Obsah (6)

§ 121§ 274§ 64§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3563 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

§ 121

järgi 6 kuu ja

§ 274

lg 1 järgi 1 aasta pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus vangistusena 1 aasta.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest 4 kuud kannab E.S ära koheselt. Vangistuse osa 8 kuud jäeti tingimisi kohaldamata ja määrati katseaeg 2 aastat ühes allutamisega

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 2 alusel määrati E.S-ile käitumiskontrolli ajal kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht. 2. 18.08.2014 määras Tartu Maakohus

§ 74

lg 4 alusel E.S-ile katseajal täiendavate kohustustena sotsiaalprogrammis osalemise ning allumise alkoholismivastasele ravile. 3. Tartu Maakohus 18.08.2015 määrusega pikendas

§ 74

lg 4 alusel E.S-ile määratud katseaega 1 aasta võrra ja luges katseaja uueks tähtajaks 21.04.

2. Tartu Maakohus 28.04.2016 määrusega pöörati E.S-ile Tartu Maakohtu 22.04.2014 otsusega mõistetud 8 kuud kandmata vangistust täitmisele. Karistusaeg algas 19.06.2016 ja lõppeb 19.02.
4. 06.09.2016 määrusega jättis Tartu Maakohus E.S-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 5.1 Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused

§ 76lg 1 p 2 alusel täidetud.

5.2 Samas leidis maakohus, et

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

Kohtul ei tekkinud veendumust selles, et E.S-ile mõistetud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et kinnipeetav oleks võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Kohtul ei tekkinud veendumust ka selles, et E.S ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. 5.3 E.S ei ole küll vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi, kuid korduv kriminaalkorras karistamine viitab E.S-i riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele. E.S puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. Kohaldatud meetmetest ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja positiivseid muudatusi ei ole tema käitumises toimunud. Varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole E.S-ile vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist käesoleval hetkel võimaldaksid, ei esine. MÄÄRUSKAEBUS

1. E.S-i kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuses palub kaitsja tühistada 06.09.2016 Tartu Maakohtu määruse ja vabastada E.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Edasikaebuse asjakohased väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad. 6.1 Kaitsja leiab, et on olemas eeldused ja õiguslik alus E.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja arvates ei saa kohtu jaoks olla tõe allikaks vanglaametniku väited uute kuritegude toimepanemise prognoosi (riskiprotsentide) osas. 6.2 Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kaitsja hinnangul pole maakohus järginud põhjendamiskohustust, sest sisukohane toimikumaterjalide analüüs puudub. 6.3 E.S-i ennetähtaegne vabastamine on eriti oluline seetõttu, et teda ootab koju
2. aastal sündinud tütar, kelle hooldusõigusega sai E.S vanemana hästi hakkama. Lapse huvidega ei ole kohtulahendi tegemisel arvestatud. Vabaduses enne karistuse täitmisele pööramist tegi E.S koostööd kriminaalhooldaja ja lastekaitsespetsialistiga, kuna oli motiveeritud elama õiguskuulekalt ja tegelema probleemkäitumise muutmisega lähtudes tütre heaolust. E.S on motiveeritud edaspidigi tegelema probleemide lahendamisega, ta soovib leida ametliku töökoha, saada vanema tütre hooldusõiguse ning omandada eriala. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
3. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 06.09.2016 määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu määruse põhistusi üle ei korda, vaid rõhutab kokkuvõtlikult üksnes peamist ja vastab kaebuses esitatud väidetele.
4. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses. Maakohtul E.S-i puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni
5. korral, sealhulgas 4-l puhul vangistusega, ning ta on varasemalt temale tingimuslikult mõistetud karistuse perioodil rikkunud katseaja nõudeid, tekkida veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Veelgi enam, negatiivset tulevikuprognoosi võimendab teave sellest, et E.S on probleeme alkoholi kuritarvitamisega.
6. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. 9.1 Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et esimene kohtuaste on

§ 76

lg-s 4 nimetatud aspekte kaaludes põhjendatult ja õigesti võtnud muuhulgas arvesse ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustust, sealhulgas selles esitatud hinnangut E.S-i poolt uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse ja tema ohtlikkuse kohta. Tõsi, iseloomustusest ei selgu riskiprotsentide konkreetset arvutuskäiku, kuid selles on selgitatud, milliseid asjaolusid selle saamisel arvesse võetud on. Siinkohal peab märkima sedagi, et kõnealune iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk riskiprotsent) on vaid üks tegur, mida maakohus E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustades arvestas. Ehk siis kohtu lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel mingitki määravat tähendust olnud ei ole. 9.2 Järgmiseks nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks on tema õiguspärane käitumine vangistuses. See ei tähenda aga isiku õigust ennetähtaegsele vabastamisele. Kui süüdimõistetule on määratud reaalne vangistus, siis reeglina peab ta selle lõpuni kandma ning ennetähtaegne vabastamine toimub vaid erandlikel asjaoludel. 9.3 Viimaseks märgib ringkonnakohus, et ei pea võimalikuks vabastada E.S-i käesoleval ajal vangistusest ka seetõttu, et teda ootab koju tema tütar. Nimelt on süüdimõistetu oma käitumisega näidanud, et lapse eest hoolitsemise vajadus tema kuritegelikule käitumisele piiri ei pane.

1. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
2. E.S-i kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal kohtumäärusega tutvumine aega 20 minutit ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlust tuleb vähendada 24 euro võrra ja määrata lõplikuks tasuks 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et määruses esitatud argumendid on asjakohased, kuid õiguslik analüüs on minimaalne ning sisuliselt üheleheküljelise määruse koostamisele ei tohiks üle 1 tunni kuluda. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel E.S-i kanda. 3 3 /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 4 /allkiri/ Mati Kartau