Obsah (8)

§ 199§ 69§ 184§ 74§ 68§ 75§ 78§ 73

1-12-7523 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-7523 (12231500217) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi; Julia Zenevitš´i süüdistus

§ 199

lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav H.D Kaitsja ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: juhutööd, ametlikult ei tööta, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.07.2012 kuni 20.07.2012, elukohast lahkumise keeld 20.07.2012. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral viimati: Viru Maakohtu 27.02.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud,

§ 69

sätete alusel asendatud 120 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta; Viru Maakohtu poolt 16.02.2007 otsusega

§ 184

lg 1 järgi vangistus 2 aastat,

§ 74

alusel tingimisi katseaega 2 aastat Advokaat Risto Käbi Süüdistatav Julia Zenevitš ik: 48303142235, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, lapsega kodus, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld 20.07.2012 Varasem karistatus: puudub 1 Kaitsja Advokaat Risto Käbi RESOLUTSIOON 1. H.D süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.07.2012 kuni 20.07.2012 so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata tähtajaliseks vangistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta H.D-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva H.D suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.D temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 5.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada H.D järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.09.

2. H.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Julia Zenevitš süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Julia Zenevitš´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 10.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Julia Zenevitš´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus Julia Zenevitš´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Julia Zenevitš temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 11.

§ 78

p 1 alusel arvestada Julia Zenevitš´ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.09.

2. Julia Zenevitš´i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. H.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 16 (kuusteist) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.D, 1-12-7523, kaitsjatasu“. 2
4. H.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.D, 1-12-7523, sundraha“.
5. Julia Zenevitš´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 16 (kuusteist) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Julia Zenevitš, 1-12-7523, kaitsjatasu“.
6. Julia Zenevitš´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Julia Zenevitš, 1-12-7523, sundraha“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikusse.
9. Prisma Peremarket AS-i esitatud tsiviilhagi 79,95 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista H.D-lt Prisma Peremarket AS-i kasuks 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti, mis tuleb tasuda AS Prisma Peremarket arveldusarvele nr xxxxxxxx Swedbank, märkides selgitusena: H.D, 1-12-7523, tsiviilhagi“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.D süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toimepanemise ees karistatud ja karistus ei ole kustunud, koos Julia Zenevitš´iga grupis 19.07.2012 kella 16:00 paiku aadressil Tartu mnt 87 Tallinn kauplus Prismas ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis meestejalatsid Puma maksumusega 64,95 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema 16.07.2012 kella 18:30 paiku kaupluses Prisma aadressil Tartu mnt 87 Tallinn ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis naiste jalatseid Nike 1 paar maksumusega 79,95 eurot ning lahkus kauplusest tasumata. 3 Seega H.D pani toime pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varem varguse toimepannud isikuna, grupis s.o.

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Julia Zenevitš´it süüdistatakse selles, et tema koos H.D-ga grupis 19.07.2012 kella 16:00 paiku aadressil Tartu mnt 87 Tallinn kauplus Prismas ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis tuulejope Icepeak 1 tk maksumusega 49,99 eruot, pluus Nike 1 tk maksumusega 29,99 eurot, treeningjalatsid Nike 1 tk maksumusega 79,95 eurot kogusummas 159,93 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega Julia Zenevitš pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, grupis s.o.

§ 199lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. H.D kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav Julia Zenevitš seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Julia Zenevitš´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 19.07.2012 koostatud kaupluse Prisma avaldusest nr 4285 nähtub, et 19.07.2012 kell 15:55 kaupluses Sikupilli Prisma peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvad kaubad: Icepeak tuulejope maksumusega 49,99 eurot, Nike pluus maksumusega 29,99 eurot ja Nike treeningjalatsid maksumusega 79,95 eurot, kokku kaupa 159,93 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (tl 2) • 19.07.2012 koostatud kaupluse Prisma avaldusest nr 4284 nähtub, et 19.07.2012 kell 15:55 kaupluses Sikupilli Prisma peeti kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluv kaup: M. jalatsid maksumusega 64,95 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (tl 4) • 19.07.2012 koostatud kaupluse Prisma avaldusest nr 4283 nähtub, et 16.07.2012 kaupluses Sikupilli Prisma isik jättis maksmata Prisma Peremarket AS-ile kuuluvate Nike jalatsite eest 79,95 eurot. Kaup oli rikutud ja on poele tagastamata. (tl 8) • 19.07.2012 koostatud tunnistaja KK ütlused, mille kohaselt 19.07.2012 kell 15:50 tunnistaja nägi olles tööl Sikupilli Prismas sama perekonda, kes käis vargil 16.07.2012 ning oli kinnipidamata. Tunnistaja nägi, kuidas meesterahvas võttis Reebok tossude karbi, nagistas nendega natuke lapsekäru taga ning pani tossud lapse kärusse. Tühja karbi koos turvaelemendi ja hinnasiltidega pani meesterahvas riiulisse, kust tunnistaja need ka hiljem leidis. Seejärel läksid meesterahvas lükates lastekäru ja naisterahvas hoides süles last läbi kassade. Turvakontrolli käigus avastati H.D poolt lükatud lastekärust maksmata tossud väärtusega 64,95 eurot. Naisterahval olid jalas Nike tossud (oma kingad olid lastekärus), käekotis oli mõni tund tagasi pandud hinnasiltidega Icepeak jope ja Nike dressipluus. Riiete tühjad riidepuud, tossude element ja hinnasilt leiti kaupluse proovikabiinist. Naisterahva Julia Zenevitš´i juurest leiti maksmata kaupa 159,93 euro väärtuses. Kaup tagastati kauplusele ja oli rikkumata. (tl 6 -7) • 4 23.07.2012 koostatud asitõendi – salvestise vaatlus, millel oli näha, kuidas 16.07.2012 kell 18:27-18:41 aadressil Tartu mnt 87, Tallinn, kaupluses Prisma Julia Zenevitš ja H.D viibisid jalatsite osakonnas, vaatasid ja proovisid erinevaid jalatseid, kükitasid lapsevankri taga. Naine väljus kaupluse müügisaalist enne meesterahvast ning H.D tasus kassas ning möödus kassade rivist lükates lastevankrit. (tl 10-11) • 19.07.2012 koostatud tunnistaja LK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt videosalvestuselt nähtus, et 16.07.2012 ajavahemikus 18:26-18:41 viibisid kaupluses Sikupilli Prisma meeste ja naisterahvas, naisterahvas proovis jalga erinevaid jalatseid, mõlemad varjusid lastekäru ja riiuli taha ning tegid seal midagi jalatsitega. Naisterahvas pani riiulisse tagasi 2 karpi, meesterahvas 1 karbi. Hiljem leiti samast kohast tühi jalatsite karp. Vargus avastati 17.07.2012, kui leiti tühi Nike jalatsite karp, milliste jalatsite maksumus oli 79,95 eurot. Viimati oli jalatseid kontrollitud 16.07.2012 kell 15:00. Naisterahvas väljus kassadest 18:38, meesterahvas 18:41.(tl 14-15) • 20.07.2012 koostatud kahtlustatava H.D ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 19.07.2012 umbes kell 15:30 läks ta oma elukaaslase Julia Zenevitšiga ja lapsega Sikupilli Prismasse. Kaupluse saalis avastasid, et Puma spordijalatsitel puudub turvaelement, võtsid jalatsid karbist välja ning ta peitis need lastekäru kotti. Julia võttis riiulitelt erinevat kaupa tuulejope, pluusi ja jalatsid. Proovikabiinis peitis Julia kogu kauba omale käekotti. Seejärel väljusid kauplusest jättes kauba eest tasumata ning nad peeti kinni turvatöötaja poolt. Turvakontrolli käigus andsid välja 2 paari jalatseid, tuulejope ja pluusi. Kahetseb. 16.07.2012 käis samuti koos Juliaga Sikupilli Prismas, et osta toidukaupa. Vaatas ringi jalatsite osakonnas, Julia läks samal ajal riiete osakonda. Võttis riiulilt ühe paari naiste Nike jalatseid ning peitis need lastekäru kotti. Pärast seda liikus Julia juurde, Julia koos lapsega lahkus esimesena kauplusest, tema tasus kassas toidukaupade eest ning möödus kassadest jättes võetud jalatsite eest maksmata. Varastatud jalatsid müüs hiljem üksinda 30 euro eest temale tundmatule isikule. (tl 21-23) • 20.07.2012 koostatud kahtlustatava Julia Zenevitš´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et ta ei teadnud, et Vjatšeslav pani 16.07.2012 toime varguse Prisma kaupluses. 19.07.2012 kella 15:30 ajal läks koos H.D ja oma lapsega kauplusesse Sikupilli Prisma. Märkasid, et kaupluse müügisaalis ei liigu turvatöötajat ja otsustasid toime panna varguse. Jalatsite osakonnas avastasid, et Puma jalatsitel puudus turvaelement. Vjatšeslav võttis jalatsid karbist ning peitis lastekäru kotti. Tema ise võttis kauba riiulilt jalatsid ja pluusi, läks nendega proovikabiini, kus rippus tuulejope. Proovikabiinis peitis endale kotti pluusi ja tuulejope, jalatsid pani jalga. Hiljem pani oma jalatsid lapse kärusse. Seejärel suundusid kaupluse väljapääsu poole, möödusid kassast jättes võetud kauba eest maksmata ning nad peeti turvatöötaja poolt kinni. Varastatu tagastasid kauplusele turvakontrolli käigus. Kahetseb. (tl 33-35) • Õiendi kohaselt Maksu- ja Tolliameti andmetel H.D 2011 tulud puudusid. (tl 32) • Õiendi kohaselt Maksu- ja Tolliameti andmetel Julia Zenevitš´il 2011 tulud pärast tulumaksu mahaarvamist olid 1988 eurot. (tl 39) • Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate H.D ja Julia Zenevitš`i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Prisma Peremarket ASi avaldusi, tunnistajate KK ja LK ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, õiendeid süüdistatavate tulude kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.D käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 27.02.2006 otsusega ning süüdistusakti kohaselt süüdistatakse H.D kahe varguse toimepanemises. Seega oli H.D

§ 199lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja kogutud tõendite kohaselt süüdistatavad H.D ja Julia Zenevitš panid toime 19.07.2012 varguse katse toime kooskõlastatult tegutsedes ja rolle jagades ning 5 ühise eesmärgi saavutamise nimel. Kohus leiab, et taolist käitumist tuleb hinnata süüteo toimepanemisena grupis, so.

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

19.07.2012 toimepandud episoodis võeti varastatu süüdistatavatelt ära turvatöötaja poolt, seega jäi vargus süüdistatavate tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, kuid 16.07.2012 viis H.D varguse lõpule. Seega kuivõrd üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katse staadiumi ning üks viidi lõpule, tuleb need kuritegude kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Seega on H.D käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 199

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteona ja Julia Zenevitši käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud grupis so

§ 199lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi 79,95 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalatsite väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva kauba varastas H.D, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 79,95 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista H.D-lt Prisma Peremarket AS kasuks. Karistuse mõistmisel H.D-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud teo varavastane iseloom. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati Harju Maakohtu 16.02.2007 otsusega

§ 184lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat.

Karistusandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat pärast seda otsust enam kohtu poolt karistatud, mis võib viidata sellele, et süüdistatav on muutunud õiguskuulekamaks. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse ja ühe varguse katse toimepanemises, seda, et olulist varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu ja asjaolu, et süüdistatav on vaatamata varasemate karistuste rohkusele suutnud mitmeid aastaid elada süütegusid toime panemata, samuti väikelapse kasvatamise kohustust, mis võib süüdistatavat veelgi enam sundida õiguskuulekusele, leiab kohus, et ka seekord võib veel süüdistatavale mõistetava karistuse jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad taas süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Mis puudutab süüdistatava taotlust asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga, siis leiab kohus, et olukorras, kus süüdistatav peab 6 suhteliselt ebakindlas majanduslikus olukorras ülal pidama oma peret ja väljaspool tööd osalema lapse kasvatamises, siis leiab kohus, et üldkasuliku tööga süüdistatavale lisakoormuse panemine ei oleks õigustatud. Karistuse mõistmisel Julia Zenevitš´ile arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. Samas süüdistataval puudub alaline töine sissetulek ning ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus ja süüdistatav on sisuliselt H.D ja oma vanemate ülalpeetav. Seetõttu leiab kohus, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav toime ühe vargus katse, millega püüdis varastada vallasasju 159,93 euro väärtuses. Seejuures jäi isikute grupis toimepandud kuritegu katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, mis kohtu arvates tingib karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem karistatud, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja ka kriminaalhooldaja järelevalvet. Märt Toming kohtunik 7