) § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Abiprokurör Leelo Känd Süüdistatav N.B isikukood: XXX; kodakondsus: puudub; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; haridus: kõrgharidus; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: - 22.05.2007.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7,9; § 203; § 346; § 306 järgi,
alusel liitkaristusega 4 aastat vangistust ning rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses.
alusel pöörati vangistus osaliselt täitmisele, kohesele kandmisele määrati 6 kuud vangistust ning ülejäänud 3 aastat ja 6 kuud jäeti täitmisele pööramata, katseaeg 3 aastat. Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 10.12.11.12.2015.a, so 2 (kaks) päeva. Kaitsja Karine Nersesjan (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista N.B
2)
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka N.B poolt eelvangistuses viibitud aeg 10.12.-11.12.2015.a, so kokku 2 (kaks) päeva. N.B peab ära kandma 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 3)
lg 1 ja lg 3 alusel jätta N.B-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4) Võttes aluseks
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 4.2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5) Määrata N.B katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6)
p 1 alusel arvestada N.B-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.03.2016.a. sundraha 645,00 eurot ning kaitsjatasu 72,00 eurot. 7) Välja mõista N.B-lt Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „N.B , 1-16-1541, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 8) Asitõend: - DVD plaat videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: N.B ’i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.12.2015 kella 17.15 ajal Harjumaal Tallinnas Tuukri tänaval, suunaga Lootsi tänava poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,77 mg/l). Sellise käitumisega rikkus N.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. N.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 5 /viis/ kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 10.12.2015 kuni 11.12.2015. s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 /neli/ kuud ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /üks/ aastase 6 /kuus/ kuud katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et N.B poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb N.B-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. N.B pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. N.B oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 72,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks N.B-lt välja mõista kaitsjatasu 72.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et N.B võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõend: DVD-plaat videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.