4-18-6374/6

4-18-6374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6374 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi O.T kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27.04.2015 otsusele 2316,18,004953 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: O.T (isikukood XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine nr prefektuuri (asukoht: Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata O.T kaebus talle 14.11.2918 otsusega mõistetud rahatrahvi vähendamiseks.
3. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et O.T-le väärteoasjas 2316,18,004953 määratud rahatrahvi summas 600 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 50 (viiskümmend) eurot igas kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 14.11.2018 otsusega väärteoasjas nr 2316,18,004953 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juhtivspetsialist O.T-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Otsuse kohaselt juhtis O.T 01.10.2018 kell 17.47 Tallinnas Tehnika tn-l mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega eiras O.T LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 201 lg 2 järgi.
6. O.T tunnistab kohtule esitatud kaebuses toimepandud väärtegu, kahetseb toimepandut, kuid palub kohtul määratud trahvi vähendada. Palub arvesse võtta asjaolu, et ta on üksi majandav ja toetab pensionil olevat ema. Selline suur ühekordne väljaminek raskendab igapäeva kuludega toimetulemist. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Karistuse määramisel on arvesse võetud menetlusaluse isiku süü suurust, aga ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tegemist on isikuga, kellel ei ole olnud juhtimisõigust ning keda on ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nõue omada kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti kannab endas liiklusohutuslikku tagamõtet. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja selle juhtimisel võivad olla ohustatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate elu, tervis ja vara, mistõttu selline tegevus on lubatud üksnes seadusega ettenähtud korras. Menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Asjaolu, et O.T juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti teiste kogutud materjalidega. Tunnistaja J. H ütluste kohaselt peatas ta sõiduauto Toyota Avensis registrimärgiga x kahtlase sõidustiili tõttu ning kontrollides selgus et selle sõiduki juhil - O.T puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. (tl 2). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitab, et kaebajal kehtivaid juhilubasid ei ole (tl 4) . Asjaolu, et O.T on ka varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tõendab 03.11.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5 ). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et O.T , kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis taas mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega rikkus O.T LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärteo on O.T toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo kavatsetult toime ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. 2
10. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks süü suurusele arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 201 lg 2 võimaldab süüdlast korduva juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada rahatrahviga kuni 300 päevamäära või arestiga (kuni 30 päeva). Kohtuväline menetleja on O.T-le määranud karistuseks kergemaliigilise karistuse ehk rahatrahvi ja teinud seda sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühikut. Kohus leiab, et menetleja poolt valitud karistuse liik ja määr vastab O.T süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. O.T juhtis juba teist korda mootorsõidukit, omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Asjaolu, et kaebaja majandab end üksinda või toetab oma pensionil olevat ema, ei anna alust määratud karistuse vähendamiseks. Need asjaolud olid kaebajale teada ka enne rikkumise toimepanemist. Kohus leiab, et määratud karistus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus määratud rahatrahvi vähendamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Arvestades kaebaja väiteid selle kohta, et trahvi kohene tasumine raskendab tal igapäevaste kuludega toimetulemist ning ta soovib toetada pensionil olevat ema, siis KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv 600 eurot osade kaupa, s.o kaheteist kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 50 eurot. Ühtlasi kohus selgitab, et rahatrahvi tasumine 12 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida kasvõi juhutöid ja trahv varem ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133,
12. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3