← Eesti

1-13-1215/61

1-13-1215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013. a Tallinn Kkriminaalasja number 1-13-1215 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava,

§ 202

lg 2 p 2 tähendatud isik, 21.07.12 õhtust kuni 23.07.12 turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud ja OÜ-le Balrock kuuluvat 75 liitrit diiselkütust väärtusega 97,50 eurot, mille P.K koos tuvastamata isikutega oli 21.07.12 õhtul varastanud Harjumaal Saue vallas Alliku külas Koru 1 pumbamaja maaüksusel olnud veoauto xxxxxx (xxxxx) puuragregaadi PRAKLA RB-25 kütusepaagist, pakkudes seda telefoni teel müüa oma tuttavatele. R. Susi alates 29.07.2012 pealelõunast turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud OÜ-le Balrock kuuluvat 400 liitrit diiselkütust ning turustas OÜ-le Balrock kuuluvaid tööriistu: pikendusjuhet, ketaslõikajat, torutange, keevitusinverterit ja tühjenduspumpa SAER AS-97, väärtusega kokku 3 080 eurot, mille P.K oli ajavahemikul 29.07.212. kuni 30.07.12 kella 07.30-ni varastanud Saue vallas Alliku külas Koru 1 pumbamaja maaüksusel olevast tööriistade konteinerist, puuragregaadi PRAKLA RB-25 tööriistakastist ja pumplahoonest, pakkudes antud kütust ja esemeid telefoni teel müüa oma tuttavatele. R. Susi 17.08.12 õhtust kuni 18.08.12 õhtuni turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud H M O R’le kuuluvat haagiselamut WBG-943 väärtusega 2100 eurot, mis oli 17.08.12 kella 12.30st kuni 12.40-ni varastatud Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 558a asuva kaupluse Maksimarket parklast, pakkudes seda telefoni teel müüa oma tuttavatele. Nende tegudega pani Rene Susi toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara korduva turustamise ehk KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.2 R. Susi (

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik – karistatud viimati Harju Maakohtu 04.04.2011.a. otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi), L.T (

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik – karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a. otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi) ja P.K isikute grupis 10.06.2012 kella 20.50 paiku võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Harju mk Saue vallas Laagri alevikus Hoiu 48 hoone taga väljaspool piirdeaeda seisnud Swedbank Liising AS-le kuuluva ja OÜ Virumaa Teenus kasutuses oleva ekskavaatori xxxxxxxxxxx registrinumbriga xxxxxx, väärtusega 50 000 eurot. See on vargus suures ulatuses, kuna vastavaks piiriks, mis ületati, oli 100-kordne minimaalpalk ehk 29 000 eurot. P.K (

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik) ja T.V 19.07.2012 öösel kella 01.20 ja 02.20 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Saare maakonnas Kuressaares Tallinna 84 asuva Olerex tankla territooriumil seisnud Sikassaare Vanametall OÜ-le kuuluvast veoautost xxxxxxxxxx, (registrinumbriga xxxxxxxxxx) kütusepaagist korgi lõhkumise teel OÜ-le Sikassaare Vanametall kuuluvat diiselkütust 201 liitrit väärtusega 269,34 eurot. 4

(16)P.K ja T.V (

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik) 19.07.2012 öösel tungisid Saare maakonnas Orissaare alevis Kuivastu mnt 3 aiaga piiratud OÜ-le Träx kuuluvale territooriumile sisse ehk sissetungimisega ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära seal seisnud OÜ-le Träx kuuluva haagis-korvtõstuki BST-21 väärtusega 12 000 eurot. P.K, olles juba KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isik ehk süstemaatiliselt, 21.07.2012 õhtupoolsel ajal koos tuvastamata isikutega tungis võrkaiaga piiratud OÜ-le Balrock kuuluvale Harjumaal Saue vallas Alliku külas Koru 1 asuvale pumbamaja maaüksusele, murdis ukseluku lõhkumise teel sisse seal asuvasse haagissuvilasse ja tööriistakonteinerisse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära konteineris olnud kaks 210-liitrist metallvaati väärtusega kokku 10 eurot koos neis olnud diiselkütusega kokku 400 liitrit maksumusega 1,30 euro liiter, samuti veoauto xxxxx (registrinumbriga xxxxxxx) puuragregaadi PRAKLA RB-25 kütusepaagist diiselkütust 75 liitrit väärtusega 1,30 eurot liiter ehk kokku vara 627,50 euro väärtuses. P.K ajavahemikul 29.07.12 kuni 30.07.12 kella 07.30-ni tungis võrkaia sulgurklambri lõhkumise teel ehk sissetungimisega OÜ-le Balrock kuuluvale Saue vallas Alliku külas Koru 1 asuvale pumbamaja maaüksusele, murdis ukseluku lõhkumise teel sisse seal asuvasse pumplasse, samuti murdis lahti puuragregaadi Prakla RB-25 tööriistakasti, tööriistakonteineri tabalukud ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära OÜ-le Balrock kuuluva vara: konteineris olnud kaks 210-liitrist metallvaati väärtusega kokku 10 eurot koos mõlemas olnud 200 liitri diiselkütusega väärtusega 1,30 euro liiter, torutangid väärtusega 40 eurot, 2 kw ketaslõikuri väärtusega 350 eurot, 20-liitrise metallkanistri väärtusega 7 eurot koos selles olnud 10 liitri kütusega väärtusega 1,30 eurot liiter; pumplas olnud keevitusinverteri väärtusega 1200 eurot, 2 keevitusjuhet pikkusega 20 m koguväärtusega 150 eurot, 50m pikendusjuhtme väärtusega 65 eurot ja bensiinimootoriga tühjenduspumba SAER AS-97 väärtusega 725 eurot, kokku vara 3 080 euro väärtuses. R. Susi, P.K , F.I ja T.V 01.08.2012.a kella 01 ja 04.30 vahel tungisid xxxxxxxxxxx külas olevale aiaga piiratud xxxxxx kinnistule ning murdsid tabaluku lõhkumise teel sisse kinnistul asuvasse FIE P P’ule kuuluvasse kaarhalli ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid sealt ära P P kuuluvat vara: 500 liitrit diiselkütust väärtusega 1 euro liiter, 200-liitrise õlivaadi, 15 kanistrit varalise väärtuseta, kombaini tööriistakasti koos selles olnud mutrivõtmetega väärtusega 30 eurot ja ketaslõikuri Metabo väärtusega 100 eurot, kokku vara 630 euro väärtuses. R. Susi ja F.I (

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik) 14.08.2012 kella 15.12 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Peterburi tee 77 asuvast ASle Alexela Oil kuuluvast tanklast 21,36 liitrit mootorikütust bensiin 98 maksumusega 1,40 eurot liiter, kokku 29,99 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxxxxxx (registrinumbriga xxxxxx) kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi (

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik ehk juba süstemaatiliselt) ja F.I 14.08.2012 kella 18.51 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast tanklast 60,44 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,38 eurot liiter, kokku 83,41 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxxxx (xxxxxxx), mille registreerimisnumbritel oli „9“ omakäeliselt muudetud „0“-ks, pagasiruumis olevatesse kanistritesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. 5

(16)R. Susi ja P.K 18.08.2012 kell 17.49-17.55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Laagri tanklast 440,46 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 614,44 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxx Vito (xxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid 952MEF, kütusepaaki ja pakiruumis olevatesse anumatesse ning lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja P.K 18.08.2012 kell 19.52-19.57 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Harjumaal Keilas Ülejõe 1 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Keila tanklast 124,26 liitrit diiselkütust maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 173,34 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxx (xxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid 952 MEF, pakiruumis olevatesse tünnidesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. P.K ja T.V (olles juba KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isik ehk süstemaatiliselt) 20.08.2012 kell 00.02-00.08 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Laagri tanklast 414,39 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 578,07 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxx, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja P.K 21.08.2012 kell 19.34-19.46 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Vabaduse pst 158 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 429,49 liitrit diiselkütust maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 595,70 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxx (xxxxxxxx), mille registreerimisnumbritel oli „L“ omakäeliselt muudetud „E“-ks, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. T.V 22.08.2012.a. kell 23.41-23.43 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 74,40 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,42 eurot liiter, kokku 105.28 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxx (xxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid 905 BFN, kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja P.K 24.08.2012 kella 19 ja 19.10 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära Tallinnas Pärnu mnt 421 asuva kaupluse „Pääsküla“ taga oleval raudteejaama poolsel parkimisplatsil seisnud kaubiku xxxxxxxxxxxxxx taha haagitud J0 K kuuluva isevalmistatud paadihaagise registreerimisnumbriga xxxxxx väärtusega 400 eurot koos sellel olnud J K kuuluva krossimootorrattaga xxxxxxxxxxxxx väärtusega 6000 eurot. R.Susi, F.I ja P.K 24.08.2012 kell 21.48 - 21.52 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast tankurist nr 2 121,10 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 171,36 euro väärtuses ja kell 21.53-21.57 tankurist nr 4 93,40 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 euro liiter, kokku 132,16 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxx, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. 6
(16)R. Susi, F.I ja P.K 24.08.2012 kell 22.41 - 22.44 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Sõpruse pst 261 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 56,27 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 79,17 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxxxx, kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. T.V 24.08.2012 kell 21.52 - 21.53 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Tammsaare tanklast 41,68 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 58,98 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxx, mille registreerimisnumbritel oli „39“ omakäeliselt muudetud „00“-ks, kütusepaaki ning lahkus tanklast kütuse eest maksmata. T.V 26.08.2012 kell 02.16 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast 59,33 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 83,95 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxxx (xxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid 724 BDL, pakiruumis olevatesse kanistritesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. T.V 26.08.2012 kell 12.09 - 12.13 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Peterburi tee 58a asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Peterburi tanklast 210,39 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 297,70 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid 194 MEB, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. T.V 27.08.2012 kell 10.29-10.32 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Peterburi tee 38/4 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 228,16 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 321,71 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxx, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. T.V 28.08.2012 kell 21.49 - 21.50 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 39,05 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 55,26 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxxx, kütusepaaki ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja F.I 28.08.2012 kella 17.08 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast 84,28 liitrit mootorikütust bensiini 98 Ultima maksumusega 1,47 eurot liiter, kokku 123,89 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx), mille registreerimisnumbritel oli „P“ omakäeliselt muudetud „R“-ks, pagasiruumis olevatesse kanistritesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. 7
(16)R. Susi, P.K ja F.I 28.08.2012 kell 19.09-19.11 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 175,71 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 248,63 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxxxxx r/nr xxxxxxxxxx, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. P.K ja T.V 29.08.2012 kell 10.18-10.23 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Sõpruse pst 200b/ Sipelga 1 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Mustamäe tanklast 413,46 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 582,98 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse tünnidesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi, F.I ja P.K 29.08.2012 kell 20.36-20.40 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast 113,60 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 160,74 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxxx r/nr xxxxxxxxxxxx, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxxx, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi, F.I ja P.K 29.08.2012 kell 21.16-21.20 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 142,66 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 201,86 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxxx r/nr xxxxxxx, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja kütusepaaki ning lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. T.V ja P.K 30.08.2012 kell 11.27-11.32 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 398,34 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 563,65 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja P.K 31.08.2012 kell 15.48-15.50 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Endla 43 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Kristiine tanklast 39,95 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 56,53 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto xxxxxxx r/nr xxxxxxx, millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxxxx, kütusepaaki ning lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. T.V ja P.K 01.09.2012.a. kell 09.57-10.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Ahtri 6b asuvast AS-le Olerex kuuluvast tanklast 210,07 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 297,25 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxx, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. 8
(16)T.V 01.09.2012 kell 13.24-13.29 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Harju mk Sauel Tule 51 asuvast AS-le Olerex kuuluvast tanklast 400,64 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 566,91 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxxxxx, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. T.V 02.09.2012.a. kell 09.42-09.43 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Tondiraba 1 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 42,62 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 59,97 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxx (xxxxxxxxx), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid xxxxxxx, kütusepaaki ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. F.I ja L.T 03.09.2012 kella 01 ja 06.40 vahel tungisid lukustamata ukse avamise teel sisse ehk sissetungimisega xxxxxx mk xxxxxx vallas xxxx külas M E kuuluvasse xxxxxxx talu garaaži ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid sealt ära M E kuuluvad: ketaslõikuri Dewalt väärtusega 128 eurot, trimmeri Stihl väärtusega 520 eurot, mootorsae Stihl MS260 väärtusega 650 eurot, akutrelli komplekti Makita DK 1853X (trell, löökkruvikeeraja, laadija, 3 akut) väärtusega 410 eurot, akuketaslõikuri BGA452 väärtusega 250 eurot, akuketassae BSS 610 väärtusega 450 eurot, akulambi BML 184 väärtusega 60 eurot, akulaadija Makita DC18R väärtusega 150 eurot, 4 Makita akut väärtusega 100 eurot tk; garaaži ees seisnud veoauto Scania 450H (r/nr 439 MFB) kütusepaagist 80 liitrit diiselkütust maksumusega 1,40 eurot liiter, kokku 112 euro väärtuses ja upitaja JCB 8328ET kütusepaagist 50 liitrit erimärgistatud diiselkütust 52,50 euro väärtuses ehk kokku vara 3 182,50 euro väärtuses. R. Susi ja T.V ja P.K 03.09.2012 kell 14.23-14.26 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Tammsaare tee 53A asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 55,91 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 78,67 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxx) millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkudes tanklast kütuse eest maksmata. Ülalkirjeldatud tegudega panid P.K ja R. Susi toime KarS § 199 lg 2 p-de 6,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vargus suures ulatuses, isikute grupis, sissetungimisega süstemaatiliselt); L.T pani toime KarS § 199 lg 2 p-de 4,6,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo (korduv vargus, suures ulatuses, isikute grupis, sissetungimisega) ning F.I ja T.V panid KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vargus isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt). ja 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav R. Susi, süüdistatav T.V ja tema kaitsja M. Allikmäe, F.I kaitsja I. Seimar ning L.T kaitsja M. Tusti. 3.1 R. Susi taotleb kohtuotsuse tühistamist 24. augusti 2012. a J. Kuusi paadihaagise ja krossimootorratta varguse toimepanemises Tallinnas Pärnu mnt 421 parkimisplatsilt süütõendite puudumise tõttu. Maakohus mõistis F.I selles kuriteoepisoodis õigeks, sest ta magas kuriteo toimepanemise ajal autos. R. Susi märgib, et ta magas samas autos, mistõttu ka tema tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Kuna maakohus leidis, et R. Susi ei ole varastatud esemeid hoidnud, vaid on neid üksnes müügiks pakkunud, siis mõistis maakohus talle KarS § 202 lg 2 p 2 järgi liiga karmi karistuse. 9
(16)R. Susi ei nõustu maakohtu väitega, et ta õhutas P.K kuritegusid toime panema ning kohtuistungil valeütlusi andma. Tegelikult oli hoopis P.K selleks isikuks, kes tegi R. Susile ettepaneku varastatud asju müügiks pakkuda. Kohtunik oli R. Susi vastu vaenulikult meelestatud, sest mõistis talle kaassüüdistatavatega võrreldes märksa karmima karistuse. R. Susi tunnistab end viie varguse toimepanemises täielikult süüdi ja taotleb nende toimepanemise eest lühema vangistuse mõistmist. Palub arvesse võtta seda, et kahetseb puhtsüdamlikult, soovib veeta aega oma perekonna seltsis ja lubab tulevikus kuritegusid mitte toime panna. 3.2 T.V kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist üheteistkümnes varguse episoodis ja selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest T.V ei ole neid vargusi toime pannud. T.V on toime pannud vaid viis vargust. Seoses sellega taotleb kaitsja T.V-le lühema vangistuse mõistmist. Apellatsioonis taotletakse T.V õigeksmõistmist: 1) 19.07.2012 (kell 01.20 ja 02.20) Kuressaares Tallinna 84 asuva Olerex tankla territooriumil veoauto kütusepaagist diislikütuse varguse episoodis; 2)19.07.2012.a öösel Saaremaal Orissaares OÜ Träx territooriumilt haagis-korvtõstuki varguse episoodis; 3) 01.08.2012 kella 01. ja 04.30 vahel xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxx külas xxxxxxx kinnistul FIE P P kaarhallist kütuse varguses; 4) Kütustevargustes 20.08.2012.a kella 00.02 paiku Tallinnas Pärnu mnt 552 Statoil Laagri tanklast, 29.08.2012 kella 10.18 paiku Tallinnas Sõpruse pst 200b/Sipelga 1 Statoil Mustamäe tanklast, 30.08.2012 kella 11.27 paiku Tallinnas Paldiski mnt 106 Statoil Õismäe tanklast ja 01.09.2012.a kella 09.57 paiku Tallinnas Ahtri 6b Olerex tanklast. Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus T.V ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud vaid kaudsete tõenditega või kaassüüdistatavate vastuoluliste ütlustega. T.V viibis külla 19.07.2012 Saaremaal oma tuttava A kutsel, kuid kütuse vargusest veoauto paagist ei tea ta midagi. Tema mobiiltelefon on olnud varguste toimepanemise ajal Kuressaare mobiilimasti piirkonnas, kuid korvtõstuki vargusest ei tea ta midagi. V. Š ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tema kohtus antud ütlused tingisid kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamise. T.V ei tea midagi talle politseis näidatud riideesemetest. Sõidukis MB olnud tünn ei kuulu talle. Tanklatest on ta pärast tankimist ära sõitnud hooletusest, unustades kütuse eest maksta. Tanklate videosalvestused on liiga ähmased, et sellelt T.V isik ära tunda. T.V ise kinnitab, et videosalvestustel ta ennast ära ei tunne ning ei mäleta kus ta sellel ajal viibis. 3.3 T.V apellatsiooni motiivid ja taotlused ühtivad valdavas osas tema kaitsja apellatsiooni motiivide ja taotlustega. Ka T.V leiab, et ta on toime pannud vaid viis vargust, mistõttu taotleb talle mõistetud vangistuse lühendamist. T.V vaid lisab, et võimaluse korral võiks jätta talle mõistetava vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata või asendada see üldkasuliku tööga. 10
(16)3.4 F.I kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, millega F.I tunnistati süüdi
  1. augustil
  2. a xxxxxxxxxxx kinnistult P. P kuuluva vara ning
  3. septembril
  4. a xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx külas xxxx talust M. E kütuse ja vara varguses. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole F.I end kunagi xxxxx külas xxxxx kinnistult P. P kuuluva vara varguses süüdi tunnistanud. Ta on seletanud, et ta ei tea, kus see kant üldse on ning ei tea vargusest midagi. Süüdistatavad R. Susi ja T.V on samuti eitanud varguse toimepanemist. Jälitustoimingutega uurimise käigus ei ole kogutud U. S süüstavaid tõendeid. Süüdimõistev kohtuotsus põhineb vaid kaassüüdistatava P.K ütlustel. Kaitsja hinnangul on aga P.K ütlused vastuolulised, üldsõnalised ja mitteusaldusväärsed. Ta püüdis kogu menetluse vältel anda menetlejatele ja kohtule tema arvates meelepäraseid ütlusi ja seda ilmselgelt karistuse kergendamise eesmärgil. Kohtu küsimusele avaldas tema ema J. P, et poeg on valelik. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ta on manipuleeriv isik, kes püüab jätta petlikku muljet, mis räägiks tema kasuks. Sellise mulje suutis ta jätta kohtus ning saavutas soovitud tulemuse. Jääb täiesti selgusetuks U. S teopanus varguses osavõtmises. Kohus leidis, et piisab sellest, kui P.K kinnitas, et kõik valasid kütust.
  5. augusti
  6. a toime pandud J. Kuusi vara varguse osas ei pidanud maakohus P.K ütlusi usaldusväärseteks, kuna ta kinnitas F.I osalemist varguses. Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid F.I süü kohta selles kuriteoepisoodis, siis tuleb ta õigeks mõista.
  7. septembril
  8. a xxxxx talust M. E kütuse ja vara varguse kohta on F.I selgitanud, et läks R. H seltsiks, kui viimane läks oma sugulaste juurde kütuse järele, et seda turustada. Täpset asukohta ei oska ta öelda. Täpset asukohta teab aga kindlasti viimane ja on selle kohta ka selgitusi andnud. R. H on selgitanud oma eesmärki sellel ööl ja samuti asukohta, mis ühtib ka jälitustoimingutega saaduga. Tööriistad, mida ta püüdis turustada, kuulusid ta vennale. Jälitustoiminguga saadud kõnest nähtuvalt ei kattu müügiks pakutud tööriistad ja kütuse kogus kannatanu poolt tehtud avaldusega varastatu kohta. Samuti ei ole tema juurest leitud midagi kannatanule kuuluvat. Ta on avaldanud uurimise käigus, et realiseeris venna vara ja sugulastelt saadud kütust. Menetleja on eiranud seda avaldust ning ei ole pidanud vajalikuks seda versiooni kontrollida süü välistamiseks või kinnitamiseks. F.I ei ole midagi müüa pakkunud, tema valduses ei ole leitud midagi varastatut, ta ei ole eelnevalt lubanud osaleda kuriteo toimepanemises. F.I kasutuses olnud telefoni asukoht lähedal asuvas külas ei saa olla aluseks süüdimõistvale kohtuotsusele ning ta tuleb õigeks mõista. Maakohus mõistis R. Susilt, F.I-lt ja P.K-lt Statoil Fuel &Retail Eesti AS kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 918,46 eurot, ehkki esitatud tsiviilhagi oli väiksem. 3.5 L.T kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja L.T suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdimõistva kohtuotsuse jõusse jätmise korral taotleb kaitsja mõista L.T-le lühem vangistus ning asendada see üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt tugines ekskavaatori varastamise episoodis kohtuotsus vaid kaassüüdistatava P.K kohtueelsel uurimisel antud ütlustel. Kohus jättis kõrvale P.K istungil antud teistsugused ütlused ja leidis, et see on tingitud teiste süüdistatavate mõjutamisest. On mõistetamatu, mil moel oli võimalik avalikul kohtuistungil P.K mõjutada. Samas on asja materjalidest nähtunud, et P.K on ülekuulamistel kogu aeg oma ütlusi muutnud ja ta ei suutnud ka kohtuistungil põhjendada miks ta paar minutit tagasi hoopis midagi muud rääkis. Asjas on tõendina esitatud ka kriminaalhooldaja iseloomustus P.K kohta, mis on väga ilmekas. Kaitsja leiab, et P.K ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite hulgast välja 11
(16)jätta. L.T on seevastu andnud kohtueelsel uurimisel selgeid ütlusi, mis pole teiste asjas kogutud tõenditega kummutatud. M. Erdilt kütuse ja tööriistade varguse episoodis leidis maakohus, et L.T mobiiltelefon viibis kuriteo toimepanemise lähedal ja järgmisel päeval asus ta müüma kütust ja tööriistu. L.T ütlused avaldati kohtuistungil. Tema elukaaslase vanavanematele kuulub talu naabruskonnas, mida tal on lubatud oma asjaajamisteks kasutada. Tööriistad, mida ta müüs kuulusid tema vennale T T. Kohtuistungi toimumise ajal oli T T kuulutatud tagaotsitavaks, mistõttu polnud võimalik teda kohtusse kutsuda. Nüüdseks on T T tabatud ja asub Tallina Vanglas. Kaitsja taotleb tema ülekuulamist. L.T on esitanud oma vastuväited ja selgitused talle esitatud kahtlustuse osas ning rohkem teda ei küsitletud. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei pea ise kriminaalasja uurima, et oma süütust tõestada. Kaitsja on lisanud apellatsioonile Maaregistri päringu kinnistu kohta.
  1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad ja kaitsjad toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Prokuröril ei olnud vastuväiteid L.T kaitsja apellatsiooni alternatiivsele taotlusele asendada L.T-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Muus osas taotles prokurör jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud käesoleva kohtuasja materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et L.T kaitsja apellatsiooni väited väärivad osaliselt tähelepanu. 5.1 Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatavad ja kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatavate poolt toime pandud teole uue õigusliku hinnangu andmist. Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  5. septembri
  6. a otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ega süüdistatavate suhtes täieliku või osalise õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. 5.2 Apellandid heidavad maakohtule ette, et valdavas osas kuriteoepisoodides rajaneb süüdimõistev kohtuotsus vaid ühel tõendil, so kaassüüdistatava P.K kohtueelsel uurimisel antud ütlustel. 12
(16)Kuna P.K ütlused olid vastuolulised, siis oleks tulnud need tervikuna ebausaldusväärseks tunnistada ja kõrvale jätta. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kohtukolleegium viitab esmalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsuses nr 3-1-119-05 ja
  3. septembri
  4. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt võibki süüdimõistev kohtuotsus tugineda vaid ühele tõendile, sh ka üksnes kaassüüdistatava ütlustele. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus nr 3-1-1-109-10,
  7. juuni
  8. a otsus nr 3-1-1-48-11,
  9. novembri
  10. a otsus nr 3-1-1-8711). Teiseks märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et ristküsitlusel on kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine lubatav üksnes kohtumenetluse poole taotluse alusel siis, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega ja selline ütluste avaldamine teenib eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus jätta kõrvale ristküsitlusel saadud ütlused ning tugineda kohtuotsuse tegemisel hoopiski eeluurimisel antud ütlustele. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui ülekuulatav ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend kui ebausaldusväärne tervikuna kõrvale jätta. Kohtueelse uurimise ajal ülekuulamise tulemina saadud ütluste ristküsitlusel avaldamise tingimused laienevad aga ka teiste uurimistoimingute, nt ütluste sündmuskoha olustikuga seostamise tulemina saadud ütluste avaldamisele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. oktoobri
  12. a otsus nr 3-1-1-78-10,
  13. mai
  14. a otsus nr 3-1-1-1808,
  15. novembri
  16. a otsus nr 3-1-1-62-07,
  17. juuni
  18. a otsus nr 3-1-1-52-06). Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et
  19. märtsil
  20. a toiminud maakohtu istungil on maakohus süüdistatava P.K ristküsitlemise prokuröri poolt kaks korda katkestanud, sest kaassüüdistatavad R. Susi ja T.V segasid ülekuulamisele pidevalt vahele ja ütlesid P.K-le midagi ette. Viimase märkuse tegemise ajal on maakohus R. Susile selgitanud, et järgmise vahelesegamise korral eemaldatakse ta kohtusaalist (IV kd tl 60 ja 63 pöördel). Juba pärast esimest vahelesegamist on P.K olnud sellest häiritud ning on seetõttu öelnud, et kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ja tal oleks lihtsam neid mitte korrata. Maakohus ei ole sellega nõustunud ja on andnud talle küsitlemise ajaks süüdistusakti (IV kd tl 61 pöördel).
  21. juuni
  22. a ekskavaatori varguse episoodi kohta ütlusi andes on aga P.K kaassüüdistatavate mõjutustest niivõrd segadusse sattunud, et tema ütlused erinesid kohati kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Prokuröri taotlusel ja kohtu loal on prokurör avaldanud P.K kohtueelsel uurimisel antud ütlused osas, milles ta oli andnud kohtuistungil teistsuguseid ütlusi. Pärast ütluste avaldamist on P.K kinnitanud, et ta eksis äsja kohtuistungil ütluste andmisel. Tegelikult oli nii, nagu ta ekskavaatori varguse episoodi kohta oli kohtueelsel uurimiselgi rääkinud (IV kd tl 64). Seega kinnitas P.K kohtuistungil kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, mistõttu tema ütlusi ei ole põhjust tunnistada ebausaldusväärseks. Maakohtu otsuses on P.K ütluste usaldusväärsuse küsimust põhjalikult käsitletud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et F.I ei mõistnud maakohus
  23. augusti
  24. a paadihaagise ja krossimootorratta varguse episoodis õigeks mitte kaassüüdistatava P.K ütluste mitteusaldusväärsuse tõttu, vaid hoopiski 13
(16)sel põhjusel, et maakohus ei tuvastanud tema konkreetset teopanust varguse toimepanemises. Seega ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et maakohus on tõendina arvestanud P.K kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Samuti ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et kriminaalasjas on P.K ütlused ainsaks tõendiks. Nimelt on P.K ütlused kooskõlas teiste kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, so kannatanute ja tunnistajate ütlustega, jälitusprotokollidega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega, turvakaamera lindistustega jne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  1. märtsi
  2. a otsuses nr 3-1-1-8-10 leidnud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Eeltoodud seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud veel
  3. mai 2005 otsuses nr 3-1-1-32-05 ja
  4. novembri 2009 otsuses nr 3-1-1-87-
  5. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult oma otsuses märkinud, et toime pandud kuritegusid iseloomustab üks käitumismuster, mis kaudselt tõendab, et kuriteod on toime pandud süüdistatavate poolt. T.V on alles kohtuistungil avaldanud kellestki Alarist, kellel olevat puutumus toimepandud kuritegudega. Kohtueelsel uurimisel ei ole ta sellest rääkinud. Tunnistaja kohtuistungile kutsumiseks taotlust esitatud ei ole. Seega ei ole T.V selline kaitseväide tõsiseltvõetav. Statoil Fuel & Retail Eesti AS on esitanud tsiviilhagi summas 4295,85 eurot. Tsiviilhageja on esitanud tsiviilhagi tõendavad bensiinijaamade kassasüsteemide väljatrükid (I kd tl 85-96). Maakohus leidis, et tsiviilhagid on põhjendatud ja mõistis kuriteo toime pannud isikutelt välja. Maakohus on viidanud ka tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele. Kohtukolleegium tsiviilhagide rahuldamise osas rikkumisi ei tuvastanud. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on kõik süüdistatavad põhjendatult süüdi tunnistanud, mistõttu apellatsioonide väited süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks süüküsimuse osas põhjust ei anna. 5.3 Järgnevalt peatub kohtukolleegium süüdistatavatele mõistetud karistustel. Kohtukolleegium märgib esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. R. Susi on seisukohal, et maakohus oleks pidanud arvestama karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-23-96 väljendatud seisukohale, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje 14
(16)kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Senise kohtupraktika kohaselt võib puhtsüdamlik kahetsus tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-14-07 väljendatud seisukoha kohaselt peab KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendav asjaolu olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Riigikohus on rõhutanud, et karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt esitatud (viimati
  3. mai
  4. a otsus nr 3-1-1-4513). Kohtukolleegium märgib, et korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud isik võib oma järjekordset kuritegu kahtlemata kahetseda, kuid kohtul tuleb hinnata selle siirust. Antud juhul on maakohus sellist nõuet järginud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et R. Susi puhul puhtsüdamlikust kahetsusest rääkida ei saa. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium R. Susi väitega, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 p 3 alt 2 mõttes. R. Susi leiab veel, et maakohus on mõistnud talle KarS § 202 lg 2 p 2 järgi liiga karmi karistuse, sest jättis tema süüditunnistamisest välja varastatud esemete hoidmise. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest maakohus on karistuse mõistmisel seda asjaolu juba arvesse võtnud ja mõistnud talle karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid aluseks R. Susile, T.V-le ja F.I-le mõistetud karistuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks. On igati positiivne, kui R. Susi lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna ja soovib elada oma perekonna juures, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Küll aga nõustub kohtukolleegium L.T kaitsja apellatsioonis alternatiivselt esitatud taotlusega asendada L.T-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Seda eeskätt lähtuvalt tema süü suurusest ja kuriteoepisoodide arvust võrreldes teiste süüdistatavatega. Selle taotlusega nõustus ka prokurör. Maakohtu otsusest nähtub, et L.T-le mõistis maakohus reaalse vangistuse eelkõige seetõttu, et L.T ei olnud andnud nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Ringkonnakohtu istungil kinnitas L.T , et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kinnitas, et sattus kuritegude toimepanemise ajal nö valesse seltskonda. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Kohtukolleegium asendab L.T-le mõistetud 1 aastase vangistuse 730 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on L.T allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 nimetatud kontrollnõudeid. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata L.T-le kriminaalhooldaja. 5.4 Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras R. Susi kaitsjale välja maksta 225,60 eurot, T.V kaitsjale 177,60 eurot, F.I kaitsjale 336,00 eurot ja L.T kaitsjale 307,20 eurot. 15
(16)KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse R. Susi, T.V ja F.I suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda. Kuna L.T suhtes tühistab kohtukolleegium kohtuotsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse, siis jäävad menetluskulud riigi kanda. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 2 p-st 4 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 15. aprilli 2013. a otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse. Meelika Aava Orvi Tali Urmas Reinola 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.