1-14-7158/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7158 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2015 määrus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.A (O.A , isikukood XXX) kaitsja advokaat Gerda-Johanna määruskaebus Pello, RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Tartu Maakohtu
6. detsembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole tema poolt määruskaebemenetluses O.A-le riigi õigusabi osutamise eest. Mõista O.A-lt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. O.A tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700026481 ja selgitus „O.A, 1-14-7158, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 29.10.2014 otsusega tunnistati O.A süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.A ei pane
9. kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
10. 17.02.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule esimese erakorralise ettekande O.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu rikkus kontrollnõudeid, s.o ei täitnud registreerimiskohustust ja vahetas elukohta ametniku sellekohase loata. 2.1 17.03.2015 määrusega jättis maakohus ametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus pani KarS § 75 lg 2 p 8 alusel O.A-le täiendava kohustuse osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalprogrammis.
11. Teise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik kohtule 11.09.
12. Ettekande kohaselt ei ole O.A pärast esimese ettekande esitamist kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmunud viiel korral. Ilmumata jätmise põhjustest ta ametnikku ette teavitanud ei ole. Kolmel korral on ta pärast määratud registreerimisaega saatnud ametnikule elektronkirja. Lisaks on O.A määratud kohtumistele hilinenud korduvalt.
13. Maakohus määras 11.09.2015 esitatud erakorralise ettekande arutamisele avalikul kohtuistungil 29.09.
14. O.A istungile ei ilmunud. Maakohus kuulutas süüdimõistetu tagaotsitavaks ja määras, et tabamisel tuleb ta vahistada. O.A peeti kohtumääruse alusel kinni 04.12.
15. Uus kohtuistung kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks toimus 07.12.
16. Maakohtu määrus
17. Tartu Maakohus 07.12.2015 määrusega rahuldas erakorralise ettekande ja pööras O.A-le Tartu Maakohtu 29.10.2014 otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistuse täitmisele, märkides karistusaja alguseks 04.12.
18. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 5.1 Esimese erakorralise ettekande järel andis kohus O.A-le võimaluse näidata, et ta suudab karistuse ära kanda vabaduses. O.A ei ole aga kohtu antud võimalusest õigeid järeldusi teinud. Ta on jätkanud kriminaalhoolduse nõudeid eiravat käitumist ja viimati on ta jätnud registreerimistele ilmumata 06.08.2015, 17.08.2015, 07.09.2015 ning 08.09.
19. Registreerimiskohustuse rikkumise põhjustena on O.A välja toonud töö- ja elukoha otsimise ning süüteo ohvriks langemise. Seda, et O.A on kriminaalhoolduse ajal tõesti kuriteo ohvriks langenud, on kinnitanud politseiuurija, kuid see puudutab lühikest perioodi. Elu- ja töökoha otsimise paljasõnaline põhjendus süstemaatiliselt registreerima mitteilmumiseks ei ole asjakohane. O.A oli võimalik teatada ametnikule, kuhu, milleks ja millal tal vaja minna on. Ettekandest nähtuvalt on O.A tavaliselt aga kõigepealt jätnud registreerimisele tulemata ning siis mingi aja möödudes teatanud kas ise või elukaaslase vahendusel põhjuse, miks ta ei tulnud. Need kõik on jäänud paljasõnalisteks. Selline käitumine päädis O.A poolt kriminaalhooldusametniku eiramisega. Nimelt, kui ametnik O.A-le helistas, siis andis telefon kinnist tooni, aga kui ametnik helistas teiselt numbrilt, siis kõnele vastati või ei andnud telefon enam kinnist tooni. See viis kriminaalhooldusametniku järelduseni, et O.A on tema telefoninumbri blokeerinud. Samuti on O.A vahetanud elukohta ilma ametniku loata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on O.A-ga kriminaalhoolduse jätkamine võimatu. 5.2 Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et O.A käitumine kriminaalhoolduse ajal on olnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kriminaalhooldusametnikku ignoreeriv. O.A on suhtunud talle eelmise erakorralise ettekande järel antud võimalusse kergekäeliselt sellest õigeid järeldusi tegemata. Tema järgnev käitumine on näidanud, et tal on temasse mõistava suhtumise taustal tekkinud hoopis väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne, mille tõttu on kriminaalhoolduse jätkamine osutunud mõttetuks. 2 Määruskaebus
20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.A kaitsja advokaat G.-J. Pello, taotledes kaevatava lahendi tühistamist ja isiku karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja põhistab oma taotlust järgmiste väidetega. 6.1 Kaitsja on seisukohal, et kriminaalhooldusametnik ei arvestanud O.A võimalusi tulla registreerimistele. Nimelt määras ametnik reeglina kohtumise hommikul kella üheksaks, arvestamata, et O.A ei ela Tartu linnas ning hommikustele kohtumistele tulemine on tal oluliselt raskendatud. 6.2 Teiseks leiab kaitsja, et O.A olid registreerimistele tulemata jätmiseks mõjuvad põhjused. Näiteks pidi kaebuse esitaja registreerimisele minema 07.08.2015, kuid 10.08.2015 saatis ta ametnikule e-kirja, kus selgitas, et teda löödi raudkangiga pähe ja seepärast ei ole tal võimalik kohale tulla. Kaebuse esitaja sai olulisi vigastusi, sh peapõrutus, mille tagajärjel ilmnes igapäevaselt olukordi, kus ta võis kokku kukkuda, samuti esines iiveldamist ja jõuetust. Vaatamata e-kirjale määras kriminaalhooldusametnik järgmiseks registreerimise ajaks 17.08.
21. Seega ei arvestanud ametnik ka antud tähtaja määramisel O.A võimalust kohtumisele tulla. Samuti, teades, et isikul on pärast vigastust registreerimisele tulek veel enam raskendatud, oleks ametnikul olnud võimalik pöörduda ka kaebuse esitaja elukohta. 6.3 Edasi märgib kaitsja, et ka järgnevale registreerimisele tulemisel tekkis O.A oluline takistus ja 24.08.2015 saatis O.A e-kirja, kus teavitas kriminaalhooldusametnikku toimunud avariist, kus taaskord oli kannatanuks tema. Avarii tulemusel sai O.A mitmeid vigastusi ning oli pikema aja vältel töövõimetu. Samas määras ametnik uueks ajaks 07.09.2015, mil ta palus O.A esitada ka töövõimetust tõendavad dokumendid. Kuna isikul ei olnud võimalik vajalikke dokumente antud kuupäevaks kätte saada, andis ta sellest teada kriminaalhooldusametnikule, kes määras uueks registreerimise ajaks 08.09.
22. Ka sel korral oli tegemist liialt lühikese tähtajaga ning O.A ei olnud võimalik dokumente esitada, mistõttu ta arvas, et ei ole mõtet kohtumisele minna. 6.4 Kaitsja hinnangul on antud juhtumite puhul ilmne, et kriminaalhooldusametnik ei ole tähtaegade määramisel mingilgi viisil arvestanud kaebuse esitaja huvide ja võimalustega, tehes seeläbi süüalusel kontrollnõuete täitmise võimatuks. Põhjenduste esitamist tõendab O.A ja kriminaalhooldusametniku e-kirjavahetus, millest nähtub, et kaebuse esitaja ei hoidnud pahatahtlikult kohtumistelt kõrvale (lisa 1). O.A on tänaseks aru saanud oma tegude keelatusest ja mõistab, et on käitunud valesti. Samuti kinnitab ta, et on edaspidi valmis järgima kõiki kontrollnõudeid ning filigraanse täpsusega kinni pidama kõikidest ametniku määratavatest registreerimisaegadest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.
24. Tartu Maakohus tegi kindlaks, et O.A on korduvalt rikkunud temale Tartu Maakohtu 29.10.2014 otsusega KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2 alusel pandud kontrollnõudeid elada kohtu määratud alalises elukohas ja ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Viimane registreerimine toimus süüdimõistetuga 09.07.2015 ning alates 08.09.2015 ei ole kriminaalhooldusametnik vaatamata omapoolsetele pingutustele O.A-ga enam kontakti saanud. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses eelmärgitud rikkumiste fakti ei vaidlustata. Kohtumääruse tühistamist taotledes väidetakse, et O.A jättis registreerimiskohustuse korrektselt täitmata mõjuvatel põhjustel, kahetseb enda teguviisi ja on edaspidi valmis järgima kõiki talle määratavaid kohustusi. 3
25. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Lähtuvalt esitatud määruskaebusest peabki kriminaalkolleegium otsustama, kas maakohus on põhjendatult O.A poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Siinjuures võtab apellatsioonikohus aluseks isiku rikkumiste raskuse, tema suhtumise sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ning peab silmas põhimõtet, et karistuse täitmisele pööramise aluseks on kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmine vaid siis, kui nõudeid eirati mõjuvate põhjusteta.
26. Käesoleva määruse eelmises punktis märgitut silmas pidades nõustub apellatsioonikohus maakohtuga, et O.A-le mõistetud nelja kuu pikkune vangistus tuleb täitmisele pöörata. Sellisele seisukohale asudes ei sea kolleegium kahtluse alla määruskaebuse väiteid, mille kohaselt esines süüdimõistetul olukordi, kus tal tema suhtes toime pandud kuriteo ja hilisemalt liiklusõnnetusse sattumise tõttu võis ette tulla põhjendatud takistusi ilmumaks määratud ajaks registreerimistele. Samas ei saa nimetatud n-ö õnnetute juhtumitega kuidagi õigustada O.A rikkumiste järjepidevust; seda enam, et kohtutele ei ole esitatud mingeidki tõendeid, millised näitaksid süüdimõistetu tervisliku seisundi halvenemist moel, mis oleks muutnud võimatuks tema registreerimiskohustuse täitmise pikema ajaperioodi jooksul. Samuti ei ole võimalik välja vabandada O.A käitumist viisil, mis alates
27. aasta septembrist takistas kriminaalhooldajal temaga kontakti saamist ning tõi kaasa ka kohtu vajaduse ta kohtuistungile toimetamiseks tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada.
28. Määruskaebust vaadates on kaitsja G.-J. Pello üritanud O.A poolt registreerimiskohustuse korduvaid rikkumisi õigustada ka kriminaalhooldusametniku tegevusega, mis väidetavalt juba iseeneses takistas süüdimõistetul kontrollkohustuse täitmist. Ringkonnakohut advokaadi vastavad argumendid aga ei veena. O.A oli võimalik pöörduda ametniku poole sooviga muuta nii registreerimiste kellaaegu hilisemaks kui paluda juba kokkulepitud kohtumiste edasilükkamist. Siinjuures on täielikult asjakohatu kaitsja väide selles, et süüdimõistetu ilmumata jätmise viimati kokku lepitud kohtumisele 08.09.2015 tõi kaasa kriminaalhooldusametniku nõue, mille kohaselt pidi O.A esitama oma töövõimetust tõendavad dokumendid juba 09.09.2015 ja seda olukorras, kus isik oli talle vaid päev varem teada andnud, et tal vajalikke pabereid veel ei ole. Nimelt selgub määruskaebuse lisast (tl 81) O.A e-kiri kriminaalhooldusametnikule, kus ta märgib järgmist: Seega, kuivõrd uue tähtaja määras O.A sisuliselt ise, ei saa ta hiljem tugineda väitele, et sellest kinnipidamine oli talle võimatu.
29. Edasikaebuse argumente käsitledes peab ringkonnakohus lõpetuseks vajalikuks märkida veel sedagi, et kaitsja on tema kaitsealusele sobilikul viisil ära unustanud O.A poolt veel teisegi kontrollnõude rikkumise, s.o süüdimõistetu on pikema aja vältel eiranud kohustust elada kohtu määratud elukohas. Nimetatud üleastumist ei saa välja vabandada ühegi määruskaebuses toodud argumendiga ja nagu mainitud, ei ole advokaat seda teha püüdnudki.
30. Eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi silmas leiab ka ringkonnakohus, et O.A ulatuslikeks hinnatavaid rikkumisi ei vabanda mõjuvad põhjused ning neile ei saa reageerida katseaja pikendamise või lisakohustuste panemisega, vaid mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on ise oma käitumisega andnud aluse veendumuseks, et tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada ja seeläbi karistuse eesmärke saavutada.
31. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 4
32. O.A kaitsja G.-Johanna Pello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega kolm tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hinnates määruskaebuse mahtu ja arvestades asjaolu, et advokaat osales juba ka maakohtus toimunud istungil, peab kriminaalkolleegium kaitsja põhjendatud ajakuluks kolme pooltundi, mille eest tuleb temale kuuluvaks tasuks lugeda 72 eurot. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel O.A kanda. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas