Obsah (11)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Z.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 68 alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise aega 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Z.S kandmata karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.S-ile katseaeg 18 (kaheksateist ) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis kontrolli nõuded; määrata Z.S-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx -xxxxx xx x, Viljandi; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.S-ile lisakaristus ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks; rahaline karistus põhikaristusena pöörata täitmisele iseseisvalt; tühistada Z.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Z.S-ilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 38.40 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 97 .70 € (sealhulgas ekspertiisitasu 95 €) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 571 (viissada seitsekümmend üks) € ja 10 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 12 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 47 (nelikümmend seitse) € ja 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 Z.S-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 70.08 € jätta riigi kanda; 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid i, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P angas, kontole nr 221023778606 Swedbankis või kontole nr 333416110002 Danske Bangas (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-10444 “); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.S toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 25,juulil 2012.a. kella 13.25 paiku Viljandimaal Paistu vallas Sultsi-Oti tee 0,
2. kilomeetril sõiduautot Opel Vectra riikliku registreerimisnumbriga 870 AVT joobeseisundis ja tegi avarii. Alkoholi kontsentratsioon veres avarii hetkel oli 3,4-3,5 mg/g.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokur atuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks kahe kuulise vangistusega. KarS § 68 a lusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.07.2012 kuni 26.07.2012 so 2 päev karistuse hulka ja 2 kandmata karistuseks lugeda üks kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui Z.S kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 alusel võtta Z.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks.
4. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
5. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§ -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§ -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. P õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
4. jaos ( ; § 189 - § 192).

§ 189

( itamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (

. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud).

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179( Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 ko haselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu 3 arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava Z.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1108.48 €. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 38,40 € ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku
2. 08 €. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 70.08 € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 38,40 €. Süüdistatava Z.S kohtuistungile kaitsjat ei soovinud.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas eksperiisi tegemisega tekkinud kulud – 95 €. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad õiendist ekspertiisi maksumuse kohta (kt lk 21).

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2.70 €. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: Z.S: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € krooni, riigi õigusabi tasu 38.40 ja muu kriminaalmenetluse kulu 97 .70 € (95 + 2.70 ) €.

§ 180

(Menetluskulude ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majandus likku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

1. Kohtu m uud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Z.S on kahtlustatavana kinni peetud
2. Juuli 2012 kuni
3. Juuli 2012, seega on Z.S viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5