KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2017, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2017 Kohtuasja number 1-16-7802 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei Linovski, isikukood 38512170320, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 05.03.2016 ja lõpp 05.11.2017 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: Jätta Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andrei Linovskilt menetluskuluna riigituludesse 115.20 (ükssada viisteist eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700065107 ning selgitusse märkida „Andrei Linovski, 1-16-7802, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115.20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Andrei Linovski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Linovskile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 05.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.09.2016 kohtuotsusega tunnistati Andrei Linvoski süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega kuulus Andrei Linvoskil liitkaristusena ärakandmisele 1 aasta 8 kuud vangistust. Kohus luges karistuse kandmise aja alguseks 05.03.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isik pannud toime varavastaseid süütegusid ning röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude dünaamika kordub. Vangistuse jooksul osales kinnipeetav vestlustel kontrolli kaotamisest oma käitumise üle alkoholi tarvitamise ja negatiivsete emotsioonide tõttu. Samuti osales isik riigikeele A2-taseme kursusel. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Igapäevaselt elavad antud elamispinnal kinnipeetava vanemad, kes on teda vanglas materiaalselt toetanud. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid, kuid ta on motiveeritud oma võlgnevusi likvideerima. Tema toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde, elukaaslane ning kaks last. Isik on varasemalt pannud toime vägivaldse kuriteo oma naise ja ämma suhtes, kuid praeguseks on nende omavahelised suhted head. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta enam väidetavalt ei suhtle. Isiku sõnul oli ta varasemalt mõjutatav, kuid enam mitte. Isiku käitumine on olnud hoolimatu ja riskeeriv. Alkoholi kuritarvitamise osas on ohtlikkus ja risk olemas. Isik on alkoholijoobes toime pannud kuritegusid – autode ärandamine ja juhtimine alkoholijoobes, röövimine, kehaline väärkohtlemine, vargus. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt tal alkoholiprobleemi ei ole ning ka Viru Vangla andmetel ei ole isikul alkoholisõltuvust. Narkootikumide kuritarvitamise osas ohtlikkus puudub, kuid risk on olemas. Isikut on neli korda karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta läbinud Convictuse tugirühma ning enda sõnul ei ole ta narkootikume tarvitades vägivaldselt käitunud. Viru Vangla andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on kasutanud probleemide lahendamiseks vägivalda ning ta võib kriitilistes situatsioonides käituda ettearvamatult. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning kordab oma vigu. Ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, mistõttu võib oletada, et isikul on väljakujunenud teatud hoiakud, mis võivad viia uute seaduserikkumisteni. Isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav on seadnud endale tuleviku suhtes reaalsed eesmärgid. Samuti on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu. Vangla hinnangul võivad ohustatud olla ühiskonna liikmed ning lähedased. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 %. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Andrei Linovskile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ning uue kuriteo toimepanemise 2 tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 05.11.
- Samuti soovitab vangla kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Andrei Linovski näol on tegemist 10-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab reaalset vangistust neljandat korda. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isik on toime pannud alkoholijoobes rida kuritegusid) ning narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Andrei Linovski poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 72% ja 52%, mis on kõrge risk. Väärib tähelepanu, et vangla materjalides on märgitud, et isik on ohtlik avalikkusele ning konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Andrei Linovski on distsiplinaarkorras karistamata. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et jätta tähelepanuta isiku varasemad hulgalised kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Andrei Linovski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 20.01.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta soovib varem vabaneda, sest ta soovib minna tööle ja abistada oma last ning invaliidist isa. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et isik pani kuriteo toime alkoholijoobes ning ka vangla on öelnud, et alkoholijoove oli peamine põhjus, miks isik pani toime kuriteo. Kaitsja avaldas, et kinnipeetavale ei ole vanglas pakutud tööd. Võib-olla isik töötaks, kui talle tööd pakutakse. Isikul ei ole ühe aasta jooksul olnud distsiplinaarkaristusi. Samuti on tähtis vangla iseloomustusest nähtuv asjaolu, mille kohaselt kinnipeetaval on elukaaslane, kellel on kaks last. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja poolt tehtud analüüs on tehtud pinnapealselt, sest vangla iseloomustusest ei ole näha, et kriminaalhooldaja teaks, et kinnipeetaval on elukaaslane ja kaks last. Isikul on elukoht olemas ning ta on valmis minema tööle. Asjaolu, et kinnipeetava isa on invaliid, on põhjuseks, mis paneb teda uusi kuritegusid mitte sooritama. Ta soovib hakata hoolitsema oma isa eest. Kaitsja saab aru, et isik oli juba katseajal, kuid palub anda isikule viimane võimalus. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 3 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Andrei Linovski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Andrei Linovski käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole, isik on osalenud alates 04.10.2016 riigikeele A2-taseme kursusel ning ta on osalenud ka vestlustel kontrolli kaotamisest oma käitumise üle alkoholi tarvitamise ja negatiivsete emotsioonide tõttu. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Viru Vangla andmetel on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Ühtlasi nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isiku varasemat toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Siiski nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isikul puudub garanteeritud töökoht. Lisaks ei saa märkimata jätta, et isikut on karistatud röövimise ja varavastaste süütegude eest. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime varavastaseid süütegusid, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Töökoha puudumine võib kohtu hinnangul viia majanduslike raskuste saabumiseni vabaduses ja seda eriti olukorras, kus isikul on tasumata haginõudeid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. Eeltoodu viitab, et isik ei ole temale varasemalt mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. Isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega on isiku puhul olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik ei oska leida probleemsituatsioonides seaduskuulekaid lahendusi. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja head suhted lähedastega) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. Reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Linovski puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Linovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4