) § 121 lg2 p2 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi, Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav H.M, ik. XXX Kaitsja Kohtueelses menetluses riigiõigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.M kuriteos
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata H.M-i suhtes tä itmisele temale Pärnu MK Kuressaare kohtumaja 08.06.2016
alusel H.M-i poolt eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamine 30.07-01.08.2016, so 3 päeva, arvata karistusaja hulka. 4. H.M-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega vangistus üks 1 Kriminaalasi nr 1-16-6562
so.: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
§-s 69 on sätestatud: Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Prokuröri poolt kohtus H.M ’ale nõutud karistus:
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata H.M-i suhtes täitmisele temale Pärnu MK Kuressaare Kohtumaja 08.06.2016
alusel eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamine 30.07-01.08.2016, so 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub karistus vangistus üks
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav H.M andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kiirmenetlusega nõus. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab H.M-i süüdi kuriteos
Kokkulepitud karistus jääb
Liitkaristuse mõistmine ja
§-s 69 sätestatu kohaldamine süüdistatava suhtes on põhjendatud.
alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. H.M karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Uus kuritegu on toimepandud katseajal. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tsiviilhagi : ei ole esitatud. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (
MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 322,50 euroni. 4 Kriminaalasi nr 1-16-6562 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. H.M ’ ale riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses kokku 48,00 eurot (sisaldab käibemaksu) tasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu 370,50 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.