← Eesti

1-16-1093/9

1-16-1093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1093 (13240101995) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistun

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 mõista liitkaristus 02.09.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt mõistetud karistusega ja lugeda karistus kaetuks nimetatud otsuse alusel määratud karistusega. Tunnistada H.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 4 1 1-16-1093 (neli) kuud vangistust. Tunnistada H.F süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2,3) järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64

lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista H.F-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud vangistust) ning mõista H.F-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.F-ile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta vangistust, üldkasuliku tööga 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada H.F üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kannatanu hagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista H.F-ilt välja kannatanu xxx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx Asitõendid: CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista H.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro 35 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot 60 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 03.09.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot 20 senti, kaitsja Irina Gromtsev poolt 29.01.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 43 (nelikümmend kolm) eurot 44 senti, kaitsja Irina Gromtsev poolt 25.02.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt 16.05.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot 72 senti. 2 1-16-1093 KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada H.F osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista H.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 300 (kolmsada) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 200 (kakssada) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt 25.02.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, kaitsja Irina Gromtsev poolt 16.05.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. KrMS § 202 alusel arvata sundraha katteks H.F-i poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel riigi tuludesse tasutud 30 (kolmkümmend) eurot. Määrata, et H.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700036589 ning selgitus „H.F , 1-16-1093, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas H.F süüdistatakse selles, et tema 20.11.2010 kella 01.00 paiku Kohtla-Järve linnas, Maleva 23 juures leidis ja omastas (sõbrale kinkimise eesmärgil) Xxile kuuluva mobiiltelefoni Samsung SGH-E840 IMEI-koodiga 35509301213447 maksumusega 5000 krooni (319,56 eurot). Oma sellise käitumisega H.F pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. H.F süüdistatakse selles, et tema
  3. -
  4. novembril 2011.a õhtusel ajal (täpne kuupäev ning kellaaeg on tuvastamata), viibides xxx asuvas korteris, võttis salaja xxx kuuluvad kaks kuldketti maksumusega 120 eurot ja 100 eurot, kaks kullast ripatsit maksumusega 30 eurot ja 50 eurot ning paari kuldkõrvarõngaid maksumusega 31,96 eurot ja nabarõnga maksumusega 97 eurot, millega tekitas kannatanule kahju summas 428,96 eurot; Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 04.
  5. – 18.01.2013, viibides xxx asuvas korteris taas võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis salaja toas kapis olevast fotoalbumist xxx kuuluva sularaha 2400 eurot, millega tekitas varalist kahju. 3 1-16-1093 Oma sellise käitumisega pani H.F toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, korduvalt. Peale selle süüdistatakse H.F selles, et 29.11.2011 kella 19.00 paiku, viibides Narvas, Tallinna mnt. 38 asuva maja juures, tüli käigus elukaaslase Xx, lõi kannatanut kätega vastu kukalt ja vastu pead, millega tekitas füüsilist valu ja pealaenaha pindmisi vigastusi; Samuti tema 14.05.2013 kella 14.00 paiku, viibides SEB panga hoones aadressil Narva, Tallinna mnt. 28, tüli käigus oma endise elukaaslase Xx, kehalise väärkohtlemise eesmärgil haaras kannatanul juustest kinni ja rebis juuksesalgu peast välja, seejärel lõi teda käega mitu korda näo piirkonda, tekitades sellega füüsilist valu ja pealaenaha pindmise vigastuse. Oma käitumisega pani H.F toime KarS § 121 kvalifitseeritud kuriteo, e. kehalise väärkohtlemise (alates 01.01.2015.a vastab antud kuritegu KarS § 121 lg 2 p 2, 3, e. valu tekitav kehaline väärkohtlemine lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt). Kooskõlas H.F-i, tema kaitsja Irina Gromtsev ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsevi vahel 16.05.2016 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus H.F-ile karistuseks KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 mõista liitkaristus 02.09.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt mõistetud karistusega ja lugeda karistus kaetuks nimetatud otsuse alusel määratud karistusega. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud.

§ 64

lg 1 raskeima karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 suurendada määratud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 02.09.2011 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud vangistust) võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 69

lg 1 asendada määratud vangistus üldkasuliku tööga 365 (kolmesaja kuuekümne viie) tunni ulatuses.

§ 69lg 4 allutada H.F ükdkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kohustada teda täitma Kar

S §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. H.F-i poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel riigi tuludesse tasutud 30 eurot arvata menetluskulude katteks. Kohtuistungil H.F avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. 4 1-16-1093 Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.