MS) § 251 lg -st 1, § 253 p -st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.H
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 85 ( kaheksakümmend viis) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 14.40 (neliteist eurot 40 senti) eurot, s.o summas 1224.00 ( üks tuhat kakssada kakskümmend neli) eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 102.00 (ükssada kaks) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916400006673 ning selgitusega : „A.H , 1-16-7395, rahalise karistuse osamakse“. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, 1 suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 1 alusel mõista A.H -le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimis õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb A.H 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.H -lt menetluskuluna sundraha summas 645.00 ( kuussada nelik ümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700064603. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue tasumata ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: 12.03.2016 kella 18.39 paiku Rakvere linnas Söödi tänaval juhtis A.H mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx olles alkoholijoobes. II Süüdistuste sisu: A.H süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 12.03.2016 kella 18.39 paiku Rakvere linnas Söödi tänaval mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx olles alkoholijoobes. Väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MKIII EST, seeria nr ARAF-0024 mõõtes 1,22 mg/l kohta. Seega A. H , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
III Prokuröri ettepanek: Prokurör teeb ettepaneku tunnistada A. H süüdi
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 85 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 14.40 eurot, moodustab 1224 eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 102 eurot.
MS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt A.H süüdistus es saabusid kohtusse 31.08.
nä eb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et A.H päevamäära suurus on 14.40 eurot.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava A.H puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolu d
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on A.H puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s. t 645 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3 Viru Maakohtu 17.10.2016 vigade parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Teha parandus Viru Maakohtu 16.09.2016 kohtuotsuses nr 1-16-7395 ning lugeda kohtuotsuses õigeks süüdimõistetu A.H isikukood XXX. Muus osas jätta Viru Maakohtu 16.09.2016 kohtuotsus nr 1-16-7395 muutmata. 17.10.2016 vigade parandamise kohtumäärus jõustus 02.11.2016. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.