Obsah (4)

§ 121§ 66§ 56§ 57

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-11-9205 (10240106568) Kohtunik Ti

§ 121

järgi käskmenetluses Prokurör Silvi Pass Süüdistatav E.J , isikukood XXX, EV kodanik, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, varem kriminaalväärteokorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld – 07.03.2011.a. Kaitsja: van.adv. Mati Senkel ja Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada E.J

§ 121

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 287,60 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates 15.09.2011.a. iga kuu

1. kuupäevaks 28,76 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine 15.06.2012.a. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahalise karistuse osamakse tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld E.J suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.J ’lt menetluskuluna sundraha 417.03 (nelisada seitseteist ja 03) eurot riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.J ’lt menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 31,96 (kolmkümmend üks ja 96) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud
2. detsembri 2010.a. kella 13.15 paiku seisis xxxx A L koos L P ja tema sõbrannaga xxxx maja juures ning rääkis nendega juttu. Mingil ajal helistas E.J oma kasutütrele L P ja kutsus teda tuppa. Tüdrukud läksidki trepikoja ukseni, kuid jätkasid seal L vestlemist. Mõne aja möödudes helistas E.J uuesti ja kui L ka siis tuppa ei läinud, tuli ta ise trepikoja välisuksele teda tuppa kutsuma. A L ütles, et nad räägivad veel L ja seejärel vihaseks saanud E.J hakkas kasutama väljendeid stiilis: ´´Sina kutsikas ei haugu! Sina tatt ei mölise!’’ ja A L ei jäänud talle ühtegi vastust võlgu. Kui vastastikku kasutati juba ebatsensuurset venekeelset väljendit, lõi E.J õues seisvale A L lahtise käega lõua alla. Noormees on hiljem öelnud, et selle tagajärjel ta haiget ei saanud, kuid kui E.J võttis tal õlgadest kinni, siis võttis tema vastasel kõrist kinni ning tõuklemise käigus palja ülakehaga E.J libises ja kukkus vastu puud, tõmmates selja katki. Pärast seda kõndis A L lihtsalt minema ning bussijaamas xxxx A P kohtudes rääkis talle, et oli oma endise tüdruksõbra isaga maadelnud. Seepeale tegi P ettepaneku tagasi minna, et A L saaks „asjad selgeks rääkida’’ ja kella 13.50 paiku läksidki noormehed E.J-i korteri ukse taha. Ukse peale tulnud E.J ütles poistele, et need parem minema läheks, kuid sellele soovitusele kumbki ei reageerinud. Kui L P ema lubas A L korterisse, hakkas L seal selgitama, et tema pole L aadressil teinud (korduvaid) vägivallaga ähvardusi vaid ähvardanud lihtsalt tüdruku maha jätta. Selle jutu ajal jooksis E.J korterist välja, lõi A P rusikaga näkku ning lükkas teda peaga vastu seina. Korterist välja jooksnud A L proovis E.J-i esmalt oma haardes hoida ning seejärel tema kaela oma haardesse saada, kuid selle käigus lõi E.J oma peaga talle vastu pead ning kolme isiku vahel tekkinud rüseluse käigus tõugati üksteist vastu seina ning naaberkorteri ust. Seejärel noormehed lahkusid ning helistasid politseisse. AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi A L näo ja nina põrutus, A P aga parema põse ja kaela pindmine vigastus (põrutus) ning alahuule sisepinna pindmine haav. 3 II Süüdistuste sisu Käesolevas kriminaalasjas on E.J’le süüdistus esitatud selles, et tema 08.12.2010.a. kella 13.15 ajal xxxx maja ees lõi lahtise käega lõua alla alaealisele A L ja kella 13.50 ajal xxxx maja trepikojas lõi A P rusikaga näkku, lõi ta pead vastu seina ning lõi A L oma peaga vastu nina, põhjustades kannatanutele valu ja kahjustades nende tervist. Seega E.J , põhjustades teisele inimesele korduva löömise ja muu kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb E.J-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist

§ 121

järgi rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 287,60 eurot.

§ 66alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates 15.09.2011.a.

ja iga järgneva kuu 15. kuupäevaks 28,76 eurot. Rahalise kohustuse lõpptähtaeg on 15.06.2012.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus E.J’e käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

§ 121

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava E.J ’e käitumises

§ 57ja § 58 sätestatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava E.J ’e puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulu kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik (allkiri) Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 17. septembril 2011. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne