MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada M.V suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades M.V käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada M.V ’d käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 2 - otsima endale elukoha hiljemalt kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada M.V’d käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2 ,4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema narkootikume tarvitavate ja/või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega ning kriminaalkorras karistatud isikutega. Välja mõista M.V ’lt menetluskuluna riigituludesse 46,50 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „M.V, menetluskulu, 1-13-5439“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 46,50 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu M.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, M.V-le , kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 13.11.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3 M.V (endine U.M) tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.06.2013.a. kohtuotsusega
järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1,
kohtuotsusega nr 1-11-10330 mõistetud karistusega, s.o 4-aastase vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel vangistus 4 aastat ja 4 kuud. Karistusaja alguseks loeti Harju Maakohtu 08.04.2013.a. kohtuotsuses märgitud karistuse alguskuupäev, s.o 13.09.2011.a. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav M.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata 1 M.V-le
Kohtuistung Kinnipeetav M.V avaldas kohtuistungil, et tal ei ole Eestis elukohta ja ta ei tea, kus ta peale vabanemist elama hakkab. Dokumentides märgitud xxxx xxxx on lubanud garanteerida töökoha, kuid elama ta ühingu asukohta ei soovi minna. Samas soovib elada ja töötada xxxx, plaanib ka haridust omandada. Ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolliga ja märgib, et tegelikult ei saa ta ka aru, mida see tähendab. On seisukohal, et on oma karistuse ära kandnud ega soovi alustada uut elu kriminaalhooldajaga. Leiab, et võib teha mida tahab ja kui tahab midagi toime panna, siis ei aita ka kriminaalhooldaja. Elukaaslase, õdede ja vendadega saab praegu hästi läbi, kõige olulisemaks on aga tema laps. Kinnitab, et suudab ennast distsiplineerida vabaduses ja järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid ning lapse nimel on kõigeks valmis. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kelle puhul on väga kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks , tal puudub haridus ja seetõttu on isikul vaja kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumisel ning riskide maandamisel. Prokurör on seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 12 kuud lisaks vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramisega. Kaitsja on seisukohal, et karistusjärgset käitumiskontrolli ei ole M.V suhtes vaja kohaldada, kuna ta on oma eksimustest aru saanud, teinud omad järeldused ning kandnud karistuse. Lisaks on tal olemas toetav perekond ja motivatsioon teha tööd, aga samuti on hakkama saamisel toeks ja abiks ka xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et M.V suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on 4 karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
M.V kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 19.06.2013 otsusega
Samuti on M.V ’d varasemalt karistatud Harju Maakohtu 08.04.2013 otsusega
Liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 13.01.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. M.V’d on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud asja omavolilise kasutamise, röövimise, kehalise väärkohtlemise, varguste, dokumendi võltsimise, omastamise, kelmuse, röövimise katse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuritegude soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole M.V käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele nii ühiskonnas kui ka vanglas. Ohustatud on kõik, kellel on materiaalset vara ja oht seisneb vägivalla võimalikus kasutamises või sellega ähvardamises. Enne viimast vangistust ametlikult töötanud ei ole. Isikul puudub ka haridus ja eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul ja sellest tulenevalt ka tema majanduslikku toimetulekut. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Asjaolu, et kinnipeetaval on võimalus tööd saada xxxx kaudu, on paljasõnaline ja tõendamata. Isikul on olnud probleeme narkootikumidega ning osad kuriteod on toimepandud narkojoobes. Isik ise usub, et suudab olla pärast vabanemist ilma narkootikume tarvitamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Lisaks 5 märgib kohus, et kinnipeetaval on vangla andmetel 14.10.2015 seisuga maksmata nõudeid summas 3872,49 eurot ja vabanemisfondis 225,75 eurot. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seega on olemas ka arvestatav tõenäosus, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt M.V puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 69 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%. Vangla hinnangul võib kinnipeetav käituda impulsiivselt, tagajärgedele sageli ei mõtle. Ametnikega suheldes on viisakas, samas võib olla manipuleeriv ja kergesti ärrituv. Vangistuse jooksul on kahel korral oma tahtmise saavutamiseks lõhkunud akna, samuti on ta kihutanud teisi kinnipeetavaid distsipliinirikkumistele. Arvestades kuritegelikku käitumist on isikul väljakujunenud teatud kuritegelikud hoiakud, mida omakorda on süvendanud kuulumine kriminaalsete hoiakutega isikute seltskonda. Ühiskonnas kehtivaid reegleid ei ole järginud, isik on tegutsedes lähtunud üksnes hetke vajadustest. Varasemalt kriminaalhooldusel olles on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.V puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et M.V vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb M.V suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda
sätestatud nõuetest.
lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. M.V kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid kohus on seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Kohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle ühiskonnaohtlikust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud
lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku turvalisuse ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel
lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Välistatud pole ka olukorrad, kus ühiskonnale ohtu kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. 6 Kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada
lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada M.V’d leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetaval on võimalik toetuda sotsiaalhoolekande seaduse §-le 28, mille alusel kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ-de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks M.V käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
1 Kui M.V ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.