KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 11.02.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 28.01.2016 koht Kohtuasja number 1-13-1215 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Kaido Kooga Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rene Susi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Rene Susi, isikukood 37506020359, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 04.09.2012 ja lõpp 04.01.2017 RESOLUTSIOON Jätta RENE SUSI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Rene Susilt menetluskuluna riigituludesse 123,12 eurot kaitsetasu v.adv. Kaido Kooga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo K.Kooga kasuks 123,12 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Kaido Kooga poolt süüdimõistetu Rene Susi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Rene Susile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Susi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega tunnistati Rene Susi süüdi KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vanglas kannab ta karistust kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab varguse ning kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Kuritegu on toime pandud grupi poolt. Dünaamika on varieeruv. Korduvad kuriteod on vargused, varastatud vara käitlemine. Eelnevalt on karistatud kehalise väärkohtlemise, narkokuriteo ja kelmuse eest. Soodusteguriks on orienteeritus kiirele kasule. Vanglas on osalenud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ja sektori koristajana. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on munitsipaalkorteriga, kus isik elas koos elukaaslase ja lastega ka enne vangistust. Korteri üürileping on sõlmitud elukaaslasega ning kuna nad ei ole abielus, siis ei oma kinnipeetav sinna sissekirjutust ja xxxx linn ei anna nõusolekut kinnipeetava elama asumiseks antud pinnale. Kinnipeetav õppis peale põhikooli lõpetamist autoelektrikuks ja autolukksepaks. Soovib omandada ka puidupingitöölise eriala. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, orienteeritud kiirele suurele tulule. On asutanud erinevaid firmasid, kuid kiiret edu ei tulnud ja lõpetas need. Tasumata nõudeid on 09.12.2015 seisuga 15 889,52 euro väärtuses. Kriminaalhooldaja on telefoni teel vestelnud võimaliku tööandja xxxx esindajaga, kelle kinnitusel pakub firma kinnipeetavale võimaliku vabanemise korral tööd ripplagede paigaldajana. Kinnipeetava päritoluperekonda kuulub ema, kellega isik elukaaslase sõnul aeg-ajalt suhtleb. Isa on surnud. Elukaaslasega on isik koos olnud väidetavalt üle 20 aasta. Omavahelised suhted on head, suheldud on vangistuse ajal. Neil on kolm ühist last. Kinnipeetaval on tuttavate hulgas ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Süstemaatilised kuriteod viitavad riskivalmidusele, mida tasakaalustab stabiilne pere. Pere on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama. Enda sõnul tarvitab alkoholi mõõdukalt, seltskonnas. Leiab õigustusi ja vabandusi kuritegelikule käitumisele, ametnikega teeb koostööd pigem omakasu eesmärgil. Isik on varasemalt korduvalt viibinud kriminaalhooldusel. Ühel korral lõppes kriminaalhooldus tähtaegselt, teisel korral pöörati karistus täitmisele. Süstemaatilisest kuritegude toimepanemisest võib järeldada, et isikul puudub motivatsioon kuritegevusest loobuda. Isik ise hindab end üldiselt rahulikuks ja tasakaalukaks, kuid kui tajub teise isiku käitumist provokatiivsena, võib reageerida ka vägivallaga. Probleemide lahendamisel otsib pigem kiiret kasu kui pikaajalisi lahendusi. Tegevustes otsib vaheldust, takistuste ilmnemisel loobub eesmärgist kergesti. Vigu kordab pigem harjumusest kui suutmatusest neist õppida. Isikul 2 puudub empaatia võime, ei arvesta võimalike tagajärgedega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav ennetähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata Rene Susile katseaeg kuni 04.01.2017 ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Rene Susi täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isikut on 7-l korral kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Tallinna Linnavaraamet ei anna nõusolekut isiku elama asumiseks taotluses nimetatud pinnale. Järelikult puudub kinnipeetaval vabaduses kindel alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Kinnipeetav on kriminaalhooldusele määratud kahel korral, teisel korral pöörati karistus täitmisele. Negatiivsena tuleb märkida, et olles varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset toimet omanud. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudaks katseaja ja käitumiskontrolli läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, sest tegemist on inimesega, kes varastab esimesel sobival võimalusel ja ta on seda varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt ka näidanud. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 52% ja 49%, mis ei ole madal risk, mistõttu on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tema vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest). Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude korduvust, arvukust (kokku 21 episoodi) ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal kriminaalhoolduse all, ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja korteripuutumatuse kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Rene Susi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 28.01.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et on juba pikalt vanglas olnud ning lapsed ja naine vajaksid abi, seetõttu peaks tööle minema. Peale vabanemist asub elama naise ja laste juurde. Suusõnalise loa on xxxx linn selleks andnud. Kirjalikku luba ei saanud 3 anda, kuna lepingusse on sisse panemata. Selgitab, et talle mõisteti karistuseks 3 kuud tingimisi vangistust 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldajaga ei saanud läbi, seega lepiti kokku, et lihtsam on 3 kuud vanglas olla, kui hooldusel käia. Vanglas on 4 distsiplinaarkaristust, kuna kohe kui jätad suitsu taskusse, saad karistuse. Asus korralikult tööle majandustöödele vanglas. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. On mitmed positiivsed asjaolud, sh kindel elu- ja töökoht vabanemisel. Kirjalikku nõusolekut ei ole xxxx linn oma naise ja laste juures elamiseks isikule andnud, kuid igal juhul asub ta sinna elama. Isikul on toetav sotsiaalvõrgustik ema, elukaaslase ja laste näol. Kaitsja leiab, et distsiplinaarrikkumised ei ole olulised karistused. Kahel korral sai kartseri, on muidu noomitustega piirdutud. Eelmisel korral tingimisi ennetähtaega vabastamise arutamisel tal distsiplinaarrikkumisi ei olnud. See näitab, et isik on võimeline ka seadusekuulekalt elama. Kaitsja leiab, et kuna tegemist on isiku viimase võimalusega tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks, siis ühiskonnal oleks kasulikum, kui peale vabanemist oleks ta valve all. Isikul on vabaduses võimalus sotsiaalprogrammidega tegeleda ja kohaneda eluga olles järelevalve all. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral ning vanglas viibib ta kuuendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Korduvalt karistatud varguste ja varastatud vara käitlemise eest, ka käesoleval juhul. Eelnevalt karistatud lisaks kehalise väärkohtlemise, kelmuse ja narkokuriteo toimepanemise eest. Soodusteguriks on olnud orienteeritus kiirele kasule. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevate majandustöödega. Samuti on isikul vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, mis tagab talle igakuise kindla sissetuleku majandusliku toimetuleku hõlbustamiseks. Samas on kinnipeetav pannud kuriteod toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil, orienteerituna kiirele kasule. Seega puudub isikul järjepidevus seatud eesmärkide saavutamiseks ning raskuste ilmnemisel võib isik jätkata varavastaste süütegude toimepanemist. Isiku majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka tasumata rahalised nõuded, mida on ligikaudu 15 800 eurot. Kinnipeetaval on vabanemisel toetav tugivõrgustik elukaaslase ja laste näol. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Isik on küll öelnud, et asub elama oma endisesse elukohta elukaaslase ja laste juurde, kuid kuna tegemist on munitsipaalkorteriga ja korteri omanikuks olev xxxx linn ei ole kirjalikku luba sinna elama asumiseks andnud, puudub isikul vabanemisjärgselt garanteeritud elukoht. 4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 52% ning vägivaldse kuriteo puhul 49%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, millest teisel korral pöörati karistus täitmisele. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides, millest võib järeldada, et isikul puudub motivatsioon kuritegelikust elust loobuda. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Rene Susi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Rene Susi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5