← Eesti

1-15-10790/4

Obsah (5)§ 173§ 175§ 180§ 239§ 244

Kriminaalasi nr 1-15-10790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015.a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10790 Koh

§ 173, §§ 248-249 ja § 318 lg 3 p 4 alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.T KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista neli

(4)kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.T kaheksateistkümnekuulise (18-kuulise) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.T´lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks
(4)kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada, et LS § 127 alusel on D.T kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista D.T ´lt riigi tuludesse menetluskulud:  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot;  kaitsjatasu summas 48 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude (633 eurot) tasumine ositi igakuiste võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse D.T selles, et tema 20.12.2015 a. kella 19.20 ajal, xxxxx xxxxx xxxx xxx, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf r/m xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris oli tema poolt väljahingatavas õhus 1,

  1. Mõõtemääramatust 0,14 mg/l arvestades loeti lõplikuks tulemiks 1,32 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-
  2. Antud teoga rikkus isik Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani D.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu: Karistuse liik ja määr D.T suhtes: Prokurör nõuab kohtus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.T´le karistuseks neli

(4)kuud vangistust. 2
(3)KarS § 73 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.T 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta D.T´elt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks
(4)kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluse käik: D.T on end inkrimineeritavas kuriteos süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik

§ 239toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav D.T ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

§ 244ja § 245 nõuetest lähtuvalt on sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav D.T kinnitab kohtuistungil, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Süüdistatav palub ajatada menetluskulud ühele aastale. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Prokurör taotlusele vastu ei vaidle. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on käesoleval ajal 585 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja tasuna on kohtueelses menetluses väljamõistetud 48 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et taotlus menetluskulude ajatamiseks on põhjendatud. Menetluskulude tasumine koheselt käib süüdistatavale üle jõu, kuna tema töötasu ei võimalda seda. Samuti on ta varem karistamata ning tema resotsialiseerumise väljavaated head. Seetõttu kohus määrab menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.