lg 1, § 424 ja § 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Apellant kaitsja Kaitsja Aleksei Smelov O.R Süüdistatav Prokurör ik XXX; kodakondsuseta; elukoht: XXXXXXXXXX6 kehtivat väärteokaristust, 1 kehtiv kriminaalkaristus –Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega
lg 1 järgi mõistetud vangistus 1 aasta ja 8 kuud, mida
alusel jäeti 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; tõkend - elukohast lahkumise keeld Rainer Amur RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava O.R-i kaitsja Aleksei Smelovi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 26.11.2015. a otsusega mõisteti O.R süüdi
lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning teda karistati vangistustega 1 aasta 6 kuud, 6 kuud ja 6 kuud.
Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel O.R-i vangistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta 4 kuuni.
kohaselt arvas kohus O.R-i karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aja (1 päev).
lg 2 alusel jättis kohus vangistuse osaliselt täitmisele pööramata, määrates, et O.R tuleb ära kanda 3 kuud vangistust ja ülejäänud vangistust (1 aasta 29 päeva) ei pöörata täitmisele, kui O.R ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel võttis kohus O.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 aastaks. Kohus rahuldas osaliselt H C B i tsiviilhagi ja mõistis O.R-ilt H. C. B i kasuks mittevaralise kahju katteks välja 6000 eurot. Riigieelarve tuludesse mõistis kohus O.R-ilt välja menetluskulud: sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 288 eurot ning ekspertiisitasu kokku summas 122 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest O.R mõisteti
lg 1 järgi süüdi selles, et ta 19.07.2014 kella 18.50 ajal juhtides mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX, ei jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, kuigi esimesel sõidurajal oli peatunud mootorsõiduk jalakäijatele tee andmiseks, vaid sõitis ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada paremalt vasakule sõiduteed ületavale jalakäijale H C B ile, kes sai sõiduki paremalt esinurgalt löögi ning paiskus asfaldile pikali, saades rasked tervisekahjustused.
lg 2 p 2 järgi mõisteti O.R süüdi selles, et ta lõi 13.06.2015 kella 05.00 ajal XXXXXXXXX asuvas majas tekkinud peretüli käigus oma abikaasale M P le jalaga otsmiku piirkonda, tekitades M P le füüsilist valu ja kehavigastuse: paistetuse otsmikule.
järgi mõisteti O.R süüdi selles, et ta 19.07.2015 ajavahemikul 21.30 – 21.45 juhtis tahtlikult Harjumaal Maardus Ringi tänaval – Keemikute tänaval – Orumetsa tänaval - Maardu teel mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX , olles joobeseisundis (alkoholi veres 2,46 mg/g). 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O.R-i kaitsja, kes palub mõista süüdistatavale kergem karistus ning vähendada mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistetud summat. Apellant märgib, et ei vaidlusta
lg 1,
lg 2 p 2 ja
Samas leiab apellant, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei ole mõistetud vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas. Apellant leiab, et O.R-ile mõistetud vangistuse võiks jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti oleks võimalik asendada O.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et ükski kannatanutest ei avaldanud soovi, et süüdistatavat karistataks reaalse vangistusega; kannatanu M P palus vangistust täitmisele mitte pöörata. Apellant leidis, et põhjendatud ei ole O.R-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus äravõtmine 3 aastaks. Kaitsja leiab, et arvestades põhikaristust, on piisav lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. Kaitsja märgib, et praeguses elus on mootorsõiduki juhtimise õigus on hädavajalik muu hulgas tööülesannete täitmiseks. Veel leiab apellant, et põhjendatud ei ole O.R-ilt H. C. B i kasuks mittevaralise kahju katteks 6000 euro välja mõistmine. Arvestades kannatanu traumat, rikkumise raskust ja ulatust ning O.R-i käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis 2000 – 3000 eurot. Kaitsja märgib, et hüvitis on traumat arvestades keskmisest suurem. Kahju hüvitamise puhul on eesmärgiks kannatanu isikule tema kahju korvamine. Mittevaralise kahju hindamisel tuleb võtta arvesse, et isiku ekspertiisiaktis nr 14E-PÕI0183 toodud eksperdiarvamusest nähtub, et tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Toimiku materjalidest (süüdistatava ja tunnistajate ütlused) selgub, et süüdistatav ei põgenenud sündmuskohalt, vaid ka ise jooksis kannatanu juurde, et teda aidata (vastavalt oma võimalustele). Ka kohtuistungil pöördus süüdistatav kannatanu poole, paludes vabandust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 3.1 Apellatsioonis on märgitud, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades oleks põhjendatud O.R-ile mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine või selle asendamine üldkasuliku tööga. Apellatsioonist ei selgu aga, milliseid süüdistatava isikut või toimepandud kuritegusid iseloomustavaid asjaolusid peab apellant selliseks, millest tulenevalt ei ole reaalse vangistuse kohaldamine põhjendatud. Ainsa asjaoluna on apellatsioonis nimetatud seda, et kannatanud ei avaldanud soovi, et O.R-i suhtes kohaldataks reaalset vangistust. See ei iseloomusta aga ei toimepandud kuritegusid ega O.R-i isikut. Kohus ei ole karistuse kohaldamisel kannatanu (ega ka ühegi teise kohtumenetluse poole) sooviavaldusega seotud. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta peab vajalikuks pöörata O.R-ile mõistetud vangistus osaliselt täitmisele. Kohus viitas sellele, et O.R on juba varem liikluskuriteo eest tingimisi vangistusega karistatud, sellest hoolimata pani ta taas toime kaks liikluskuritegu. Lisaks liikluskuritegudele mõisteti O.R süüdi veel kehalise väärkohtlemise eest. Maakohtu hinnangul näitab see, et O.R on pannud pärast eelmist süüdimõistvat otsust toime kolm kuritegu, et eelmise otsusega mõistetud karistus ei ole O.R mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kohtukolleegium leiab, et selline seisukoht on igati põhjendatud. Tähelepanu väärib, et hoolimata eespool märgitust on maakohus osaliselt – 1 aasta 29 päeva ulatuses – jätnud O.R-ile mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata ning täitmisele on pööratud karistus 3 kuu ulatuses. 3.2 Kohtukolleegium peab ilmselgelt põhjendamatuks apellandi seisukohta, et O.R-ile mõistetud lisakaristus on põhjendamatult karm. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg vastab küll
lg 1 p-s 1 sätestatud ülemmäärale, kuid maakohus on seda, miks ta peab vajalikuks võtta juhtimisõigus ära selliseks tähtajaks, põhjalikult motiveerinud. Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu seisukohta, et kui isik paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid väär- ja kuritegusid ning on mitmel korral põhjustanud liiklusnõuete rikkumisega kahju teise isiku tervisele, on põhjendatud talt juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks. Apellatsiooni väide, et mootorsõiduki juhtimise õigus on hädavajalik tööülesannete täitmiseks, jääb paljasõnaliseks, sest apellatsioonist ei nähtu, milliste tööülesannete täitmiseks O.R juhtimisõigust vajab. 3.3 Ka on kohtukolleegiumi hinnangul ilmselgelt põhjendamatu apellandi seisukoht, et maakohus mõistis O.R-ilt H. C. B i kasuks välja ülemäära suure mittevaralise kahju hüvitise. Maakohus on otsuses kirjeldanud seda, milliseid kannatusi ja kannatanu elukvaliteedi langust ta arvesse võtab, samuti seda, millistest kriteeriumidest ta hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtub. Apellatsioonis ei ole esitatud konkreetseid põhistatud vastuväiteid ühelegi argumendile, millele kohus kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tugines. Apellatsiooni väide, et maakohtu otsusega välja mõistetud hüvitis kaldub üldisest kohtupraktikast kõrvale, on paljasõnaline, samas kui maakohus on otsuses viidanud Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüsile. 4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.