KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-10-4274 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Evelin Veeret Koh

§ 114

p 3 – 25 lg 2, § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 16 (kuusteist) aastat alates 23.10.

1. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 05.10.
2. Viru Vangla esitas 05.08.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kaluga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava 1 ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik tegi juhul, kui kohus leiab, et D. Kaluga tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, ettepaneku määrata temale tulenevalt kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ja ohtlikkuse tasemest katseaeg kuni 23.10.2025 ja käitumiskontroll kuni 24 kuud. Uute kuritegude riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks käitumiskontrolli ajaks määrata D. Kalugale järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75lg 2 p 9 – alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Dmitri Kaluga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Dmitri Kaluga ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 23.08.2021 kohtuistungil palub Dmitri Kaluga vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Tal on soov kuritegusid mitte toime panna. Ta ei pane enam kuritegusid toime. Nõus täitma kõiki kohtu nõudeid. Vabaduses tal on töökoht olemas. Tal on garanteeritud töökoht J matuseteenuseid pakkuvas ettevõttes OÜ E N . Tal on palju ametioskusi, mida ta saab kasutada. Narkootikume mitte kunagi ei tarvitanud. Ta suudab mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja M. Viira on seisukohal, et esinevad alused Dmitri Kaluga tingimisi vabastamiseks. D. Kaluga on täitnud kõik olulised tingimused, mis on eelduseks tema ennetähtaegsele vabastamisele. D. Kaluga on läbinud sotsiaalprogrammid: "Viha juhtimine", "Sotsiaalsete oskuste treening", "Eluviisitreening" ning on täielikult muutunud oma suhtumist. Distsiplinaarkaristused puuduvad. D. Kalugal on kindel elukoht ning selles elukohas on võimalik rakendada elektroonilist valvet. D. Kaluga on elektroonilise valvega nõus. Isikul on pikaajaline erinevate elualadega töökogemused, oskused. Ta töötab vangla XXX ja XXX. Tal on ka garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ E N . Mingeid probleeme narkootikumide tarvitamisega ei ole kunagi eksisteerinud. D. Kaluga on tegelenud palju enesearendamisega, omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Peab ennast usklikuks ja alkoholi tarbima ei hakka. Käitub vanglas korralikult. Kaitsja palub vabastada D. Kaluga karistuse kandmisest ennetähtaegselt ning kohustada teda mitte tarvitama alkoholi, asuma tööle ja alluma esialgu elektroonilisele valvele tähtajaga kuni 12 kuud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. 2 Käesoleval juhul Viru Maakohtu 17.09.2010 otsusega mõisteti Dmitri Kaluga süüdi

§ 114

p 3 – 25 lg 2, § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 16 (kuusteist) aastat alates 23.10.2009. Kohtuotsus on jõustunud. Dmitri Kaluga kannab karistust nii esimese kui ka teise raskusastme tahtlike kuritegude toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 2.

Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Kaluga temale mõistetud karistusajast, 16 aastat vangistust, ära kandnud 11 aastat 10 kuud ja 8 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.)

§ 76

lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Dmitri Kalugal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ennetähtaegse vabanemise korral ta saab elada XXX. Tegemist on eramajaga, kus on kaheksa tuba. Maja omanik on M J . Majas elavad praegu omaniku isa M J ja isiku sõber S R . Kõik isikud on andnud nõusoleku D. Kaluga elama asumisega antud aadressil. Elamiskoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. 3 Positiivsena võib välja tuua, et Dmitri Kaluga on karistuse kandmise aja jooksul osalenud oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. D. Kaluga läbis 2011.aastal sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 2018.aastal läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkutegevused.

1. aastal läbis isik edukalt sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Ta oli väga motiveeritud ning töötas aktiivselt kaasa. Läbiviija hinnangul on kinnipeetava sotsiaalsed oskused arenenud.
2. aastal on D. Kaluga läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav oli juba enne programmi enamus probleeme enda jaoks lahti mõtestanud ja lahendused leidnud. Alkoholi probleemi ei pea aktuaalseks, kuna viimati tarvitas alkoholi umbes 10 aastat tagasi. Tulevikuplaanid on seotud enesearendamise, pereloomise ja töötamisega. Kohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammide läbimine mõjus ilmselt kinnipeetava hoiakutele ja suhtumistele positiivselt. Väärtuslik on ka see, et D. Kaluga on tööga hõivatud. Vanglas ta töötab XXX ja XXX. Peale vabanemist on garanteeritud töökoht J matuseteenuseid pakkuvas ettevõttes OÜ E N . Tal on majanduslik toimetulekuoskus. Enne vangistust töötas kaubanduskeskuses, erinevates garaažides. Narkootikume ei tarvita. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Dmitri Kalugal on positiivsed tulemused olemas, ta on motiveerinud töötama, ta on järginud täitmiskava ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. D. Kaluga puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist kuriteo toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning isikut iseloomustatavad andmed. Dmitri Kaluga näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Enamus kuritegusid on seotud vägivalla kasutamisega. D. Kaluga on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, millest üks karistus on kehtiv. Kannab karistust majandusliku kasu eesmärgil kahe inimese tapmise katse ning omastamise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Teda on varasemalt karistatud kelmuse, varguste, avaliku vägivaldse varguse eest. Tulenevalt sellest on kuriteod muutunud raskemaks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dmitri Kaluga käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtib 1 distsiplinaarkaristus - kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks katseajaga 2 kuud võõras kambris viibimise eest. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Kaluga puhul soodustada alkoholi tarvitamine, kuna viimased kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist alkoholisõltlasega.
3. aastal ja
4. aastal D. Kaluga on alustanud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimist, kuid on keeldunud osalemisest.
5. aastal ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ täies mahus. Ta on tegelenud palju enesearendamisega ja omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Peab ennast usklikuks inimeseks ja alkoholi tarbima ei hakka. Vaatamata sellele kahtleb kohus, et D. Kaluga suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga ning tema suhtumine alkoholi tarvitamise probleemidesse, mis võib olla uue kuriteo toimepanemise põhjuseks. Kinnipeetava Dmitri Kaluga iseloomustusest nähtuvalt ta on agressiivne ja vägivaldne. Alkoholi mõjul kaotab kergesti enesevalitsuse. Oma probleeme ta endale ei teadvusta ja strateegiad probleemide lahendamisel on piiratud. Oskus teisi inimesi mõista on madal. Tal on kõrge enesehinnang ja üldiselt arvab, et ainult tema arvamus on õige. Vestlustel on provotseeriv ja tahab esmalt tekitada kaasvestlejas kaastunnet, kuid kui näeb, et ei saavuta soovitud tulemit, võib muutuda agressiivseks ja pealesuruvaks. Isikul on raskusi negatiivsete emotsioonide 4 kontrollimisega. Isik ei arva, et temal on probleeme vihaga. Oma varasemas käitumises probleeme ei näe. Samuti arvab, et kuriteo toimepanemise põhjus ei olnud see, et ei saanud viha kontrolli all hoida. Probleemide lahendamise oskus on madal ja enda soovi mittesaamisel võib langeda tagasi agressiivsele käitumismustrile. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et D. Kaluga suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud D. Kaluga mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Dmitri Kalugal ei ole lähedasi ja toetavat lähisuhtevõrgustikku. Ta ei ole motiveeritud õppima ning uut kutset omandama. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. Kõik need faktorid kohtu seisukohal mõjuvad D. Kalugale negatiivselt ning võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Dmitri Kaluga tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos D. Kaluga puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D. Kaluga tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Kaluga tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu D. Kaluga kaitsja vandeadvokaat Margus Viira riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 249,12 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Sõidukulud on põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu D. Kalugalt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja M. Viira tasu summas 249,12 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, Kr

MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5