1-15-6443/20

1-15-6443 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-6443 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlk Julia Zautina Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.P (ik: XXXVanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 07.12.2015.a Tallinn kaugkohtuistung koht XXX; viibib Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
2. Vabastada A.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla kriminaalhooldusosakonna linna esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
3. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.P katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4. Kohaldada A.P suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. isikutega
5. A.P-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
6. A.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Vangla kriminaalhooldusosakonna linna esindusele ja A.P-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Maakohus edastas 25.11.
7. a kohtumäärusega Harju Maakohtule menetlemiseks Vangla materjalid kinnipeetava A.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohtu 04.09.
8. a kohtuotsusega tunnistati A.P süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 9-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 31.05.
9. a ja lõpp on 27.02.
10. a. A.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema kannab lühiajalist vangistust. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tartus ja toetavate isikutega lähedaste näol, isik on vanaduspensionär. A.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning toetavate lähedastega, kuid puudub kindel töökoht. Isik on vanaduspensionär. A.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. 3 Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör Veera Kremez toetab A.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste kohaldamiseks vajadus puudub. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et A.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib
11. korda. Isik kannab karistust omastamise eest. Väärteokorras teda karistatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt ei ole A.P-le vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema kannab lühiajalist vangistust. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tartus ja toetavate isikutega lähedaste näol, isik on vanaduspensionär. Vanglamaterjalide kohaselt sooritas A.P kuriteo majandusliku kasusaamise eesmärgil, kuna tööandja oli töötasu võlgu ja soovis oma tasu kütuse omastamise kaudu kätte saada. Kohtutäiturite infosüsteemi andmetel on 12.10.
12. a seisuga kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid 9481,87 € ulatuses. Kinnipeetav oskab oma kuritegu analüüsida ja hukka mõista, kuid kuritegu viitab mõningasele vajakajäämisele probleemide lahendamise oskuses, kui talle võlgu oldud töötasu otsustas ta kütust müües kätte saada. Kinnipeetav on oma veast õppinud ega kavatse tulevikus uusi kuritegusid sooritada, teisi enda vigades ei süüdista ja enda vastutust ei vähenda. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga abikaasale kuuluvas korteris Tartus, kuid kindel vabanemisjärgne töökoht puudub, isik on vanaduspensioniealine. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud väheohtlikuks avalikkusele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 7 %, mis on madal näitaja. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 6 kuu, on pannud A.P mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. A.P on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ja A.P ärakandmata karistusaeg on veidi üle 2 kuu. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. 4 Kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.P , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/