1-14-10575/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10575 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu U.I (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2016 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu U.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 09.03.2015 kohtuotsusega karistati U.I KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati U.I-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2014 - 26.04.2014, 11.07.2014 - 12.07.2014 ja 15.07.2014 - 16.07.2014, s.o 6 päeva. Ärakandmisele kuulus 7 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 24.07.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, seisuga 09.03.2015 – 10 kuud 15 päeva vangistuse – võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.03.2015 ja lõpp 18.09.
6. Viru Maakohtu 20.06.2016 määrusega jäeti U.I vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et kuna U.I on juba neljal korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei olnud maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Maakohus leidis, et 1 süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohtu hinnangul saaks U.I ennetähtaegsel vabastamisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus ei ole veendunud, et karistuse eesmärgid on täidetud. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudus maakohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.
7. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Süüdimõistetu ei ole rahul maakohtu määrusega, sest ta on positiivselt käitunud ja on avavanglas. Need positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed asjaolud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et U.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis annaks aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
10. U.I vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus peab küll positiivseks, et alates 19.01.2016 paikneb süüdimõistetu avavangla osakonnas, kuid nagu nentis ka maakohus, siis esinevad positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Ka määruskaebusest ei selgu, miks vastupidiselt maakohtule peaks ringkonnakohus asuma seisukohale, et avavangla ja väidetav hea käitumine peaksid kaaluma üle kõike negatiivse. Vaatamata sellele, et U.I on paigutatud avavanglaosakonda, on tal selle aja jooksul määratud 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus 17.02.
12. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. U.I puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb edutuks.
13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
14. juuni 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Mati Kartau