Obsah (4)

§ 424§ 68§ 73§ 50

Kriminaalasi 1-17-2228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-2228 Kohtukoosseis

Kriminaalasi S.J süüdistuses

§ 424

järgi Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav S.J , isikukood: XXX, elukoht xxxx Eesti kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, ei tööta, Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei kohaldatud. Menetluse liik kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.J

§ 424ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinni peetud aeg 21.02.2016-22.02.2016 s.o 2 /kaks/ päeva ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus 5 kuud ja 28 päeva kuud tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui S.J ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 20.03 2017.a. 5.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2- ks kuuks.

1. LS § 127 alusel on S.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud: KrMS § 179; § 180 alusel välja mõista S.J-ilt menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 96 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega S.J-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib 2 esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: S.J´t süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 21.02.
2. a. kella 22:00 ajal juhtis Tallinnas K.Kärberi 39 maja ees mootorsõidukit Saab 9-5 registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,85 mg/l), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega S.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Ei ole. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav S.J, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest S.J karistamist vangistusega 6/kuus/kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinni peetud olemise aeg 21.02.201622.02.2016 s.o 2 /kaks/ päeva. Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5/viis/kuud 28/kakskümmend kaheksa/ päeva, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /ühe/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2/kaks/ kuuks.

Kohtuistungil jäi süüdistatav S.J sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ja kavlifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et 3 süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel S.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Samuti on kokkulepitud, et S.J’lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 705 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul. Piret Liivo Kohtunik 4