lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistati 1 aasta vangistusega.
Katseaja kestel pidi Johannes Gaabriel Seppar täitma
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 2¹ alusel kohustati Johannes Gaabriel Sepparit katseajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, jätkama üldhariduse omandamist ja osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt Johannes Gaabriel Seppar 12.09.2016 ei ilmunud Johannes Gaabriel Seppar registreerimisele. Samuti ei teavitanud ta oma mitte tuleku põhjustest. Seejärel saatis kriminaalhooldusametnik kutsed tulla registreerimisele 21.09.2016 ja 27.09.2016, kuid nendele kriminaalhooldusalune samuti ei reageerinud. 04.10.2016 teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse Johannes Gaabriel Seppari elukohta. Kriminaalhooldusalune oli kodus ja väitis, et ei saanud registreerimisele tulla tervislikel põhjustel. Arstitõendit ta selle kohta ei esitanud. Samuti väitis kriminaalhooldusalune, et ei saanud helistada, sest olid kaotanud ametniku telefoninumbrid, samas oli tal olemas registreerimiskaart, kus on olemas ka ametniku kontaktandmed 04.10.2016 antud seletuses kirjutas Johannes Gaabriel Seppar, et ei saanud registreerimisele tulla tervislikel põhjustel. Oma registreerimisele mittetulekust ei saanud ta kriminaalhooldusametnikku teavitada, sest oli kaotanud tema telefoninumbrid. 1 Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 06.09.2016 erakorralise ettekande, sest Johannes Gaabriel Seppar oli rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku määrata Johannes Gaabriel Sepparile täiendav kohustus - läbida sõltuvusalane nõustamine psühhiaatri juures tähtajaga 01.03.2017. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku 07.09.2016 määrusega. Määrus on jõustumise ootel. Vastavalt
lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1,
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Tutvunud esitatud matejalidega, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalid est nähtub, et Johannes Gaabriel Seppar rikkus registreerimiskohustust kolmel korral, mida ise selgitas tervislike põhjustega. Mingit arstitõendit ta selle kohta esitanud pole. Kriminaalhoo ldusametnik palub määrata Johannes Gaabriel Sepparile täiendav kohustus – mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtule jääb arusaamatuks, miks palub kriminaalhooldusametnik määrata just sellise kohustuse, kuna asja materjalidest ei nähtu, et Johannes Gaabriel Seppar suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega ning see ongi toonud kaasa tema poolt kontrollnõuete rikkumise. Täiendavate kohustuste määramine peab otseselt mõjutama kriminaalhooldusalust suhtuma suurema kohusetundega talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning vähendama kuriteo toimepanemise riski. Kohus leiab, et antud juhul oleks kriminaalhooldaja võinud teha kas hoiatuse või taotleda katseaja pikendamist. Katseaja lõpuni on jäänud veel 1 aasta 2 kuud, mis on piisavalt pikk aeg, et uute rikkumiste ilmnemisel saaks kriminaalhooldusametnik esitada uue erakorralise ettekande. Arvestades ülaltoodut, on maakohus arvamusel, et käesoleval juhul tuleb jätta kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles ta taotleb määrata täiendav kohustus – mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, rahuldamata. Juhindudes KrM S § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi taotlus – määrata täiendav kohustus – mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata - jätta rahuldamata. 2 Määrus saata Johannes Gaabriel Sepparile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus e peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.