Kriminaalasi nr 1-15-7223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08. oktoobril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Veera Kre

§ 25

lg 2 järgi 4-kuulise ja 16päevase vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt 12.06.2015.a. Kehtivaid väärteokaristusi 6, tõkend – vahistamine süüdistuses KarS §

§ 25

lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.J ´it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud (teda karistati korduvalt KarS § 199 järgi, viimati Harju Maakohtu 08.04.2015 otsusega karistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi 15.01.2015, 16.01.2015, 24.01.2015 ja 28.01.2015 toimepandud varguskatsete eest), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 12.06.2015 kella 20:46 paiku viibides Tallinnas Toompuiestee 37 Selver AS-le kuuluvas kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 22,76 eurot, nimelt: neli pudelit viina „Liviko Laua Viin“ maksumusega 5,69 eurot 1 pudel ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud (teda karistati korduvalt KarS § 199 järgi, viimati Harju Maakohtu 08.04.2015 otsusega karistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi 15.01.2015, 16.01.2015, 24.01.2015 ja 28.01.2015 toimepandud varguskatsete eest), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 20.06.2015 kella 15:48 paiku viibides Tallinnas Haabersti 1 asuvas kaupluses Rimi Hypermarket, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RIMI EESTI FOOD AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 91,25 eurot eurot, nimelt: - 7 tk T/S Põdravorst 270g maksumusega 4,29 eurot tk, kogumaksumusega 30,03 eurot; - 1 tk P/S Muskaat 0,416 kg maksumusega 4,72 eurot; - 1 tk S/K Maasink 0,538 kg maksumusega 5,32 eurot; - 1 tk S/K maasink 0,716 kg maksumusega 7,08 eurot; - S/K Taadu E-vaba 0,538 kg maksumusega 6,19 eurot; - 1 tk Maasuitsu lambaliha 0,350 kg 9,45 eurot; - 1 tk Maasuitsu lambaliha 0,360 kg maksumusega 9,72 eurot; - 1 tk Maasuitsu lambaliha 0,348 kg maksumusega 9,40 eurot; - 1 tk Maasuitsu lambaliha 0,346 kg maksumusega 9,34 eurot, ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud (teda karistati korduvalt KarS § 199 järgi, viimati Harju Maakohtu 08.04.2015 otsusega karistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi 15.01.2015, 16.01.2015, 24.01.2015 ja 28.01.2015 toimepandud varguskatsete eest), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 02.07.2015.a kella 18.35 paiku viibides Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas RIMI EESTI FOOD AS kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RIMI EESTI FOOD AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 83,48 eurot eurot, nimelt: - vorsti t/s, 3 tükki, maksumusega 3,29 eurot tükk, üldmaksumusega 9,87 eurot, - talusinki, väärtusega 3,36 eurot, - sea suitsusinki, väärtusega 3,99 eurot, - talusinki, väärtusega 4,47 eurot, - soolalõhe fileed, väärtusega 4,15 eurot, - sea sinki, väärtusega 3,27 eurot, - „Old Saare“ juustu, 7 tükki, maksumusega 2,79 eurot tükk, üldmaksumusega 19,53 eurot, - „Saaremaa“ juustu, 2 tükki, maksumusega 2,79 eurot tükk, üldmaksumusega 5,58 eurot, - „Old Saare“ juustu, väärtusega 2,79 eurot, - soolalõhe fileed, 4 tükki, maksumusega 4,15 eurot tükk, üldmaksumusega 16,60 eurot, - vorsti t/s 3 tükki, maksumusega 3,29 eurot tükk, üldmaksumusega 9,87 eurot, ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega E.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud E.J andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 12.06.2015.a. varguse katse kauplusest Selver: Selver AS avaldus koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt paluti võtta vastutusele isik, kes 12.06.2015.a. kella 20:46 ajal kauplusest Balti jaama Selver aadressil Toompuiestee 37 pani toime õigusvastase teo ning kelle juurest avastati Selver AS´ile kuuluvat maksmata kaupa (4 tk Liviko Laua viin) kogusummas 22,76 euro väärtuses./tl 101; 102/; Tunnistaja XXX/turvatöötaja/ ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 12.06.2015.a. oli ta tööl aadressil Toompuiestee 37 asuvas kaupluses Selver, kui nägi kuidas kella 20:41 ajal tuli kauplusesse meesterahvas, kellel olid jalas sinised teksad ja seljas tume jakk ning kellel oli üle õla musta ja kollast värvi kott. Kell 20:44 võttis antud isik riiulilt 4 pudelit viina ja pani need omale kotti. 1 pudeli maksumus 5,69 eurot ning kokku kauba väärtus oli 22,76 eurot. 2 Kell 20:46 läbis ta maksmata kaubaga turvaväravad ning kell 20:47 peeti isik Selveri väljapääsu juures tänaval kinni. Kaup oli terve ja tagastati kauplusele. Varguse kohta on videosalvestus. /tl 103-106/; Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt 12.06.2015.a. kell 20:47 peeti E.J kinni Toopuiestee 37, Tallinn asuvast Balti jaama Selveri kauplusest. Isik vabastati 13.06.2015.a. kell 14:

1. /tl 110-111/; E.J ´i kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 12.06.2015.a. kellaaega ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes, läks ta Selverisse, mis asub Balti jaama lähedal, kust ta võttis viis pudelit viina. Ühe eest maksis kassas ning nelja eest ei maksnud. Kassast möödudes pidas turvatöötaja ta kinni ning toimetasid ta politseijaoskonda. Ta ei oska seletada, miks ta üritas nelja pudelit viina varastada. Arvab, et selle põhjuseks oli eelnev alkoholi tarvitamine. /tl 114-115/; 20.06.2015.a. varguse katse kauplusest Haabersti Rimi Hypermarket: Rimi Eesti Food AS avaldus koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt paluti võtta vastutusele isik, kes 20.06.2015.a. kella 15:48 ajal kauplusest Haabersti Rimi Hypermarket aadressil Tallinn, Haabersti 1 pani toime õigusvastase teo ning kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat maksmata kaupa koguväärtuses 91,25 eurot ulatuses. Meesterahvas, kellel oli seljas sinist värvi teksapüksid ja musta värvi nahkjope ladus müügisaalis kauplusele kuuluva kauba endale kotti ja jättis kauba eest tasumata, kui möödus kassaliinidest. /tl 77; 78/; Tunnistaja XXX/turvatöötaja/ ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 20.06.2015.a. kell 15:40 ajal tööl AS G4S Eesti ja asudes objektil aadressil Haabersti Rimi Hypermarketis, kui talle helistas kaupluse töötaja ja teatas, et meesterahvas kellel oli seljas musta värvi nahkjope ja jalas sinist värvi teksad ning kaasas musta – kollast värvi õlarihmadega kott, laob endale müügisaalis vorstiletis kotti lihatooteid. Meesterahvas ostis ainult pudeli õlut ja ajalehe. Nad pidasid isiku kinni ja teostasid kontrolli. Isik oli varastanud põdravorsti täissuitsu 270 g 7 tk ja erinevaid sinke koguses 8 tk ja toodete kogumaksumus oli 91,25 eurot. Isik tundus olevat alkoholijoobes. /tl 79/; Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt 20.06.2015.a. kell 15:48 peeti E.J kinni Tallinnas Haabersti 1 Rimi kauplusest. Kinnipidamisel oli E.J seljas must nahktagi, sinine triiksärk, sinised teksapüksid ja mustad kingad. Isik vabastati 22.06.2015.a. kell 14:
2. /tl 81-83/; E.J ´i kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 20.06.2015.a. päeval läks ta Haaberstis asuvasse Rimi kauplusesse. Läks õlut ostma. Müügisaali sisenedes võttis ostukorvi. Seejärel võttis õlle ja ajalehe, mille pani ostukorvi. Singiletti jõudes tekkis mõte varastada. Ta ise ei mäleta palju ta sealt vorste ja sinke võttis, aga kahtlustuses on kõik kirjas. Tooted pani endale kaasas olnud kotti ja seejärel liikus kassasse, kus maksis õlle ja ajalehe eest ning kotis olnud lihatoodete eest ei maksnud. Peale kassade läbimist peeti ta kinni ja toimetati turvaruumi. Ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Ta ei tööta ja elab ainult sotsiaaltoetusest. /tl 84-85/; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldavaks objektiks on Rimi Eesti Food AS videosalvestus varguse kohta, mis toimus 20.06.2015.a. kell 15:
3. Antud salvestuselt nähtub E.J-i tegevus kaupluses. /tl 90-97/; 02.07.2015 varguse katse kauplusest Mustakivi Rimi: 3 Rimi Eesti Food AS avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, Rimi Eesti Food AS-i poolt 03.07.2015 edastatud parandatud toodete nimekiri summaga 83,48 euro ning foto originaaltšekist, mille kohaselt peeti 02.07.2015.a. Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressil Mustakivi tee 13 kinni meesterahvas, kes jättis kauba eest tasumata 77,90 eurot. /tl 2, 3, 31; 32 /; Tunnistaja XXX/turvatöötaja/ ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 02.07.2015.a. kell 18:35 oli ta tööl turvamehena Lasnamäe Centrum Rimi kassaliinil. Ta pani tähele alkoholijoobes inimest, kelle jalas olid sinised teksad, seljas musta värvi jope. Ta palus isikul koti lahti teha ja viis ta turvaruumi. Turvakontrollis selgus, et kotis oli läbilöömata kaup (vorst, kalafilee, juust) kogusummas 83,48 eurot. Kaup ei olnud rikutud ja tagastati kauplusele. /tl 4-6/; Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt 02.07.2015.a. peeti E.J kinni Tallinnas Mustakivi tee 13 Rimi kaupluses. /tl 9-12/; E.J ´i kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 01.07.2015.a. hakkas tarvitama alkoholi ja tarvitas kuni 02.07.2015.a. Ta oli väga tugevalt purjus ja ei mäleta, kuidas ta läks kauplusesse Rimi, mis asub Mustakivi tänaval. Ta ei mäleta mida ta kaupluses tegi ja kuidas teda politseijaoskonda toimetati. /tl 14-17; 44-47/; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldavaks asitõendiks on videosalvestus varguse kohta, mis toimus 02.07.2015.a. Rimi Eesti Food AS kaupluses Mustakivi tee 13, Tallinn. Salvestuselt nähtub Tiit treiali tegevus kaupluses. /tl 36-43/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud kõik kolme varguskatse episoodid süüdistatava E.J-i poolt. E.J tunnistab ise, et käis antud kauplustes ja pani toime vargused, kõik samalaadselt, olles alkoholijoobes pani kauba kotti ning läbis kassarivi ilma kauba eest tasumata. Süüdistatava ütlused kattuvad tunnistajate ütlustega, kui ka videosalvestuselt nähtub süüdistatava tegevus. Kõik teod jäid katse staadiumisse, kuivõrd varastatud kaubaga E.J kauplusest väljuda ei õnnestunud ja ta peeti kinni ning kaup tagastati. Seoses kauba tagastamisega ei ole ka antud kriminaalasjas kahju tekitatud ning tsiviilhagisid ei ole esitatud. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ning arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS §

§ 25lg 2 järgi. Karistus Kar

S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröriga süüdistatavale kohaldava karistuse liigi osas ja selleks on vangistus. E.J ei tööta ning teda on aastate jooksul korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Uue kuriteo pani toime kohe samal päeval peale kinnipidamiskohast vabanemist ning jätkas kuritegude toimepanemist kuni ta uuesti kinni peeti ja vahi alla võeti. Süüdistataval tuleb tasuda ka süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud. Seega rahaline karistus kui kergemaliigiline karistus ei ole E.J-i puhul täidetav ning teda tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et kõigis kolmes varguskatse episoodis on tegemist KarS § 44 lg 2 ja § 218 lg 4 mõistes väheväärtusliku asjaga ning asjaolu, et kõik vargused jäid katse staadiumisse, samuti süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, võib mõistetav 4 vangistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhistatud E.J karistada vangistusega 9 kuud. Antud vangistus on sellises määras kooskõlas E.J-i süü suurusega, ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning on vajalik süüdlase mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavast karistusest kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvata 5 päeva eelvangistust ning karistuse kandmise laguseks tuleb lugeda alates E.J-i viimasest kinnipidamisest, s.o. 02.07.2015.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.J esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et E.J-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 585 eurot ja advokaadi õigusabikulud summas 192 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja, mis on 12 kuud (maksimumaeg). Asitõendid 2 CD-plaat videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315; KarS § 68 lg 1; o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.J KarS §

§ 25lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada E.J eelvangistuses viibitud aeg 12.06.–13.06.2015.a. ja 20.06.2015.a.–22.06.2015.a. kokku 5 päev karistusaja hulka ning kandmata karistus vangistus 5 kuud ja 25 päeva, mille kandmise alguseks lugeda 02.07.2015.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista E.J-ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse E.J-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks 5 kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 2 CD-plaat videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 6