← Eesti

1-08-10666/60

1-08-10666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

  1. oktoober 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Malle Preimer Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Harju , Maakohtu 19.02.2009.a. kohtuotsus M.U B.I, L.T ja A.A süüdistuses Apellandid prokurör Anneli Lumiste, süüdistatav M.U, tema kaitsja adv. Kadi Mägi, süüdistatav B.I ja tema kaitsja adv. Owe Ladva Prokurör Kaitsjad Anneli Lumiste adv. Kadi Mägi, Owe Ladva, Eva Rivis, Mirjam Frey 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas M.U, sünd. XXX, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all, süüdi varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistas 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega; B.I , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras kuus korda, vahi all, süüdi ja karistas vargustes KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 4 aasta ja 8 kuulise vangistusega; dokumendi võltsimistes KarS § 344 lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega ning tähtsate isiklike dokumentide kuritarvitamises § 349 järgi, võltsitud dokumentide kasutamises § 345 lg 1 järgi ja kelmustes KarS § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Nende kuritegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 4 aastat ja 8 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 24 päeva vangistust; L.T, sünd. XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxx xx xx-xx, süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistas 2 kuulise vangistusega, mis KarS § 73 järgi jäeti täitmisel pööramata 4 aastase katseajaga; A.A, sünd. XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx x-x, süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistas 2 kuulise vangistusega, mis KarS § 73 järgi jäeti täitmisele pööramata 4 aastase katseajaga. B.I varastas 22.05.2008.a. kella 16.30 paiku Tallinnas xxxxx xxx xx P. K. AS kontoris sekretäri laualt I. OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson maksumusega 8190 krooni koos selles olnud mälukaartiga maksumusega 567 krooni. 2 L.T, A.A ja B.I ning varem röövimise toime pannud M.U tunnistati süüdi selles, et nad vastavalt eelnevalt väljatöötatud ja kokkulepitud skeemile grupiliselt varastasid 06.06.2008.a. kella 03.00 ajal Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX ühiselamu toas nr XXX M. P. pükste taskutest rahakoti koos dokumentide ja pangakaartiga, sularaha ja mobiiltelefoni №kia N951- vara koguväärtusega 17 875 krooni. Eelnevalt väljatöötatud skeemi kohaselt pidid L.T ja A.A meelitama purjus ja raha omava M. P. kõnesolevasse ühiselamutuppa, mõne aja möödudes vara hõivamise eesmärgil sisenesid ootamatult M.U ja B.I, viimane lõi M. P. armukadeduse motiivil käega näkku, mispeale L.T ja A.A lahkusid. Vara hõivamiseks mingit vägivalda ei kasutatud. B.I kuritarvitas tähtsat isiklikku dokumenti järgmiselt: - eesmärgiga saada võõras koodikaart ja salasõna esitas 25.08.2007.a. hommikul AS S. P. kontoris Tallinnas XXXXX XX pangatöötajale R. S. ID kaarti XXXXXXXX, - eesmärgiga omandada õigus saada enda kasutusse võõras SIM kaart ja mobiiltelefon esitas 25.08.2007.a. kella 19.33 ajal AS E. kontoris Tallinnas XXXXXXXXX XX R. S. ID kaarti XXXXXXXX; eesmärgiga omandada õigus saada enda kasutusse võõras koodikaart ja salasõna esitas 26.08.2007.a. kella 16.00 ajal AS S. P. kontoris Tallinnas XXXX-XXXXXXX X pangatöötajale D. M. ID kaarti XXXXXXXX. B.I võltsis dokumente ja kasutas neid järgmiselt: - 25.08.2007.a. hommikul AS S. P. kontoris Tallinnas XXXXX XX, kasutades võõrast ID kaarti XXXXXXXX, kirjutas R. S. nimelt allkirja U-NETi liitumislepingule nr 1179707/6, - 26.08.2007.a. kella 16.00 paikuAS S. P. kontoris Tallinnas XXXXXXXXXXX X, kasutades võõrast ID kaarti XXXXXXXX, kirjutas D. M. nimelt allkirja arvelduskonto lepingule ja U-NETi liitumislepingule nr
  2. Samas ta esitas nimetatud võltsitud dokumendid pangakontoritele eesmärgiga saada enda kasutusse nimetatud isikute U-NETi koodikaartid ja salasõnad. B.I sai tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu järgmiselt: - esinedes R. S.na ning esitades sama isiku nimelt vajaliku dokumendi ja isikuandmed sõlmis 25.08.2007.a. kella 13.17 ajal interneti ja telefoni vahendusel S. L. OÜ-ga laenulepingu, mille alusel kanti R. S. arveldusarvele kiirlaen 3000 krooni ja mille omastas, - esinedes R. S.na ja esitades sama isiku nimelt vajalikud dokumendid sõlmis 25.08.2007.a. kella 19.33 ajal AS E. kontoris Tallinnas XXXXXXXXX XX lepingud, mille alusel sai mobiiltelefoni №kia 3110C maksumusega 3000 krooni ja SIM-kaarti, 3 - esinedes D. M.na ning esitades sama isiku nimelt vajaliku dokumendi ja isikuandmed sõlmis 26.08.2007.a. kella 17.24 ajal interneti ja telefoni vahendusel S. L. OÜ-ga laenulepingu, mille alusel kanti D. M. arveldusarvele kiirlaen 3000 krooni ja mille omastas, - esinedes D. M.na ning esitades sama isiku nimelt vajaliku dokumendi ja isikuandmed sõlmis 26.08.2007.a. kella 22.51 ajal interneti ja telefoni vahendusel M. AS-ga laenulepingu, mille alusel järgmisel päeval kanti D. M. arveldusarvele kiirlaen 1600 krooni ja mille omastas, - esinedes D. M.na ning esitades sama isiku nimelt dokumendi ja isikuandmed sõlmis 27.08.2007.a. kella 09.00 ajal interneti ja telefoni vahendusel R. OÜ-ga laenulepingu, mille alusel kanti D. M. arveldusarvele kiirlaen 2000 krooni ja mille omastas, - esinedes D. M.na ning esitades sama isiku nimelt dokumendi ja isikuandmed sõlmis 27.08.2007.a. interneti ja telefoni vahendusel A. P. OÜ-ga laenulepingu, mille alusel kanti D. M. arveldusarvele kiirlaen 1000 krooni ja mille omastas. Apellatsioonid ja taotluste sisu Prokurör palub kohtuotsus tühistada M. P. suhtes toime pandud kuriteo kvalifitseerimises vargusena, sellisele järeldusele jõudes kohus hindas tõendeid puudulikult ja ühekülgselt, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, sellest tulenevalt mõistis süüdlastele teo raskusele ja süüdistatavate isikutele mittevastavad karistused. Apellandi arvates võttis maakohus ühekülgselt aluseks kannatanu ütlused, et juhtunust kõike ta alkoholijoobe tõttu ei mäleta. Samas jättis kohus tähelepanuta kannatanu järjepidevalt antud ütlused, et teda löödi kaks korda kohe peale noormeeste sisenemist tuppa, löögist ta kukkus, ninast tuli verd, lõualuu valutas ja hiljem oli paistes, M.U otsis ta läbi kohe pärast püstitõusmist, samal ajal hoidis teda kinni B.I, ta ütles vägivallatsejatele pangakaarti PINkoodi edasise vägivalla kartuses, ta oli korteris viibimise ajal hirmu all, ta kartis toimepandud vägivalla kordumist, vara hõivati tema tahte vastaselt, B.I käis kontol raha olemasolu kontrollimas. Kannatanu ütlused on kooskõlas mõne tunni möödudes kannatanu tervisliku seisundi kohta antud diagnoosiga. Vägivald oli vara hõivamise vahend. Tegemist oli rööviga isikute grupi poolt, otseselt on see tõendatud süüdistatava L.T ütlustega, mida kinnitab B.I järgnev käitumine sündmuskohal oma elukaaslase L.T ja kannatanu M. P. suhtes, samuti L.T ja A.A lahkumine kohe peale kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist, saadud raha kõikide vahel jagamine. 4 Karistuse mõistmisel tuleks prokuröri arvates võtta arvesse iga süüdlase teopanust saabunud tagajärge- vahetult vägivallatsesid ja hõivasid kannatanult vara M.U ja B.I. Neid mõlemaid on ka varem vangistusega karistatud, vabanesid kinnipidamiskohast hiljuti, nende eest üldsuse kaitsmiseks on oluline neid intensiivselt ja pikaajaliselt mõjutada. Prokurör palub M. P. suhtes toimepandud kuriteos tunnistada B.I, L.T ja A.A süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, varem röövimise toime pannud M.U KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. Karistuseks palub mõista L.T-le ja A.A-le kummalegi 3 aastat vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga, M.U 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning B.I röövimise eest 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega, varguste eest 7 kuulise vangistusega, dokumendi võltsimise eest 3 kuulise vangistusega ja ülejäänud kuritegude eest KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust, liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. M.U ennast mingis kuriteos süüdi ei tunnista, palub ennast kõnesolevas süüdistuses õigeks mõista ja M. P. tsiviilhagi tema vastu rahuldamata jätta. Tema mingist vara hõivamise plaanist ei teadnud, ei tea omastamisest midagi. B.I kutsus teda kõnesolevasse tuppa istuma ja napsi võtma, seal kohtas ta esmakordselt M. P.. Kaebaja oli rahustanud omavahel tõugelnud B.I ja M. P., edasine kulges rahulikult. Seda, et B.I tasus talle varasema võla M. P.lt hõivatud telefoni müügist saadud rahast, ta ei teadnud. Kannatanul pole tema vastu mingeid pretensioone. Kaassüüdistatavad kinnitasid kohtus M.U süütust kõnesolevas teos. Ka adv. K.Mägi palub M.U talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja heidab ette, et kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes pole maakohus selgitanud, kelle ütlused ja millises osas on usaldusväärsed ja kelle väidetele tuginedes on kohus oma siseveendumuse kujundanud. Ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ei ole. M.U ei teadnud midagi M. P. röövimise kavatsusest. Peale talle tundmatu noormehega tekkinud sõnavahetust olukord rahunes, edasiselt pruugiti ühiselt konjakit. №ormehe rahakott ja mobiiltelefon olid laual, millal B.I need sealt ära võttis, M.U ei näinud, temal sellega midagi pistmist ei olnud. Järgmisel päeval palus B.I, et ta müüks selle telefoni maha. Alternatiivina nimetatud taotlusele palub kaitsja M.U-le mõistetud karistus aega lühendada ja kohaldada vangistust tingimisi KarS § 74 kohaldamisega. M.U-le ja B.I-le on süüdistuses inkrimineeritud oluliselt erinev arv kuritegusid, mõistetud karistused pole sellega proportsioonis. M.U õigeksmõistmise korral tuleks M. P. tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kui aga rahuldatakse alternatiivtaotlus (tunnistada süüdi ja kergendada karistust), tuleks tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, sest kriminaalasjas pole 5 usaldusväärselt kindlaks tehtud, et ära võetud telefon kuulus nimelt kannatanu M. P.le (kannatanu väidete kohaselt ostis selle talle isa ja ta ei tea telefoni täpset maksumust). Usaldusväärselt pole tõendatud, et kannatanul oli sularaha enam kui rahakotis olnud 4500 krooni. Keskmises alkoholijoobes olnud kannatanu kinnitus, et tal oli olnud pükstetaskus lisaks veel 7000 krooni, on paljasõnaline, seda ei saa võtta kindla tõendina. Tsiviilhagi rahuldades pole maakohus näidanud, millise õigusnormi alusel seda tehakse. B.I tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb, tema arvates maakohus nende asjaoludega piisavalt ei arvestanud. Kaebaja taotleb talle mõistetud karistust kergendada. Adv. O.Ladva taotleb, et tõendeid hinnataks kogumis ja kinnitab, et B.I kasutas juhust varastada kannatanu M. P. poolt lauale jäetud asjad. Seda kellegagi ta ei kooskõlastanud. Seetõttu palub B.I KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista. Veel leiab kaitsja, et B.I-le kahe varguse eest mõistetud 4 aastat ja 8 kuud vangistust on ilmselgelt ebaproportsionaalselt liiga range, palub seda tunduvalt vähendada. Tsiviilhagi tuleks jätta läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras, sest kannatanu pole tõendanud mobiiltelefoni kuuluvust talle ja tema väärtust, või rahuldada süüdistatava poolt omaksvõetud summa ulatuses. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Käesolevas asjas on lisaks karistustele vaidlustatud üksnes kannatanu M. P. suhtes toimepandud teo tõendatust ja kvalifikatsiooni. Seetõttu puudub KrMS § 331 lg 2 kohaselt vajadus käsitleda teisi süüdistuses nimetatud tegusid. L.T, A.A ja B.I pole vaidlustanud nende süüditunnistamist M. P.lt grupiliselt vara varguses ja neilt solidaarselt kannatanu kasuks 17 875 krooni väljamõistmises. Seetõttu on käesoleva apellatsioonimenetluse eesmärgiks tuvastada, kas kõnesolev vara hõivati M. P.lt vägivalla teel või mitte, kuidas tuleb toimepandut kvalifitseerida ja kuidas süüdlaseid karistada. Ringkonnakohtu arvates selles küsimuses viis maakohus kohtuliku uurimise läbi ühekülgselt ja sellest tulenevalt kohaldas materiaalõigust ebaõigesti.
  4. Röövimine (KarS § 200) ja vargus (KarS § 199) on mõlemad omandi vastu suunatud kuriteod, mõlemaga tekitatakse omanikule tema tahte vastaselt varaline kahju. Neist teineteisest eristavaks tunnuseks on, et röövimine on asja äravõtmine vägivallaga, vägivald peab olema seotud asja hõivamisega, selle toimepanemise vahend. 6
  5. Vägivald on kannatanu mõjutamine. Sisuliselt võib vägivald olla psüühiline (raskema vägivallaga ähvardamine) või füüsiline (kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks), mis loob aluse asja üleminekuks. Veel tehakse vahet absoluutse vägivalla (sellega ületamatult võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks) ja kompulsiivse vägivalla vahel, viimase korral pole vägivald küll ületamatu, kuid siiski selline, millega sunnitakse kannatanut otsustama.
  6. Karistamise aluseks on isiku süü. Süü olemasolu või selle puudumine saab tugineda asjaoludele, mida kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Tõendiks saab olla kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, menetlustoimingu protokoll või muu dokument, teabesalvestis. Ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ei ole, tõendeid hinnatakse nende kogumis.
  7. Maakohtu otsuses on loetletud vaidlustatud kuriteos olevad tõendid: süüdistatavate ja kannatanu M. P. poolt menetluse käigus antud ütlused, tõendid M. P.l alkoholijoobe olemasolu kohta, patsiendikaart kannatanul diagnoositud tervisekahjustuste kohta. Need tõendid ei ole omavahel kattuvad. Lisaks sellele on samad isikud andnud erinevatel ülekuulamistel erinevaid ütluseid. 5.
  8. Süüdistatavad L.T ja A.A andsid käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus ütluseid, et nad leppisid B.I ja M.U-ga kokku selles, et meelitavad ühiselamutuppa nendega sidet otsinud võõra meesterahva (M. P.), püüda selgitada- kas tal on raha ning see siis ära võtta. Mil viisil raha äravõtmine täpselt peaks toimuma, kokku ei lepitud. Samas küsimuses kohtuistungil L.T ja A.A muutsid neid ütluseid. Maakohus põhjendatult ei võtnud otsuse tegemisel arvesse nende süüdistatavate poolt kohtus antud ütluseid, sest L.T oma ütluste muutmist põhjendada ei osanud, A.A aga kinnitas, et eeluurimisel ta ei lugenud ülekuulamise protokolli läbi, see väide on aga vastuolus tema omakäelise kinnitusega protokollil, et ta on selle läbi lugenud ja kirja pandu vastab tema ütlustele. 5.
  9. B.I kinnitas kohtus, et ta tõukas M. P. ja ütles talle, et ta kaoks minema, M.U võttis M. P.l õlgadest ja pani ta tugitooli istuma, tüdrukud lahkusid, sest- tulenenult olukorrast- võis minna kakluseks. Edasiselt olukord rahunes ja kolmekesi pruugiti ühiselt konjakit 0,5-1 tunni kestel, mispeale kannatanu lahkus. Tema rahakoti, raha ja telefoni võttis B.I. 7 5.3.
  10. M.U tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd täielikult, andis vara hõivamise kokkuleppe sõlmimise, armukadedusstseeni lavastamise, kannatanu löömise, tema vara hõivamise, kannatanule oma vanglaminevikust rääkimise ja saadu jagamise kohta üksikasjalisi ütluseid. Ta kinnitas samas, et M. P.lt hõivatud mobiiltelefoni samal päeval müües võttis ta telefonist SIMkaarti, et vältida asjaosaliste tabamist. Esitatud fotode seast tundis ära isikud, kellega koos ja kellelt võtsid raha ja mobiiltelefoni. 5.3.
  11. M.U need ütlused avaldati maakohtu istungil, kus ta hakkas neid ütluseid, sealhulgas kokkuleppe sõlmimist ja vägivalla kasutamist, eitama. Ta väitis, et eeluurimisel ülekuulamise protokollidel olevad allkirjad ei pärine temalt. Ringkonnakohtu istungil M.U lisas, et ta ei andnud mingeid ütlusi kogu eeluurimise käigus, protokollid on pahatahtlikult välja mõeldud. Sündmuskohal kannatanut keegi ei puutunud. 5.3.
  12. M.U poolt kohtus antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt põhjusel, et need on vastuolus toimiku materjalidega. Nimelt on ta kohtueelsel uurimisel omakäeliselt kinnitanud mitmete uurimistoimingute protokollide sisu vastavust tema poolt antud ütlustele. Ülekuulamisprotokollides fikseeritu ühtub asjaoludega, et ta näitas oma kaasosaliste ja kannatanu fotod ning ta suhtles telefoni teel (helistamised ja SMS-lühisõnumid) L.T-ga samal ööl kella 03.00 ja 06.00 vahelisel ajal kokku 19 korda (toimik I köide, lk. 122). Viimane asjaolu võiks jääda tähelepanuta, kui L.T samal ööl poleks toime pannud kuritegu, mille kaasosaline tema kinnituse kohaselt oli M.U, ühises teos oli neil erinev roll. Ringkonnakohus osutab veel määruskaebusele (toimik I köide, lk. 211), milles M.U palus ennast vahi alt vabastada ning muu hulgas kinnitas, et ta tunnistab ennast täielikult süüdi ja arusaamatuse käigus lõi kannatanut üks kord lahtise käega õrnalt. 5.
  13. Kannatanu M. P. on jätkuvalt kinnitanud, et noormehed ründasid teda ja tekitasid talle tervisekahjustusi kohe peale nende tuppa sisenemist, ta kukkus saadud löökidest. Samad isikud otsisid läbi tema taskud, samal ajal hoidis teda üks neist kinni. Vara hõivamise ajal teda ei löödud, kuid ta ütles ründajatele oma pangakaarti PIN-koodi, sest kartis oma elu eest; ründajad andsid mõista, et vastu hakata pole mõtet, oli juttu tema ellu jätmisest; M.U seletas, et ta on istunud kinni ja võib temaga kõike teha; enne lahkumist hoiatati politseisse pöördumise eest. Lööjaid hiljem ta fotodel ära ei tundnud. Kohus ei ole kannatanu ütluste õigsust kahtluse alla seadnud. 5.
  14. M. P. näol olnud löökidele viitavad vigastused fikseeriti tema arstliku läbivaatluse käigus sama päeva õhtul. 6.
  15. Tõenditest järeldub, et süüdistatavad leppisid omavahel kokku M. P. vara hõivamises, sellele eesmärgile oli allutatud kogu järgnev süüdistusega hõlmatud 8 tegevus. Vastavalt kokkuleppele oli vara ühises hõivamises kindel roll L.T ja A.A, kes kannatanu kulul taksoga sõites ja kasiinost alkoholi ostes selgitasid, et M. P.l on raha, sellest andsid nad telefoni teel teada B.I-le ja M.U-le. Vahetult hõivasid vara B.I ja M.U, kes kokkuleppe kohaselt sisenesid ühiselamutuppa ja lavastasid põhjuse kannatanu füüsiliseks ründamiseksB.I, viidates armukadedusele, lõi koheselt M. P. rusikaga näkku. Seepeale L.T ja A.A lahkusid toast. Vaatamata asjaolule, et kannatanu mobiiltelefon ja rahakott olid laual, kust B.I need kannatanule märkamatult ära võttis, otsisid B.I ja M.U ühiselt läbi tema taskud ja nõudsid, et kannatanu ütleks oma pangakaarti PIN-koodi. Olles kasutatud vägivalla ja ähvarduste tulemusena selle saanud, käis B.I kannatanu pangakonto seisu kontrollimas. Kõik neli süüdistatavat jagasid saadud vara omavahel. 6.
  16. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus tähele panemata, et ehkki vahetult kannatanult vara hõivamise ajal M. P. ei löödud, oli vägivald ja selle edasise kasutamisega ähvardamine tema vastupanu mahasurumise eesmärk ja vahend. Sellega taotleti ja saavutati olukord, kus M. P. ei hakanud vastu riiete läbiotsimisele, tema raha ja telefoni laualt ja seni olemas olnud muu raha kadumisele ning avaldas oma pangakaarti PIN-koodi. Kõnesoleva füüsilise ja psüühilise mõjutamisega loodi alus asja üleminekuks, vägivald polnud küll ületamatu, kuid sellega sunniti kannatanut otsustama mitte osutada vastupanu vara hõivamisele ja alluda vägivallatsejatele. Vägivald ei lõppenud M. P. näkku löömisega, vaid see kestis kuni kannatanu lahkus sündmuskohalt temalt hõivatud varata. Isegi veel siis hoiatati kannatanut politseisse pöördumise eest. Alles taksos palus ta abi politseisse pöördumisel. Seega pandi grupi poolt kannatanu suhtes toime röövimine KarS § 200 tähenduses.
  17. Kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kõik kuriteo kaasosalised leppisid eelnevalt kokku kannatanu vara hõivamises vägivallaga, tuleb ka L.T ja A.A süütegu kvalifitseerida sama paragrahvi järgi, sest lepiti kokku kannatanult vara ära võtmises, mis tähendab, et eeldati, et seda tuleb teha psüühilist või füüsilist vägivalda kasutades. Puudub alus eeldada, et ohvriks valitud kannatanu loovutab oma vara vastupanu osutamata. Mõlemad nimetatud süüdistatavad lahkusid sündmuskohalt vastavalt kokku lepitule peale seda, kui B.I oli kannatanut löönud, nad nägid reaalset vägivalla kasutamist. Kvalifikatsiooni seisukohalt omab tähtsust, et -erinevalt kaasosalistest- oli M.U ka varem toime pannud röövimise.
  18. Kui isegi lähtuda apelleeritud kohtuotsuses nimetatud järeldusest, et vägivald polnud vara hõivamise vahendiks (ringkonnakohus ei ole sellisel arvamusel), pidanuks maakohus vastutusele võtma vägivalda tarvitanud isiku(d). Selles osas maakohtu hinnang puudub. 9 9.
  19. Kohtul pole alust seada kahtluse alla kannatanu M. P. ütluseid temalt röövimise käigus ära võetud vara ja selle ulatuse kohta. Kannatanu selgitas, et lisaks rahakotis olnud rahale oli tal veel raha pükste põlvetaskus. Samuti selgitas ta, miks ta sellest rahast ei rääkinud juba esmasel ülekuulamisel. Raha ärakasutamisega välistasid röövis osalenud isikud võimaluse tõestada, et hõivati teises summas kui väidab kannatanu. 9.
  20. K. P. kasutas isalt saadud mobiiltelefoni kui talle kuuluvat vara, mida kinnitab selle telefoni abonendi kuuluvus nimelt kannatanu M. P.le (jälitusprotokoll- toimik I köide, lk. 60). Sellise eseme omamine ei eelda vara kuuluvust kinnitava dokumendi (kinkeleping, volitus) olemasolu. Röövis osalenud isikud väidetavalt müüsid M. P.lt röövitud mobiiltelefoni järgnenud päeval paari tuhande krooni eest. Sellest tulenevalt on usutav kannatanu poolt nimetatud summa selle aparaadi tegeliku maksumuse kohta. 9.
  21. Kannatanu M. P.le õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise seaduslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg
  23. Nimetatud põhjustel tuleb apelleeritud kohtuotsus tühistada B.I süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, 22.05.2008.a. varguses tema karistamises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja talle liitkaristuste mõistmises; M.U süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning L.T ja A.A süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.
  24. Uue kohtuotsusega tuleb M. P. suhtes toime pandud röövimises B.I, L.T ja A.A süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning M.U süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. B.I poolt 22.05.2008.a. toime pandud varguse kvalifikatsiooniks jääb KarS § 199 lg 2 p
  26. Karistuste mõistmisel võtab kohus toimepandud tegude, nende raskusastmete ja apelleeritud kohtuotsuses näidatud karistust mõjutavate asjaolude kõrval arvesse lisaks veel asjaolu, et kõnesolevas röövimises esineb M.U osas (erinevalt teistest grupi liikmetest) kaks seaduses nimetatud kvalifitseerivat (koosseisulist) tunnust.
  27. Tulenevalt süüdistatavate poolt M. P. suhtes toime pandud süüteo ümberkvalifitseerimisest raskemaks, kuulub neil välja mõistmisele sundraha suuremas summas kui maakohtu otsuses näidatud summas. Keskmise kuupalga alammäär on 4350 krooni. 10 Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1, 2, § 340 lg 4 p 1, § 179 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas:
  28. tühistada Harju Maakohtu 19.02.2009.a. kohtuotsus B.I süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, 22.05.2008.a. varguses tema KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistamises ja talle KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuste mõistmises; M.U KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning L.T ja A.A KarS § 199 lg 2 p 7 järgi süüditunnistamises ja karistamises; süüdistatavatelt sundraha väljamõistmises. Teha nimetatud osas uus otsus järgmiselt:
  29. Süüdi tunnistada B.I M. P. suhtes toime pandud röövimises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõista B.I karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista nende tegude eest liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 29.08.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. B.I liitkaristuseks erinevate kohtuotsuste alusel KarS § 65 lg 1 ja 2 järgi mõista 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust.
  30. Süüdi tunnistada M.U KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat ja 8 kuud vangistust.
  31. Süüdi tunnistada L.T KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
  32. Süüdi tunnistada A.A Kars § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. 11
  33. Määrata, et vangistust ei pöörata L.T ja A.A suhtes KarS § 74 alusel täitmisele, kui nad 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidavad neile katseajaks KarS §75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
  34. Välja mõista B.I-lt , M.U-lt , L.T-lt ja A.A-lt igaltühelt sundraha 10 875 krooni riigituludesse.
  35. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  36. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Teised apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Jüri Paap Igor Amann Malle Preimer 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.