest hakkab peale väärteo aegumine. Kohus on seisukohal, et U.F ’ule mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6