) § 151 järgi; liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Miil ning Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse esindaja Triinu Riigor. Menetlusalune isik J.F isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; ei tööta; elukoht: XXXX; varem väärteokorras korduvalt karistatud. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1 lg 1 järgi ja karistada arestiga 10 (kümme) 1. Süüdi mõista J.F
lg 1, pannes toime LS § 227 lg 2 ja
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 15.06.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1482113 valdas J.F 05.03.2016, kella 01:40 ajal Tallinnas Narva mnt. 1 juures ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet (GHB). Menetlusalune isik J.F 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. rikkus
lg 1, pannes toime
Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatavad 17.02.2016 ja 05.03.2016.a väärteod on tõendamist leidnud. Kohtuväline 1 menetleja palus J.F-i süüdi mõista LS § 227 lg 2 ja
Samuti palus välja mõista eksertiisitasud 143,00 eurot. Menetlusaluse isiku seisukoht: menetlusalune isik seletas, et esimese episoodi kohta ei oska ta midagi öelda. Ei olnud midagi tarvitanud. Kiiruseületamise fakti mäletab. Auto oli uus, proovis käiguvahetust ja tee oli tühi, väljas oli pime, ei olnud sellega varem sõitnud. Oleks pidanud tegema seda maanteevälisel teel. II episoodist mäletab, et tema autost leiti pudel, kus sees oli mingid jäägid. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et 1 J.F-i süü 17.02.2016
J.F ei vaidlustanud kiiruse ületamise fakti ja nentis, et tegemist oli uue autoga, ta vahetas käike, tee oli tühi, väljas oli pime. Ta ei olnud varem selle autoga sõitnud ja oleks pidanud proovima autot asulavälisel teel. 2 Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 17.02.2016.a kella 20:15 ajal mõõdeti asulasisesel teel, Harjumaal, Sõpruse pst. 171 mootorsõiduki Peugeot 206, r/n XXXX sõidukiiruseks 77 km/h +3 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks oli 74 km/h. Antud sõiduauto kiirust mõõdeti töökorras mõõtevahendiga Ultralyte LTI 20-20 100LR nr UX018488 TTRSS-15/00139. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud 12.02.2015 kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud mõõtetulemust ja/või kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Seega ei ole maakohtul kohustust uurida asjassepuutuvaid dokumente olukorras, kus kaebaja või tema kaitsja ei vaidlusta kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-17-12, 3-1-1-48-13). Seega on J.F-i ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et J.F ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h. J.F-ile etteheidetav väärtegu tuleb kvalifitseerida LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas märkis J.F, et ta kirjutas sellest ka kriminaalasjas, et ta oli tarvitanud narkootilisi aineid ca nädal aega varem. Kohus märgib, et väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt heidetaksegi isikule ette seda, et ta eelnevalt tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samas ei riimu asjas kogutud ja uuritud tõendid J.F-i väitega selles, et ta tarvitas narkootoilisi aineid nädal varem. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 17.02.2016.a kasutati J.F-i suhtes indikaatorvahendit Rapid STAT, mille tulem oli positiivne; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt tuvastati 17.02.2016.a J.F-i uriinist alprasolaam, kokaiin, amfetamiin ainete sisaldust; arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nr 16E-LÕX0048 tulenevast eksperdi arvamusest nähtub, et J.F esines 17.02.2016.a kella 22:17 ajal narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Isik võis tarvitada kokaiini, amfetamiini ja/või alprasolaami kuni 24 tundi enne terviseseisundi kirjeldamist 17.02.2016.a kell 23:00. J.F esinesid üldised narkojoobele viitavad tunnused, mistõttu pole võimalik joobetunnuseid põhjustavat ainet täpsustada. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et 1 J.F-i süü 05.03.2016
J.F selgitas, et tema autost mingi jääkidega pudel leiti. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et J.F omas 05.03.2016.a keelatud ainet, so GHB-d, on tõendatud vallasasja läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt teostati 05.03.2016.a J.F-i sõiduauto Peugeot 206, r/n XXXX läbivaatus, kuna oli alust arvata, et antud sõidukis on asju, mida võib seaduse alusel hoiule võtta, hõivata või konfiskeerida. Oli alust arvata, et isiku kasutuses olevas sõidukis on ebaseaduslikult keelatud ained; Politsei-ja Piirivalveameti poolt koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et J.F-i sõidukist leiti Aura sinist värvi plastpudel, mille sees oli umbes pool korgitäit läbipaistvat vedelikku. Plastikpudel tundmatu vedelikuga pakendati ümbrikusse ja edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ekspertiisi teostamiseks; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt koostatud ekspertiisiaktis nr 16E-AN0259 olevast eksperdi arvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud värvusetu viskoosne vedelik, massiga 0,77 grammi 0,5 liitrilises plastpudelis sisaldab gammahüdroksüvõihapet (GHB), mille protsentuaalset sisaldust vedelikus materjali vähese tõttu ei määratud. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete 3 isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. GHB kuulub narkootilise aine nimekirja ning on seega narkootiline aine. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J.F valdas 05.03.2016 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus leitud narkootilise aine valdamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnagul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta valdas narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
1 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 1 J.F pani toime ja ta tuleb süüdi mõista
Isik pani toime kahele eri väärteo koosseisule vastavad teod. Seega tuleb talle karistus määrata KarS § 63 lg 3 alusel mõlema väärteo eest eraldi. 1 J.F pani
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J.F-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada J.F-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 1 Kohus leiab, et J.F-i ei ole võimalik
lg 1 järgi kvalifitseeritavate teo toime panemise eest karistada rahatrahviga, arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kohtu hinnangul peab J.F-ile karistuse mõistmisel arvestama kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 kohaselt on karistuse aluseks isiku süü. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). J.F-i on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, sh. samalaadse väärteo eest (vt. karistusregistri õiendit). Käesoleval hetkel on ta toime pannud
1 lg 1 järgi kaks episoodi, tõendamist leidis nii aine tarvitamine kui väikeses koguses omamine. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist ning vastavaid järeldusi ta varasematest karistustest teinud ei ole, siis ei omaks tema suhtes rahatrahv mingit kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohus peab vajalikuks mõista J.F-ile karistuseks arest 10 päeva ulatuses, arvestades sealjuures asjaolu, et J.F on teo toime pannud enne eelmist Harju Maakohtu kohtuotsust nr 4-16-3373. Kohus märgib, et kuigi J.F avaldas kohtuistungil soovi aresti asendamiseks ühiskondliku kasuliku tööga, ei ole käesoleval ajal seda otstarbekas kohaldada; ühiskondlikult kasuliku töö puhul on õigusteoorias ja kohtupraktikas omaksvõetud arvamuse kohaselt tegemist viimase meetmega, mis säästab isikut ühiskonnast isoleerimisest. J.F-i karistusregistri õiendist nähtub, et tema suhtes on rakendatud rahatrahvi, samuti on alles eelmisel aastal tema suhtes kohaldatud arest asendatud ühiskondlikult kasuliku tööga (ning seda mitte ühel korral), samuti on isiku suhtes kohaldatud aresti. Seega ei ole mitte ükski võimalikest karistusalternatiividest soovitud mõju avaldanud ning kohtu arvates on sellises olukorras ainuvõimalikuks siiski raskeim, so arest. 4 J.F pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J.F-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada J.F-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J.F-i puhul ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et teda on hiljuti (so 04.03.2016 kohtuvälise menetleja otsuse alusel) karistatud sarnase teo eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot (vt. karistusregistri õiendit). Kuivõrd varasem mõistetud karistus oma eesmärki täitnud ei ole ning tegu on toime pandud otsese tahtlusega, siis tuleb J.F-ile mõista karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, so 50 trahviühiku ulatuses-200,00 eurot. Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub J.F-ilt ka väljamõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 143 eurot (sada nelikümmend kolm) eurot. Rahatrahv ning ekspertiisitasu tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: - Plastpudel „Aura“ narkootilise ainega- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.