4-19-375 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-375 (930017000689) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõl
§ 69
lg 1 ja 6 alusel asendada D.D-le asenduskaristusena mõistetud arest üldkasuliku tööga. D.D on kohustatud sooritama 30 (kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd.
§ 69
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale võib kohus
§ 69lg 6 kohaselt 1
(3)4-19-375 kriminaalhooldusosakonna taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Määrus edastada D.D-le kriminaalhooldusosakonnale. , Maksu- ja Tolliametile ning Viru Vangla Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud D.D karistati Maksu- ja Tolliameti 19.06.2017 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930017000689 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 05.07.
- 23.01.2019 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 19.06.2017 trahviotsusega nr 930017000689 määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule VTMS § 70 lg -st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnik ei tööta. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 06.07.2017 kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Maksuhaldur palub rakendada võlgnikule karistuse määramisel karmimat karistust, kuna võlgnik on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud samalaatsete väärtegude eest. Võlgniku varasemad karistused: 28.07.2014 nr 4-14-3637, 13.06.2014 nr 4-143640, 16.07.2015 nr 4-15-4940, 17.07.2015 nr 4-15-4930 ja nr 4-15-4929, 14.10.2015 nr 4-154943 ja 09.11.2016 nr 4-16-
- 21.01.2019 tehti võlgnikule juba uus trahviotsus nr 930018002283/2 summas 1200 eurot. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil D.D selgitas, et tal puuduvad rahalised vahendid määratud trahvi tasumiseks. Ta palub asendada karistus üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2
(3)4-19-375 Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti avaldus D.D-le määratud rahatrahvi arestiga asendamiseks on põhjendatud ja kuulu b rahuldamisele, sest süüdlasel puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. Samas ei nähtu tema selgitustest, et ta oleks teinud rahatrahvi tasumiseks märkimisväärseid jõupingutusi. Ligi pooleteise aastase perioodi vältel ei ole tasutud ühtegi eurot. Seonduvalt Maksu- ja Tolliameti taotlusega rakendada võlgnikule karistuse määramisel karmimat karistust, kuna võlgnik on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi mis on määratud samalaadsete väärtegude eest, märgib kohus järgnevat. Tulenevalt
§ 56lg-st 1 arvestatakse isiku retsidiivsust talle karistuse mõistmisel.
Isiku retsidiivsuse korduv arvestamine asenduskaristuse määramisel ei ole aga põhjendatud. Juhul, kui kohtuväline menetleja leiab, et seni karistusena määratud rahatrahvid ei ole täitnud karistuse eesmärke ning menetlusaluse isiku käitumises esineb retsidiivsus, on kohtuvälisel menetlejal võimalik uues väärteoasjas karistusotsustuse tegemisel kaaluda aresti, kui raskema karistusliigi rakendamise taotluse esitamist. Kohus on seisukohal, et D.D-le Maksu- ja Tolliameti 19.06.2017 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv summas 1200 eurot ehk 300 trahviühikut tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti (
§ 72lg 2, 3).
Seega kujuneb aresti pikkuseks 30 päeva. Kuna D.D on nõus tegema üldkasulikku tööd ning
§ 69
lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd (
§ 69lg 1), tuleb D.D teostada kolmkümmend tundi üldkasulikku tööd.
Kohus annab asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö teostamiseks tähtaja neli kuud. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 211 lg-st 1 ja 11. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3
(3)