1-07-4387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- märts 2008.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Ene Randmäe Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.12.2007.a. kohtuotsus R.K süüdistuses Apellant süüdistatav R.K Prokurör Saskia Kask Kaitsja adv. Owe Ladva RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 17.12.2007.a. otsus R.K süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega R.K , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras seitse korda, vahi all, tunnistati süüdi ja karistati piinamises KarS § 122 järgi 3 aastase vangistusega ja ähvardamises KarS § 120 järgi 6 kuulise vangistusega. Nende kuritegude eest kogumina mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat vangistust, mida aga suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 6 aastat 3 kuud ja 1 päev. Maakohtu kohtuotsuse kohaselt R.K väärkohtles- peksis käte ja jalgadegaoma abikaasat R.V Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX-XX korteris ajavahemikus 21.02.2004.a. kuni 06.12.2006.a. kokku seitsmel korral. Kõikidel neil kordadel põhjustati kannatanule suurt valu ja kuuel korral lisaks veel tervisekahjustused. Ühel korral kaasnes peksmisele korterist välja viskamine ning ühel korral kannatanu riiete katki lõikamine ja keelamine tõusta istumast mitme tunni jooksul. Veel oli R.K peksmise käigus 10.11.2005.a. ja 06.12.2006.a. Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX-XX korteris ähvardanud R.V tapmisega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta, kuna R.K on varem toime pannud tapmise ning käitunud tema suhtes vägivaldselt. Apellatsioon ja taotluse sisu Kaebaja leiab, et maakohus ei teinud tõenditega kooskõlas olevad järeldused, ei rahuldanud tema taotluseid kutsuda täiendavalt tunnistajaid, teha järelepärimisi politseile, selgitada kannatanu töökohad, samuti ei võtnud arvesse kaitsja poolt esitatud asjaolusid, mis kogumina näitab, et kriminaalasja arutati ühekülgselt. R.K esitab omapoolsed argumendid, mille tulemusena ta leiab, et osa kohtuotsuses nimetatud tunnistajaid ei saanud teada tõendamiseseme asjaolusid, osa neist on asjast huvitatud isikud. Kaks konflikti oli provotseerinud kannatanu, omastades võõrast vara. Kaebaja heidab ette, et meditsiinilised dokumendid, mis on käesolevas kriminaalasjas tõendiks, koostati patsiendi ütluste alusel, samadel kordadel politseisse pole pöördutud. 2 Apellandi arvates faktid, et abielu kannatanu ja süüdistatava vahel sõlmiti kaebaja vangistuse kandmise ajal ning et kuni kooselu lõpuni läks kannatanu kodust ja tuli tagasi, lükkavad ümber kannatanu väite, et ta kartis süüdistatavat. Kaebaja arvates selliseid väiteid esitades olukorda, kus süüdistatav oli vangistusest tingimisi vabastatud, kasutab kannatanu ära oma varanduslike huvide rahuldamiseks ja R.K väljakirjutamiseks korterist. Kannatanu hakkas pöörduma politseisse alles peale seda, kui apellant hakkas nõudma abielulahutust. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et talle inkrimineeritud teod omavad enam elukondlikku kui kriminaalset iseloomu ja ei kujuta ohtu ühiskonnale. Peale vanglast vabanemist kaebaja töötas ja järgis tingimisi ennetähtaegselt vabastatule kehtestatud nõudeid. Kaebaja arvates kõnesolevate tegude eest 6 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust on liialt julm, palub maakohtu otsus muuta või tühistada. Ringkonnakohtu istungil kaebaja täpsustas, et ta on küll toime pannud süüdistuses nimetatud vägivallateod 18.09.2006.a., 22.09.2006.a. ja 06.12.2006.a., kuid teistes süüdistuses nimetatud kordadel- 21.02.2004.a., 11.12.2004.a., 10.11.2005.a. ja 12.01.2006.a.- pole ta kannatanut löönud, samuti pole ta kunagi kannatanut ähvardanud tappa. Sama kinnitas ta ka maakohtu istungil. Ringkonnakohtu seisukoht
- Käesolevas kriminaalasjas on õigusemõistmise kohustuseks välja selgitada kas R.K vägivallatses abikaasa kallal ja kas ta ähvardas teda või mitte. Tõendiks kriminaalasjas saavad olla tunnistused või dokumendid, mis kannavad endas teavet mingite sündmuste kohta. Maakohtu otsuses on eraldi episoodide kaupa näidatud tõendid, mis kinnitavad süüdistuses nimetatud tegude asetleidmist, nende veelkordne kordamine käesolevas kohtuotsuses pole vajalik.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on teinud olemasolevate tõenditega kooskõlas olevad järeldused ja õigesti leidnud, et R.K peksis järjepidevalt ja suurt valu põhjustavalt kannatanut, samuti ähvardas teda tapmisega. Ükski apellandi poolt esitatud omapoolne ja tõendamata väide ei lükka neid järeldusi ümber. Teod on õigesti kvalifitseeritud. Täiendusena lisab kolleegium järgmist. 2.
- Tulenevalt käesoleva kriminaalasja iseloomust- nn. perevägivald- on arusaadav, et lisaks abikaasadele kõrvalisi isikuid tülide juures valdavalt polnud, vaid nemad saavad anda ütluseid tülide põhjuste ja tüli kulgemise kohta. Kuna taolistes asjades sageli- nii ka käesoleval juhul- süüdistatava ja kannatanu 3 ütlused on omavahel vastuolus, omavad erilist kaalu meditsiinilised dokumendid kui tagajärje fikseerinud tõendid. Arutuselolevas kriminaalasjas on nende olemasolu ja sisu toodud kohtuotsuses episoodide kaupa eraldi, tuvastatud tervisekahjustused langevad kokku kannatanu poolt esitatud väidetega nende tekke kohta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et arstid teevad sissekanded tervisekahjustuste kohta sageli haige ütluste järgi, kuid seda juhtudel, kui tervisekahjustus pole objektiivselt tuvastatav (näiteks valutunne). Puudub aga kahtlus kehavigastuste tegelikus olemasolus juhtudel, kui need on visuaalselt või meditsiinitehniliselt tuvastatud. Ilmseid lahknevusi kindlakstehtud tervisekahjustuste ja nende väidetud tekkepõhjuste vahel ei saa olla. Ringkonnakohtu arvates annavad aluse uskuda enam kannatanu kui süüdistatava ütluseid lisaks meditsiiniasutuste dokumentidele veel tülide ja väärkohtlemise järjepidevus ning süüdistatava R.K kinnitus abikaasade vahel tülitsemistest juba aastaid. 2.
- Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuse sisuks KarS § 120 järgi, et R.K ähvardas R.V tapmisega. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et selle paragrahvi teokoosseis on täidetud isegi juhtudel, kui üksnes ähvardatakse tekitada tervisekahjustus või olulises ulatuses rikkuda või hävitada vara ning on alust karta sellise ähvarduse täideviimist. R.V-l oli alus uskuda vägivallaähvarduse täideviimist, sest R.K oli teda varasemalt korduvalt peksnud.
- Maakohus on põhjendanud, miks mõistetakse R.K-le nimelt selline karistus. Muu hulgas on näidatud ka kannatanu osa tülide tekkes: kohtuotsuse kohaselt kannatanu tülisid provotseeriv käitumine on maakohtu poolt arvesse võetud R.K-le karistuse mõistmisel. R.V käitumine aga ei õigusta süüdistatavat kuritegelikul viisil läbi viima omakohut. Mõistetud on seaduslik karistus, ilmset ebakõla karistuse ning tegude ja süüdlase isiku vahel ei esine. Kolleegium peab vajalikuks osutada apellandi tähelepanu, et arutuseloleva üheksa erineva kuriteo eest mõisteti talle 3 aastat vangistust. Lõplik ja suurem karistus- apellatsioonkaebuses nimetatud 6 aastat 3 kuud ja 1 päev- tulenes seaduses sätestatud kohustusest moodustada liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, sest osa varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest on R.K kandmata.
- Ringkonnakohtu arvates pole maakohus käesolevat kriminaalasja arutades rikkunud ühtegi KrMS §-s 339 lg 1 nimetatud asjaolu, mis saab olla kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks. Maakohus põhjendatult ei rahuldanud taotlusi üle kuulata tunnistajaid, kelle ütluste kohaselt abikaasad ei tülitsenud, ega nõudnud välja andmeid politseisse pöördumiste puudumisest. Ükski võimalik isiku tunnistus või vastus politseist (kui tegemist pole alibiga) ei saa teha olematuks teist tõendit, 4 õigusemõistmise sisu on anda hinnang ühe või teise tõendi usaldusväärsusele ja tõendite kogumi alusel teha järelduse süüdistuse paikapidavuse kohta.
- Süüdistuse raamidest väljub taotlus selgitada kannatanu töötamine erinevate tööandjate juures, selgitada abikaasadevahelise järjekordse tüli algpõhjus ja kannatanu käitumise motiiv.
- Kriminaalasjaga ei seondu apellandi arutlus teemal, millised teod on süüteod ja millised neist tuleb kvalifitseerida kuriteona, millised väärteona. See on seadusandja tahe. Seetõttu on sisutu rõhutada, et käesolevas kriminaalasjas oli süüdistatava käitumine suunatud mitte niivõrd ühiskonna, aga konkreetse isiku vastu.
- Kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus, apellatsioon tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Ene Randmäe 5