← Eesti

1-13-6047/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. septembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6047 Kohtunik Peet Teidearu Sekr

§ 121

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav I.I isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates

  1. veebruarist
  2. a Kaitsja Advokaat Mihkel Gaver Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.I

§ 121järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.I ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakata I.I kuulutamisest.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse I.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada I.I-lt riigituludesse väljamõistetavaid menetluskulusid. Välja mõista I.I -lt sundraha 150 (ükssada viiskümmend ) eurot. 330 ( kolmsada kolmkümmend ) eurot sundraha jätta I.I-lt välja mõistmata, tulenevalt tema materiaalsest olukorrast. Välja mõista I.I-lt kaitsjatasu 91(üheksakümmend üks) eurot ja 20 senti kaitsjatasu, postikulu 2(kaks) eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et I.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus I.I süüdistatakse selles, et tema, kasutas
  3. oktoobril
  4. a kella 14.30 paiku Tartumaal Lähte alevikus Aia ja Kase tänava vahelises pargis füüsilist vägivalda R.S. suhtes, pekstes viimast korduvalt jalaga pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervise kahjustuse – rindkere põrutuse ja roidemurru. Sellega pani I.I toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. 2 Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.I tuleb süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot , kaitsjatasu summas 91,20 eurot, postikulu 2, 61 eurot. Arvestades I.I-lt väljamõistetavate menetluskulude summat ja seda, et I. I on invaliidsuspensionär, kel puudub töö ja sissetulek, ei ole ta võimeline tasuma kõiki menetluskulusid. Ainsaks püsivaks elatusallikaks kuus on 94€ suurune invaliiduspension. Muu teenistus on ajutist laadi. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud jätta osa I.I menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Samuti leiab kohtunik, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul- ühe aasta jooksul. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.