Obsah (6)

§ 66§ 16§ 18§ 47§ 56§ 58

4-18-2978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoobril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2978 Kohtukoosseis Kohtunik Velm

§ 66

lg- te 2 ja 3 alusel määrata L.S-ile kohtu poolt mõistetud 30 trahvi ühiku ehk120 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul 4-18-2978 alates kohtuotsuse jõustumises t, s.t igakuiselt tuleb tasuda 30 (kolmkümmend ) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg -le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 04.06.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M P üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,18,003605 L.S-i suhtes (KVM tl 46). Otsusega karistati L.S-i liikluss eaduse (edaspidi: LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalus t isikut karistati LS § 223 lg 1 järgi selle eest, et ta 23.04.
4. a kell 11:49 Harjumaal Tallinnas Kloostrimetsa ja Lükati teede ristmikul suunaga Kloostrimetsa tee poole juhtis mootorsõidukit Audi Q5 registreerimismärgiga xxx, vastavalt oma sõiduki kiirusele ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool seisma jäänud sõidukile Hyundai ning sõitis sellele tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju L L AS-ile ning tervisekahjustused J L. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus L.S sellise tegevuseg a LS § 46 lg-s 1 sätestatut ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (KVM tl 44, 45, 46).
5. KAEBUS 04.06.
6. a esitas menetlusalune isik L.S avaliku e-toimiku kaudu Harju Maakohtule kaebuse koos lisaga (kohtu tl 1-3 ) Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.
7. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,
8. Menetlusalune isik taotles temale määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebaja põhjendas rahatrahvi vähendamist sellega, et ta on xxx ja tegutseb xxx vabatahtlikuna (ilma tasuta), ei tööta ning kutsus kannatanule kiirabi omal algatusel, pidades enne nõu kannatanuga. Kuivõrd kannatanu oli väga ehmunud, otsustas kaebaja, et parem karta kui kahetseda ning kutsus igaks juhuks kiirabi. Sõidukite vigastused olid minimaalsed – mõlemad autod sõitsid sündmuskohal t minema, tegemist oli plekimõlkimisega. Kaebaja avaldas ühtlasi, et ta kahetseb oma tähelepanematust ja pikivahe mittehoidmist, samuti kiirabi ning politsei ressursi raiskamist. 26.06.
9. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4 -18-2978 jättis Harju Maakohus L.S-i esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (kohtu tl 4-5). L.S sai kaebuse käiguta 2 4-18-2978 jätmise kohtumääruse avaliku e -toimiku kaudu kätte selle tegemise päeval ehk 26.06.
10. a (kohtu tl 6). Seega oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise viimane päev 03.07.
11. a. L.S saatis 26.06.
12. a e-postiga Harju Maakohtule kaebuse täienduse (kohtu tl 7-9 ). K aebuse täiendus on kohtule esitatud tähtaegselt. Kaebuse täienduses nõustus L.S kirjaliku menetlusega ilma kohtuistungit korraldamata.
13. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 06.07.
14. a saatis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiv Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha L.S-i esitatud kaebusele (kohtu tl 12-13). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline mene tleja jäi väärteootsuses toodud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus on määratud õigetel alustel. Tegemist on ühiskonnaohtliku teoga, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaaskodanike elu ning tervis. Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi- kui ka lisakaristusena. Rangete sanktsioonide kehtestamisega on riik andnud selge signaali, et selline hoolimatu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Antud juhul kaasnes lisaks varalise kahju tekkimisele ka teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamine. Kuna tekkinud tervisekahjustus osutus kergeks, tuleb isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust ning kergendava asjaoluna on võetud arvesse süü tunnistamist. Määratud karistus, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra, vastab isiku süü suurusele, on vajalik isiku mõjutamiseks õiguskuulekusele ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus muudab otsust rahatrahvi tasumise tähtaja osas ning võimaldab menetlusalusel isikul tasuda rahatrahvi ositi ühe aasta jooksul.
15. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra ja kandmise viisi osas , võimaldades menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv ositi. 4.
16. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki -, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd LS § 223 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 46 lg 1, mille järgi peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse L.S-ile ette mootorsõiduki juhtimisel selliste liiklusnõuete rikkumist, millega tekitati varaline kahju L L AS-ile ning ettevaatamatusest tervisekahjustus J L. Seega peab kohus analüüsima, kas L.S juhtis mootorsõidukit, kas ta tegi seda liiklusnõudeid rikkudes ning kas ta põhjustas selle teoga teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse. 23.04.
17. a kuulati L.S üle tunnistajana ning tema ütlustest (KVM tl 39 pöördel) 3 4-18-2978 nähtuvalt juhtis ta 23.04.
18. a kella 11:49 ajal mootorsõidukit Audi Q5 registreerimismärgiga xxx, Kloostrimetsa tee-Lükati tee ristmikul, Tallinnas , kui tema ees sõitis Hyundai registreerimismärgiga xxx. Jõudes nimetatud ristmikule , vähendasid mõlemad sõidukijuhid sõidukiirust, et veenduda, et kedagi Kloostrimetsa teelt e i tule. Hyundai, registreerimismärgiga xxx hakkas kiirendama, samuti ka tema. Mingil põhjusel aga ees sõitev Hyundai pidurdas ning kuna ta ei suutnud ise enda sõidukiga pidama jääda, sõitis Hyundaile registreerimismärgiga xxx tagant sisse. Kella 11:49 ajal helistas politseisse ning kontrollides Hyundai roolis olnud naisterahvast, selgus, et ta oli saanud vigastada, mistõttu kiirabi toimetas ta haiglasse. Tunnistaja J L 08.
20. a ütlustest (KVM tl 42 pöördel) nähtub, et ta juhtis 23.04.2018 sõidukit Hyundai Santa Fe registreerimismärgiga xxx Lükati teel Kloostrimetsa tee suunas kui peatus, et peateel sõitvat autot läbi lasta. Siis tuli tagant löök, mistõttu lõi pea vastu uksepiita. Autost ta ei väljunud, jäi oma kohale. Turvavöö oli kinnitatud kuni kiirabi teda haiglasse toimetama asus. 10.05.
21. a menetlusaluse isiku ülekuulamisel (KVM tl 43 pöördel) antud ütlustes kinnitab L.S, et sõitis 23.04.
22. a Lükati teel suunaga Kloostrimetsa tee poole. Veendudes, et ees olev juht hakkab ristmikule sõitma, hakkas ta kiirendama ja vaatas korra vasakule, et ohutuses veel veenduda. Ootamatult pidurdas tema ees olev juht ja L.S sõitis talle otsa. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariipolitseinik K N poolt 23.04.
23. a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (KVM tl 3-4) kohaselt on tõendatud menetlusaluse isiku L.S-i ja tunnistaja J L poolt antud ütlused väärteo toimumise kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelid (KVM tl 5-35) tõendavad sündmuskoha sõidukite õnnetusjärgset asendit ning sõidukitele tekkinud kahju. Fototabelitest nähtub, et õnnetuse tagajärjel on kahjustatud Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Audi Q5 esiosa parempoolne külg (pamper, iluvõre, kapotikaas, esituli pole purunenud) ja parempoolne esitiib. Sõiduautol Hyundai Santa Fe, registrimärgiga xxx on kahjustatud tagaosa vasak külg (plastikkaitse alaosa purunenud, reflektor purunenud pagasiluugi vasakpoolne osa kahjustatud, vasakpoolse tagumise poritiiva tagaosa kahjustatud, tagatuli terve). Kahjustatud sõiduki Hyundai Santa Fe numbrimärgiga xxx 23.04.2018 vaatlusprotokollist (KVM tl 36) nähtub, et sõiduki tagaosa, vasak taganurk on avariilised, pagasiluuk, tagastange avariilised. Sõiduki pidurisüsteem oli korras, rehvide seisukord vastasid nõuetele, tuled olid olemas ja vastasid nõuetele, klaasipuhastajate ja peeglite seisukord oli korras ja vastas nõuetele. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Audi Q5 registrimärgiga xxx 23.04.2018 vaatlusprotokollist (KVM tl 37) nähtub, et avariilised olid sõiduki esiosa ja parem esinurk, kapott, parem esimene poritiib. Käiguvaheti oli asendis „P“. Ida-Tallinna Keskhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, haigusjuht nr xxx (KVM tl 40-41 ) tõendab, et J L toimetati 23.04.
24. a kell 12:06 küll Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kuid sellest ei nähtu J L vigastused, samuti talle osutatud ravi iseloomu või kirjeldust. Kohus leiab, et tervisekahju tekitamine J L ei ole seetõttu tõendamist leidnud. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et L.S ei pidanud kinni LS § 46 lg 1 sätestatud kohustusest, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. LS § 46 lg 2 kohaselt peab asulasisesel teel aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. Samuti nähtub nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka avariis osalenud sõiduauto Hyundai Santa Fe ning Audi Q5 vaatlusprotokollidest, et autod said liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi. Eeltoodud tõenditest tulenevalt on selge, et L.S on 23.04.
25. a kella 11:49 ajal juhtinud mootorsõidukit (Audi Q5 registreerimismärgiga xxx) Harjumaal Tallinnas Kloostrimetsa tee ja 4 4-18-2978 Lükati tee ristmikul suunaga Kloostrimetsa tee poole sellist pikivahet hoidmata, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile ning tekitanud sellise käitumisega varalise kahju L L AS-ile. Seega on L.S täitnud LS § 223 lg -s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi:

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka nõuetekohase pikivahe mittehoidmise toime kavatsetult. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et L.S pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest

§ 18

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. L.S on nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes (KVM tl 43) kui ka kohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-3, 8-9) selgitanud, et oli tähelepanematu ning vaatas vasakule ajal, mil tema ees kiirendav sõiduk ootamatult pidurdas. Sellega jättis L.S märkamata asj aolu, mille tähelepanemiseks oli ta kohustatud. Nõuetekohase pikivahe valimisel oleks L.S märganud ees ootamatult pidurdanud sõidukit ning jõudnud ka ise vastavalt olukorrale reageerida. Seda arvesse võttes leiab kohus, et L.S pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest

§ 18

lg 3 tähenduses ning seega on L.S täitnud LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid L.S-i teos ei esine. Samuti on L.S süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14- aastane (sündinud

1. aastal – KVM tl 43 ). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et L.S on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. 4.
2. Karistus Karistuse määr LS § 223 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 223 lg 2 alusel ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on L.S-i karistanud vaid põhikaristusega, määrates menetlusalusele isikule karistuse kergema karistusliigi järgi ehk kohaldades rahatrahvi. Samuti ei ole kohtuväline menetleja määranud L.S-ile rahatrahvi selle maksimaalses määras, s.t 300 trahviühikut (1200 eurot), vaid veerandmääras , s.o 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldanud LS § 223 lg 2 alusel ning arvestades reformatio in peius põhimõtet, mille kohaselt ei või kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, kui kaebuse esitab menetlusalune isik, siis analüüsib kohus järgnevalt vaid põhikaristust. Sealjuures peab kohus lähtuma samuti kergemast karistusliigist 5 4-18-2978 ehk rahatrahvist. Kui võrd LS § 223 lg-s 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg -st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut.

§ 47lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab L.S -ile mõistetav karistus olema rahatrahv vahemikus 3 -300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.S-i süü suurust mõjutab asjaolu, et LS § 46 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu on ta toime pannud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo ning tekitanud seejuures varalise kahju teisele isikule, kui d tervisekahjustuse tekkimine ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Seega tuleb menetlusaluse isiku süü lugeda pigem väikseks. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning L.S pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti isiku väiksemale süüle. Neid L.S-i süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda väikseks. Kohus leiab, et L.S-i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 46). L.S on oma kahetsust avaldanud ka maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-3, 8-9). Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine (KVM tl 46).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik L.S-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad L.S käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel kriminaal- ja väärteokaristused. Kuna L.S pani temale etteheidetava väärteo toime hooletusest, siis leiab kohus, et praegust juhtumit tuleb pigem vaadelda kui erandit. Kuivõrd isikul puuduvad varasemad karistused ja ta pani etteheidetava teo toime hooletusest ja pigem juhuslikult, siis leiab kohus, et eriprevensiooni tõttu on võimalik L.S-ile mõista süüle vastavast karis tusest veidi väiksemat karistust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi käesoleval juhul on tegemist teoga, milleg a seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaaskodanike elu ja tervis, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Nimelt leiab kohus, et praegusel juhul piisab menetlusalusele isikule mõistetavast rahatrahvist kui kergemast karistusliigist selleks, et panna isikut edaspidi oma käitumist muutma, s.t osalema liikluses hoolikamalt. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et L.S-i süü on väike ning eripreventsiooni on põhjendatud karistuse vähendamine. Seega kohtuvälise menetleja poolt L.S-ile määratud 75 trahviühiku ehk 3 00 euro suurune rahatrahv ületab L.S -i süü ja eriprevensiooni vajadusele vastava karistuse suurust. Seetõttu tuleb tema le määratud rahatrahvi vähendada 30 trahviühikuni, s.o 120 euroni. 6 4-18-2978 Trahvi tasumine ositi L.S on oma kaebuses põhjendanud, et ta on xxx ja tegutseb xxx vabatahtlikuna, palka ei saa ning on töötu. Kohtu hinnangul võib nendel kaalutlustel L.S-ile võimaldada rahatrahvi ositi tasumist.

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Arvestades, et kohtuväline menetleja mõistis L.S-ile 30 trahviühiku ehk 120 euro suuruse rahatrahvi, siis annab kohus L.S-ile võimaluse tasuda temale karistus eks mõistetud 120 euro suuruse rahatrahvi ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt kuulub tasumisele 30 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7