← Eesti

1-12-783/119

Obsah (7)§ 3891§ 73§ 74§ 75§ 386§ 5§ 2891

1-12-783 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 12. märtsil 2013 Kriminaalasja number 1-12-783 (kohtueelses menetluses 10730

§ 3891

lg 2 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Stella Veber Süüdistatav H.T isikukood või sünniaeg: xxxxxxxxxxx, kodakondsus: xxx, haridus: xxx, emakeel: eesti keel, perekonnaseis: abielus, alaealisi ülalpeetavaid ei ole, elukoht:xxxx, töökoht või õppeasutus: xxxx, karistatus: karistatud väärteokorras, tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3; 311; 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada H.T (i.k. xxxxxxxxxxx )

§ 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. 2.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata H.T le mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates
  2. märtsist
  4. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p. 2 alusel välja mõista H.Tlt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 480 eurot.
  5. Toimida käesolevas kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmiselt: 1-12-783 • Ümbrik nr 1: CD-plaat (id: nr N121LE132D815112A2) pangakonto väljavõtetega – jätta kriminaalasja juurde; • Ümbrik nr 6: jälitusprotokollide lisad – 3 DVD-plaati – jätta kriminaalasja juurde; • Ümbrik nr 7: A.Pi sõiduauto läbiotsimise käigus äravõetud märkmepaberid – hävitada; • Ümbrik nr 8: A.P’i elukohas läbiotsimise käigus äravõetud kalendermärkmiku leht paberilehed – hävitada; • Ümbrik nr 9: - 09.10.2007.a A.Ji kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud esemed –
  6. aasta kalendermärkmik – tagastada A.Jile, ülejäänud asitõendidkoodikaardi, pangakaardid, kontokaardid, SIM-kaardid ja märkmepaberid – hävitada; • Ümbrik nr 10: A.Ji kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimise käigus ära võetud esemed: SIM-kaardid, märkmepaberid, visiidi kaart, Sampo Panga turvaelementide leping – hävitada; • Ümbrik nr 11: A.Hi elukoha läbiotsimisel kalendermärkmik – tagastada A.Hile; • Ümbrik nr 15: A.Pi läbivaatlusel ära võetud USB mälupulk – hävitada; • Ümbrik numbriga 92a: Lisa Sampo Panga vastusele järelpärimisele saadetud diskett R.C ja G.T pangakontode väljavõtetega – jätta toimikusse. ära võetud
  7. aasta Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.T 1-12-783 menetluskulud“. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või kohtu poolt määratud tähtajast. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Võttes aluseks KrMS § 189 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  9. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, tuleb sellisel juhul määruskaebus esitada Harju Maakohtule kümne päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. 1 SÜÜDISTUS Vastavalt Põhja Prokuratuuri poolt
  10. jaanuaril 2012 süüdistusaktis esitatud ja
  11. veebruaril 2013 istungil esitatud muudetud süüdistusele süüdistati H.T ’u maksude maksmisest 2

(35)1-12-783 kõrvalehoidmises suures ulatuses. Vastavalt süüdistusele esitas H.T valeandmeid OÜ H ( ) käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades. H.T oli OÜ H juhatuse liige 27.02.1997 kuni 21.03.2011, seega vastavalt ÄS §-de 180 lg 1 ja 183 vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ja tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt MKS § 8 lg 1, samuti oli ta 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduses § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 ning § 31 lg 1 ja § 37 sätestatu alusel – vastutav äriühingu ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat – esitas H.T maksuhaldurile ( ) OÜ H käibedeklaratsioonides kavatsetult valeandmeid maksustamisperioodi veebruar 2006 kuni september 2007 eest ajavahemikul 20.03.2006 kuni 13.11.
  1. Samuti oli H.T osaühingu juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse ( ) § 54 lg 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49–53 sätestatud tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva kalendrikuu
  2. kuupäevaks. H.T oli TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri ( ) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  3. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat – esitas H.T maksuhaldurile ( ) kavatsetult valeandmeid OÜ H tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades valeandmeid maksustamisperioodi veebruar 2006.a kuni september 2007.a eest, ajavahemikul 13.03.2006.a - 22.10.2007.a. Nimelt H.T, olles eelnevalt saanud M.Si kaudu A.Plt alljärgnevad G.T OÜ, R.C OÜ, RC OÜ, RK OÜ nimelt koostatud sisult võltsitud arved, lasi raamatupidajal M.Sil esitada nende alusel OÜ H käibedeklaratsioonid – eesmärgiga ebaseaduslikult vähendada OÜ H maksukohustust. Antud fiktiivseid, s.t intellektuaalselt võltsitud arveid kasutas H.T OÜ H käibedeklaratsioonide koostamisel ja H.T lasi M.Sil esitada valeandmetega maksudeklaratsioonid elektrooniliselt maksuhaldurile. Seega esitas raamatupidajal M.S H.T korraldusel OÜ H maksudeklaratsioonides valeandmeid. Maksudeklaratsioonides esitati valeandmeid interneti teel kaudu. Fiktiivsete arvete alusel koostati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid, näidates sisendkäibemaksu ( ) enam, kui seadusega oli lubatud maha arvata, mille tulemusel tekkis OÜ-l H ebaseaduslikult õigus jätta tasumata tegelikkuses tasumisele kuuluvat käibemaksu veebruaris 2006-detsember 2006 kokku 2 251 906 krooni. OÜ H raamatupidamisarvestuses puuduvad perioodil veebruar 2007 kuni september 2007.a OÜ RK, OÜ RC , OÜ P.G ja OÜ A nimelt väljastatud arved, mille alusel on deklareeritud maksuhaldurile e-maksuameti kaudu sisendkäibemaksu summas 2 259 460 krooni ja samuti 3
(35)1-12-783 pole OÜ H raamatupidamise registris antud sisendkäibemaksu summasid arvestatud. Nimelt deklareeriti H.T korraldusel M.Si poolt 2007.a käibedeklaratsioonides fiktiivsete tehingute pealt sisendkäibemaksu, omamata vastavaid raamatupidamise algdokumente, kuid tekitades mulje tehingute toimumise kohta – tehes ülekandeid OÜ H pangakontolt OÜ-te G.T, RC, RK, P.G ja A pangakontodele. Seega kokku deklareeriti H.T korraldusel OÜ H nimel näilistelt tehingutelt sisendkäibemaksu
  1. aasta eest 2 259 460 krooni ja
  2. aasta eest 2 251 906 krooni. Selle tulemusel tekkis OÜ-l H võimalus vaidlusalusel perioodil vähendada reaalselt tasumisele kuuluvaid käibemaksusummasid. Kuna arved olid võltsitud ja G.T OÜ, R.C OÜ, RC OÜ, RK OÜ, P.G OÜ ja A OÜ arvetel ( ) näidatud kaupa ega teenust OÜ-le H ei müüdud, siis alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Tulenevalt sellest ja alates 01.05.2004.a. jõustunud käibemaksuseaduse § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 ning § 31 lg 1 ja § 37 tulenevalt, puudus H.Tl seaduslik alus äriühingute G.T OÜ, R.C OÜ, RC OÜ, RK OÜ, P.G OÜ ja A OÜ võltsitud arvetel ( ) arvestatud ja kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks OÜ-u H poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust. Eeltoodud viisil esitas H.T maksuhaldurile ( ) kavatsetult valeandmeid OÜ H käibedeklaratsioonides (interneti teel e-maksuameti kaudu) ja selle tulemusel jäi ajavahemikul 20.märtsist 2006 kuni
  3. novembrini 2007 interneti teel esitatud
  4. a. veebruari kuni
  5. aasta septembri deklaratsioonide alusel käibemaksuna laekumata 4 511 366 krooni /288 329 eur/. H.T rikkus sellise tegevusega, alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse § 24 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg
  6. Samuti esitas H.T OÜ H nimelt maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades valeandmeid maksustamisperioodi veebruar 2006.a kuni september 2007.a eest, ajavahemikul 13.03.2006.a - 22.10.2007.a. e-maksuameti kaudu interneti teel. H.T esitas tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades ( valeandmeid eesmärgiga vähendada ettevõtte maksukohustust – jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. H.T tegi ise ja lasi M.il teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid OÜ-tele R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A ja lasi M.Sil arvestada eelnimetatud ettevõtetele võltsitud arvete alusel tehtud väljamakseid ( ) raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna jättes OÜ-te R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A arveldusarvetele tehtud väljamaksetelt arvestamata ja deklareerimata tulumaksu ning lasi raamatupidajal M.Si esitada valeandmetega tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid maksuhaldurile e-maksuameti kaudu. Nimelt OÜ H poolt Hansapanga arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx ettevõtete OÜ R.C arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx , OÜ G.T arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx, OÜ RC arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx, OÜ RK arvelduskontole xxxxxxxxxxxx, OÜ P.G arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx ja OÜ A arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx teostatud ülekanded/väljamaksed ei ole seotud OÜ H majandustegevusega ja ei ole käsitletavad 4
(35)1-12-783 ettevõtlusega seotud kuludena, kuna OÜ H ei soetanud kaupu ega teenuseid OÜ-telt R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A. Seega tegi H.T ise ja lasi M.Sil teha OÜ H arvelduskontolt OÜ-tele R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 29 596 500 krooni. Nimetatud v äljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3, 5 tähenduses ja seega jättis H.T deklareerimata ja tasumata eeltoodud viisil loetletud väljamaksetelt tulumaksu summas 8 576 344 krooni Lähtuval teeltoodust jättis H.T arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 8 576 344 krooni (548 128 EUR), kuna tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr 2006.aastal 23/77 ja 2007.aastal 22/78 ( ) rikkudes sellega TuMS § 54 lg 2 ja 4 ning § 48-53. Seega pani H.T vastavalt süüdistusele toime

§ 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi alusetult maksudena laekumata 13 087 710 krooni (836 457 eurot) s.o. enam kui 5 000 000 krooni s.t enam kui 320 000. 2 KAITSJA TAOTLUSTE LAHENDAMINE 2.1 Hinnang mõistliku menetlustähtaja kohta H.T kaitsja taotles kriminaalasja lõpetamist H.T suhtes KrMS § 2742 alusel. H.Tu süüdistatakse

§ 3891lg 2 kuriteos, mis oli toimepandud ajavahemikul 2006.

a. veebruar kuni 2007.a. september. Vastavalt kriminaalasja materjalidele teostati esimene menetlustoiming H.T suhtes

  1. oktoobril 2007, kui ta peeti kahtlustatavana kinni. Nimetatud kuupäeva tuleb lugeda tema suhtes menetlusaja mõistlikkuse arvestamise algusajaks. Menetlusaja kulgemise lõppajaks tuleb lugeda pädeva ametiasutuse nt. prokuratuuri või kohtu seadusjõustunud lahendit, mis ei ole enam edasikaevatav. Siinjuures ei nõustu kohus kaitsja ja prokuröri seisukohaga, et mõistliku menetlusaja arvestamise alguseks tuleks lugeda igasugune süüdistatava suhtes tehtud menetlustoiming. Kohus leiab, et mõistliku menetlustähtaja kulgemise algust tuleb arvestada ajast, mil isik on ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda. Seega tuleb käesolevas asjas hakata mõistliku menetlusaja kestust hindama H.T kinnipidamisest
  2. oktoobril 2007 (vt Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-3-1-85-09 p 85). Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata arvestades kohtuasja keerukust, süüdistatava ja tema kaitsja käitumist, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ja selle olulisust, mis on isiku jaoks menetluses kaalul. Kuigi õiguslikult ei ole käesolev kriminaalasi väga keerukas, samuti ei ole k äesolevas kriminaalasjas kasutatud rahvusvahelist õigusabi ega korraldatud keerukaid ja aeganõudvaid ekspertiise, on käesolev kriminaalasi on keerukas mahukuse tõttu tulenevalt tõendite ja 5

(35)1-12-783 episoodide ja menetluses olnud süüdistatavate suurest hulgast. Nimetatud asjaolu tõttu on asja jagatud mitmeks menetluseks, milles on tehtud mitu lahendit. Hinnates H.T ja tema kaitsja tegevust leiab kohus, et nad ei ole oma käitumisega kaasa toonud olulist kriminaalasja venimist. Kohus leiab, et suuri etteheiteid ei saa teha ka asjaomastele asutustele kriminaalasja menetlemisel. Oluliseks asjaoluks, mis on süüdistatava jaoks kaalul, tuleb pidada tema võimalikku vabaduskaotuslikku karistust. Arvestades eelpoolnimetatud kriteeriume leiab kohus, et mõislik menetlusaeg käesolevas asjas ei ole möödunud. Kohus selgitab alljärgnevalt, miks ta leiab, et erinevalt H.Tst oli võimalik M.Si suhtes menetlus lõpetada. Kohus lõpetas prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul käesolevas asjas 7. veebruari 2013 määrusega menetluse M.Si suhtes KrMS § 274 lg 5 ja § 203 lg 1 p. 2 alusel. Küsides enne kõigi kaitsjate s.h. H.T kaitsja arvamust lõpetamise kohta. Kaitsjad M.Si suhtes kriminaalasja lõpetamisele vastu ei vaielnud. KrMS § 2742 alusel lõpetatakse juhul, kui isiku karistamine on ilmselgelt ebaproportsionaalne isiku karistamisega avalikes huvides. KrMS § 203 lg 1 p. 2 kergendab lõpetamise nõuet lisaks mõistliku tähtaja võimaliku möödumise nõudele sellega, et süüdistatavale on muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Seega on süüdistatav juba saanud muu teo eest karistuse. Kohtul tuleb seega muuhulgas hinnata, kas karistus on piisav eesmärkide saavutamiseks. Kohus leidis, et M.S´ile mõisteti Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega kriminaalasjas 1 -1017372 samal ajavahemikul juuli 2006 kuni august 2007 toimepandud samalaadse teo eest karistuseks 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, mis jäeti

§ 74

täielikult täitmisele pööramata, kui M.S ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi (vastavalt

§ 75lg 1 p 1-5).

Süüdistatav oli vastavalt kriminaalhooldusametnik Sirje Silmato

  1. oktoobri 2012 ettekandele katseaja läbinud positiivselt ning kriminaalhooldaja hinnangul on kriminaalhoolduse eesmärk täidetud. Kuivõrd Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-17372 mõistetud karistus oli M.Si poolt kantud, kriminaalmenetluse algusest kuni määruse tegemise ajani ei olnud M.S uusi kuritegusid toime pannud ja tema kriminaalhooldusametnik hindas tema muutusi katseajal positiivseks, leidis kohus, et puudus ka avalik huvi menetluse jätkamiseks. Kohus leidis, et ehki eeldatav liitkaristus oleks olnud tõenäoliselt suurem kui kriminaalasjas 1-10-17372 mõistetud karistus, kinnitas karistusega kaasnenud katseaja positiivne läbimine, et karistus oli piisava eripreventiivse mõjuga ka käesolevas menetluses käsitletava süüteo suhtes. Samuti leidis kohus, et tähendust omas ka asjaolu, et M.Sit karistati Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-17372 samal perioodil toime pandud samalaadse kuriteo eest, kusjuures algselt menetleti kuritegusid ühes kriminaalasjas, hiljem aga eraldati käesoleva kriminaalasi menetlusökonoomika huvides. Kohus leidis, et niisugune eraldamine võis olla vastuolus riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni 2007 määruses nr 3-1-1-16-07 väljendatud seisukohtadega ja riivas M.Si põhiõigusi. 6

(35)1-12-783 H.T puhul ei ole mõistliku aja lõpetamise lihtsustamist tinginud asjaolu (teist mõistetud karistus) ja samuti on kohtu hinnangul tema süü ja seetõttu ka avalik huvi tema karistamiseks suurem. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et H.T suhtes ei ole kriminaalasja lõpetamine menetlustähtaja möödumise tõttu põhjendatud ja vastav kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 2.2 Kaitsja taotlused tõendite välistamiseks H.T kaitsja leidis, et M.Si ütlused ei ole vastuolude tõttu usaldusväärsed ja seetõttu tõendina kasutatavad. M. Si ütlused ei ole tõenditena kasutatavad ka põhjusel, et KrMS ei näe ette süüdistatava korduvat ülekuulamist. M.Si ütlused ei ole kasutatavad tõenditena ka põhjusel, et M.Si ütlustest kumab läbi tehing prokuröriga, kus vastutasuks H.T suhtes süüstavate ütluste andmise eest on lubatud M.Sile menetluslikke, sh ja samuti ka otseselt või kaudselt materiaalseid hüvesid. Kohus möönab, et M.Si ütlused on vastuolulised, samas leiab kohus, et ütlused ei ole diametraalselt vastuolulised. M.Si ütlused lahknevad detailides, mitte aga põhimõttelistes asjaoludes. Seega leiab kohus, et tema ütluste kasutamine on lubatav. Samuti leiab kohus, et M.Si korduv ülekuulamine ei ole vastuolus KrMS põhimõtetega. Kuivõrd kohus kuulas M.Si üle istungisessiooni alguses, menetluse käigus aga ilmnesid olulised asjaolud, s.h. näiteks H.T poolt antud M.St süüstavad ütlused, siis oleks kohtu hinnangul olnud oluliseks M.Si kaitseõiguse rikkumiseks kui ta ei oleks saanud anda ütlusi uute, menetluses ilmnenud asjaolude kohta. Kohus tugines M.Si korduva ülekuulamise määramisel prokuröri taotlusele ja KrMS § 297 lg-le
  1. Siiski on kohus otsuse tegemisel pigem tuginenud dokumentaalsetele tõenditele ja tunnistajate ning teiste algsete kaassüüdistatavate ütlustele. Samuti leidis kaitsja, et süüdistatava A.Pi ütlused tuleb tõendite hulgast kõrvale jätta KrMS § 288 lg. 10 alusel, sest 27.11.2012 keeldus A. P osadele kaitsja V. Kivistiku ütlustele vastamast. Kohus leiab, et kuivõrd ütlustest andmisest keeldumise keeld ei laiene süüdistatavale, siis on süüdistataval õigus ütlusi mitte anda. Kohus on seisukohal, et KrMS § 288 lg 10 ei kehti süüdistatava suhtes, sest süüdistatava osas reguleerib niisugust olukorda KrMS §
  2. Samuti juhib kohus tähelepanu, et ütlustest andmisest keeldumine süüdistatava poolt tooks KrMS § 294 p. 1 alusel kaasa tema varasemate ütluste avaldamise, mida kaitsja ei taotlenud, aga mitte tema ütluste kui tõendi välistamise. Kaitsja leidis, et jälitusmaterjaliga saadud teave on kaitsjale teadaolevalt osaliselt kogutud ebaseadusliku jälitustegevuse, st võimalik, et kuriteo toimepanemise kaudu. Kogu jälitustegevus algab ebaseadusliku jälitustegevusega, mistõttu kaitsja leiab, et õigusvastaselt kogutud teavet ei saa hiljem asuda legaliseerima seaduslike menetlustoimingutega. Seetõttu tuleb kogu jälitusmaterjal kriminaalasja tõendite hulgast kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta. Kohus tuvastas tõepoolest
  3. detsembri 2012 istungil, et 21.10.
  4. a. jälitusprotokollis kajastatud 18.12.2006 tehtud jälitustoimingu suhtes puudus prokuröri luba. Samas ülejäänud jälitustoimingute suhtes olid kohased jälitusload olemas. Kohus leiab, et on taunitav, et prokurör esitab kohtule jälitusprotokolli, milles kajastatakse ilma jälitusloata läbi viidud jälitustoimingut, kuid vastavalt prokuröri selgitusele oli luba väljastatud kriminaalmenetluse väliselt. Nimetatud asjaolu muudab protokolli osas, milles jälitustoimingut kajastatakse 7
(35)1-12-783 lubamatuks tõendiks ja kohus välistaski selle istungil. Samas ei nõustu kohus, et see tooks kaasa kõigi jälitustoiminguga kogutud tõendite lubamatuks muutumise. 3 TUVASTATUD ASJAOLUD 3.1 OÜ H OÜ-dele R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A tehtud maksed Kohus võttis
  1. detsembri 2012 istungil vastu ja uuris Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokolli (10 kd tl 131-152), milles on vaadeldud pankade poolt saadetud diskettidel, CD-plaatidel ja digiallkirjastatud saadetud OÜ H, OÜ R.C, OÜ G.T, OÜ RC, RK, P.G ja A Sampo panga väljavõtteid. Kohus leiab, et vaatlusprotokolliga ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD-plaadil ID: N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ R.C pangakonto xxxxxxxxxxxx väljavõttega 01.06.05-13.02.07 on tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxxOÜ R.C kontole nr xxxxxxxxxxxxxx arved järgmiselt: Kuupäev 1.02.2006 14.02.2006 16.02.2006 20.02.2006 20.02.2006 15.05.2006 14.06.2006 5.07.2006 7.07.2006 Kokku Summa 200 000 kr 430 000 kr 92 000 kr 250 000 kr 211 000 kr 540 000 kr 300 000 kr 300 000 kr 300 000 kr 2 623 000 kr Selgitus arve 30 osaline arve 30osaline arve 30osaline arve 30osaline arve 30 lõplik arve 98 arve 210 osaline arve 215 osal arve 215 Laekunud summad on E.J poolt pangakontoris või on E.Jle väljastatud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxx või deebetkaardiga xxxxxxxxxxxxxx laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud. Vastavalt Sampo panga 17.08.2005 arvelduskonto lepingule (kd
  2. tl 93) on OÜ R.C arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx ja esindaja E.J. Vastavalt Sampo panga 23.08.2005 deebetkaardi kasutamise lepingule (kd 2 tl 96) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud R.C arveldusarvega xxxxxxxxxxxxx ja väljastatud E.Jle Vastavalt Sampo panga 22.02.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (kd 2 tl 97) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxxxx seotud R.C arveldusarvega xxxxxxxx ja väljastatud E.Jle. Vastavalt Sampo panga 28.07.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (kd 2 tl 98) on deebetkaart xxxxxxxxxxxx seotud R.C arveldusarvega xxxxxxxxxxxx ja väljastatud E.Jle. Samuti on vaatlusprotokolliga ja Sampo panga poolt
  3. oktoobri 2007 saatekirjaga (kd
  4. tl 121) esitatud OÜ G.T pangakonto xxxxxxxxxxxxx väljavõtte (
  5. kd tl 58-127) tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ G.T kontole nr xxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: 8
(35)1-12-783 Kuupäev 19.04.2006 15.05.2006 29.05.2006 2.06.2006 12.06.2006 13.06.2006 15.06.2006 5.07.2006 7.07.2006 13.07.2006 12.01.2007 Kokku Summa 295 000,00 kr 600 000,00 kr 96 000,00 kr 217 500,00 kr 500 000,00 kr 500 000,00 kr 313 000,00 kr 300 000,00 kr 300 000,00 kr 71 000,00 kr 405 000,00 kr 3 597 500,00 kr Selgitus arve 53 arve 71 arve 71 arve 88 arve 93 osaline arve 93 osaline arve 93 lõplik arve 122 osal arve 122 arve 131 arve 222 Laekunud summad on A.J i poolt pangakontoris või A.Jile väljastatud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud. Vastavalt Sampo panga 24.01.2006 arvelduskonto lepingule (
  1. kd tl 178) on OÜ G.T arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.J. Vastavalt Sampo panga 27.01.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (
  2. kd tl 180) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud G.T kontoga nr xxxxxxxxxxxxx ja väljastatud A.Jile. Samuti on vaatlusprotokolliga ja Sampo panga poolt esitatud OÜ RC pangakonto xxxxxxxxxxxx väljavõttega 20.07.06-26.02.07 (
  3. kd tl 1-39) tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ RC kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: Kuupäev 9.08.2006 4.09.2006 21.09.2006 24.10.2006 23.11.2006 1.12.2006 11.12.2006 12.01.2007 9.02.2007 12.02.2007 Summa 690 000 kr 800 000 kr 330 000 kr 240 000 kr 109 000 kr 218 000 kr 765 000 kr 375 000 kr 180 000 kr 150 000 kr Kokku: 3 857 000 kr Selgitus arve 11 arve 20 arve 20 arve 34 arve 54 arve 57 arve 65 arve 72 arve 85 arve 85 Laekunud summad on A.Ji poolt pangakontoris või A.Jile väljastatud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud. 9
(35)1-12-783 Vastavalt Sampo panga 20.07.2006 arvelduskonto lepingule (
  1. kd tl 182) on OÜ RC arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.J. Vastavalt Sampo panga 27.07.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (
  2. kd tl 183) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxxxxx seotud RC arvelduskontoga xxxxxxxxxxxxxxxx ja väljastatud A.Jile. Samuti on vaatlusprotokolliga ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD-plaadil ID: N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ RK pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxx väljavõttega (20.07.06-26.02.07) tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ RK kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: Kuupäev 14.08.2006 4.09.2006 11.09.2006 10.10.2006 9.11.2006 14.11.2006 14.12.2006 12.01.2007 9.02.2007 8.03.2007 Kokku Summa 760 000 kr 950 000 kr 220 000 kr 988 000 kr 500 000 kr 580 000 kr 765 000 kr 410 000 kr 290 000 kr 600 000 kr 6 063 000 kr Selgitus arve 10 arve 3 arve 4 arve 10 arve 25 arve 30 arve 59a arve 70 arve 80 arve 100 Laekunud summad on A.J i poolt pangakontoris või A.Jile väljastatud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud. RK kontoväljavõte tervikuna asub
  3. kd tl 40-
  4. Vastavalt Sampo panga 20.07.2006 arvelduskonto lepingule (
  5. kd tl 185) on OÜ RK arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.J. Vastavalt Sampo panga 27.07.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (
  6. kd tl 186) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxxxxx seotud RK kontoga xxxxxxxxxxxxxx ja väljastatud A.Jile. Samuti on vaatlusprotokolliga ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD-plaadil ID: N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ P.G pangakonto xxxxxxxxxx väljavõttega 04.01.07-29.05.07, väljavõttega 28.05.07-1.07.07 ja väljavõttega 1.07.0716.09.2007 tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxx OÜ P.G kontole nr xxxxxxxxxx järgmiselt: Kuupäev 8.02.2007 15.03.2007 12.04.2007 13.04.2007 16.04.2007 17.04.2007 Summa 535 000 kr 1 089 000 kr 1 200 000 kr 140 000 kr 300 000 kr 190 000 kr Selgitus arve 6 arve 33 arve 54 osaline arve 54 osaline arve 54 osaline arve 54 10
(35)1-12-783 10.05.2007 14.05.2007 16.05.2007 7.06.2007 12.06.2007 12.06.2007 14.06.2007 15.06.2007 20.06.2007 18.07.2007 19.07.2007 19.07.2007 20.07.2007 23.07.2007 Kokku: 500 000 kr 500 000 kr 697 000 kr 300 000 kr 300 000 kr 500 000 kr 500 000 kr 400 000 kr 340 000 kr 500 000 kr 500 000 kr 500 000 kr 500 000 kr 430 000 kr 9 921 000 kr arve 87 osaline arve 87 osaline arve 87 arve 130 osaline arve 130 osaline arve 130 osaline arve 130 osaline arve 130 osaline arve 130 arve 170 arve 170 osaline arve 170 osaline arve 170 osaline arve 170 Laekunud summad on A.Hi poolt pangakontoris või A.Hile väljastatud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud. Vastavalt Sampo panga 04.01.2007 arvelduskonto lepingule (
  1. kd. tl 76-78) oli OÜ PG arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxja esindajaks A.H. Vastavalt Sampo panga 30.05.2005 deebetkaardi kasutamise lepingule (
  2. kd tl 80) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud PG kontoga xxxxxxxxxxxx ja väljastatud A.Hile. Samuti on vaatlusprotokolliga ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD-plaadil ID: N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ A pangakonto xxxxxxxxxxx väljavõttega 23.07.07-16.09.07 ja väljavõttega 15.09.07-02.10.07 tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxxx OÜ A kontole nr xxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: Kuupäev 17.08.2007 21.08.2007 23.08.2007 19.09.2007 20.09.2007 21.09.2007 26.09.2007 Summa 800 000 kr 700 000 kr 200 000 kr 200 000 kr 100 000 kr 100 000 kr 1 000 000 kr Selgitus arve 11 osaline arve 11 osaline arve 11 osaline arve 28 osaline arve 28 osaline arve 28 osaline arve 28 osaline 27 09 2007 Kokku: 935 000 kr arve 28 4 035 000 kr Laekunud summad on A.Hi poolt pangakontoris või A.Hile väljastatud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud. 11
(35)1-12-783 Vastavalt Sampo panga 23.07.2007 arvelduskonto lepingule (
  1. kd. tl 73-75) oli OÜ A arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.H. Vastavalt Sampo panga 26.07.2007 deebetkaardi kasutamise lepingule (
  2. kd tl 80a) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud A kontoga nr xxxxxxxxxx ja väljastatud A.Hile. 3.2 OÜ-del R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A puudus tegelik majandustegevus Kohus nõustub süüdistuses esitatuga, et OÜ-tel R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A puudus tegelik majandustegevus ja neid kasutati reaalselt tegutsevatele ettevõtetele (s.h OÜ-le H) tasu eest fiktiivseid arvete väljastamiseks. Nimetatut kinnitab asjaolu, et nagu otsuse p.3.1 kirjeldatud, võtsid nende äriühingute seaduslikud esindajad vahetult peale pangaülekande teel tehtud makseid laekunud raha sularahas välja. Analüüsides asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD-plaadil ID: N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A pangakonto väljavõtteid, ilmneb, et neil kõigil puuduvad tegutsevatele ettevõtjatele iseloomulikud kulud: töötajatega seotud maksed, kulutused, mis oleksid seotud ettevõtjale vajalike põhivara, tarvikute jms soetamisega, kulud, mis on seotud OÜ-le H osutatud teenuste osutamisega. Nii näiteks võeti
  3. oktoobri 2007 läbiotsimisprotokolli järgi (
  4. kd tl 171-221) OÜ G.T poolt OÜ-le H esitatud
  5. juuni 2006 arve nr 93 (
  6. kd tl 175 p. 14). Vastavalt arvele (
  7. kd tl 191) on G.T poolt H OÜ-e osutatud teenuseks „Pärnu Aida tn. betooni ja armeerimistööd“ ja teenuse hind ilma käibemaksuta on 1 112 711,80 krooni, käibemaks 200 288,12 krooni, kokku 1 213 000 krooni. Oleks loogiline, et niivõrd mahukas töö eeldab vastava tehnika olemasolu või vastava tehnika või teenuse tellimist kolmandatelt isikutelt. Pangakonto väljavõttelt aga ei kajastu ei vastava tehnikaga seotud kulutuste kandmist ega ei ole kantud kulutusi vastava teenuse tellimiseks. Samuti eeldab betooni- ja armeerimistööde tegemine betooni ja armatuuri ostmist - ka selliste tehingute kohta puudub samuti pangakontol kajastus. Eeltoodu kehtib ka OÜ-de R.C, RC, RK, P.G ja A pangakontode väljavõtetel kajastatu kohta – ühelgi pangakontol ei kajastu, et oleks tehtud kulutusi arvetel kirjeldatud tööde teostamise kohta. Vastavalt äriregistri väljavõttele (
  8. kd tl 1-2) oli OÜ G.T (registrikood xxxxxxxxx, 30.12.2004 kuni 6.01.2006 OÜ BT) juhatuse liige A.J 6.01.2006 - 21.03.2007 Vastavalt äriregistri väljavõttele (
  9. kd tl 3-5) oli OÜ RC (registrikood xxxxxxxxx) juhatuse liige ajavahemikul 19.07.2006 kuni 12.01.2007 A.J ja alates 12.01.2007 K.T. Vastavalt äriregistri väljavõttele (
  10. kd tl 6 -7) oli OÜ RK (registrikood xxxxxxxxx ) juhatuse liige ajavahemikul 2.08.2006 kuni 14.03.2008 A.J. Vastavalt äriregistri väljavõttele (
  11. kd tl 8-9) oli OÜ A (registrikood xxxxxxxxxx ) juhatuse liige alates 17.07.2007 A.H. Vastavalt äriregistri väljavõttele (
  12. kd tl 10-12) oli OÜ P.G (registrikood xxxxxxxxxxx) juhatuse liige alates 06.12.2006 A.H. Vastavalt OÜ R.C ainuosaniku 29.06.2005 otsusele (
  13. kd tl 114) ja 20.10.2006 otsusele oli OÜ R.C (registrikood xxxxxxxxx) juhatuse liige 29.06.2005 kuni 20.10.2006 E.J. 12
(35)1-12-783 Süüdistatav A.J andis 26.11.2012 kohtus ütlused (
  1. kd tl 8-15 pöördel), et ettevõtted G.T OÜ, RC OÜ ja RK OÜ kuulusid temale. Äriühingud asutas notari juures, kus käis koos A.Pga, kellele andis üle ka notarist saadud dokumendid. Samal päeval käisid koos pangas ja tema avas iga äriühingu jaoks arvelduskonto, sai ka internetipanga koodid. Firmadega seoses pidigi ta ainult raha välja võtma, muud nagu ei olnudki. A.Pk ütles, milline summa on vaja välja võtta, sellest rahast sai tema omale 300-400 krooni, ülejäänu edastas A.Pule. Välja võttis arvelduskontolt sularaha 10 tuhandest kroonist kuni paarisaja tuhande kroonini. Tema ei ole koostanud ühtegi dokumenti, küll aga on allkirjastanud arveid, kuid ta ei saanud aru, mis nendel kirjas oli. Tema arvab, et arved koostas A.P, kuid oli ka juhuseid, kus A.P ütles temale mida arvele kirjutada. Tema on andnud allkirja ja tühjale valgele paberile. Tema ei ole teinud mingisugust äritegevust nende firmade nimel. H OÜ nimi on tuttav, oli arvete peal mida tema A.Pu autos allkirjastas. Süüdistatav E.J andis kohtus 27.11.2012 ütlused (
  2. kd tl 54-58 pöördel), et ostis R.C OÜ A.Ji ja A.P i käest. Tema arvab, et äriregistri andmed selle kohta, et oli 2006.a. R.C OÜ juhatuseliikmeks on õiged. Tema ei mäleta kellega koos käis notaris kas A.J oli seal või oli A.P. Koguaeg oli keegi kõrval. Käis sees ruttu ära ja ei mäleta kas seal midagi selgitati äriühingu juhatuseliikme kohta. Tema tegutses A.Pi või A.Ji juhendamisel. Tema ei ole kunagi näinud R.C raamatupidamise dokumente. Ei ole R.C OÜ nimelt lepingut sõlminud ega koostanud, allkirjastanud volikirju. Tema võib-olla on täitnud Maksuametile mingeid deklaratsioone A.Pi juhendamisel. Kõik mida tegi või allkirjasta oli A.Pi juhendamisel A.Pi autos ja jäid ka tema kätte. Sularaha käis välja võtmas päris tihti. Temale helistati kui raha üle tuli ja siis pidi tema minema panka ja raha välja võtma. Rahapakid sai kas kilekotis või pandi kotti mis temal kaasas oli. Ei ole kuulnud firmast H OÜ, ei tea H.Tu ega M.Sit. Süüdistatav A.H andis kohtus 27.11.2012 ütlused (
  3. kd lk 34 pöördel – 41 pöördel), et A.J hüüdnimega A tegi temale ettepaneku hakata A ja P.G juhatuse liikmeks ja omanikuks 2006 aastal. H OÜ ja H.T nimi ei ütle temale midagi. Esimesena vormistati P.G OÜ notari juures. Notari antud paberid andis A kätte. Käis ka Sampo Pangas ja avas pangaarve, magnetkaardi ja internetipangakoodid andis A kätte. P.G OÜ-s oli tema ülesanneteks paberite allkirjastamine mis temale toodi ja pangast raha välja võtmine. Tema sai selle eest tasu A.Ji käest 300 -400 krooni, mis olenes väljavõetavast summast A OÜ juhatuseliige sai temast sama moodi ja samasugused olid ka tema tööülesanded. Maksuametisse esitas punaste ja roheliste joontega lehed, millised täitis eelnevalt käest saadud ja ette kirjutatud lehelt st tema lihtsalt kirjutas maha. Ta ei ole kunagi tegelenud P.G OÜ või A majandustegevusega ja ei ole selleks ka kedagi volitanud. Süüdistatav A.P andis kohtus 27.11.2012 ütlused (
  4. kd tl 41 pöördel – 54), et aastatel 20062007 pakkus tema rahapesu teenust. Koostas firmade G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A nimelt arveid sellistele äriühingutele nagu H ja EK&V. Andmed, millised H OÜ arvetele kajastada sai M.S´ilt. G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A arved allkirjastasid Järvet ja Helmar. Teab E.J, kes oli R.C OÜ-s juhatuseliige. J, J ja H ülesanneteks oli nende äriühingute arvete allkirjastamine, mis toimus tavaliselt autos ja sularaha väljavõtmine. Tema andis neile korralduse millistes summades sularaha tuleb välja võtta. Kui näiteks H OÜ soovis saada arvet sai tema informatsiooni M.Si käest, kes edastati temale info kas meilile või paberiga, mis tuleb arvel kajastada, nii andmed kui summad. Arved koostas oma arvutis. Kui arve alusel oli raha laekunud G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A kontole -võeti raha välja ja tema andis edasi H OÜ-le. Tavaliselt anti raha üle M.Sile tema autos. H OÜ kontoris on tema käinud ühel korral. A.J lõi oma firma omal initsiatiivil, ka teised juhatuseliikmed olid A.Ji poolt pannud. Notari ajad pani 13
(35)1-12-783 kinni firmade asutamiseks tema, samuti tasus firmade asutamise kulud. Tema maksis tasu A.Jile, kes sai 0,5-1% summast, A.J maksis omakorda A.Hile. Tasu % arvutati arvel olevast täissummast. Ettevõtete G.T, P.G, A, RC, RK panga dokumendid ja pangakaardid olid A.Ji käes. Kui A.J käis sularaha pangast välja võtmas oli tema autos kuivõrd üsna kiiresti oli vaja see raha tagastada. Nende ettevõtete maksudeklaratsioonid on tema poolt koostatud ja arvud leidis deklaratsioonidesse suvaliselt- mõtles ise need välja. GT, RK, RC, P.G ja A ei ole kunagi tegelenud reaalse majandustegevusega. Kohtus ülekuulatud tunnistajad R.H (H abitööline) ütlused 17.12.2012 istungil (12 kd tl 1 -4), R.A (töötas
  1. aastal OÜ-s H betoonitöödel) ütlused 17.12.2012 istungil (12 kd tl 7-15), B.R (töötas OÜ-s H 1997-2009 algul töödejuhatajana, hiljem objektijuhina) ütlused 17.12.2012 istungil (12 kd tl 10-14) ja H objektijuht A.R ütlused 19.12.2012 istungil (12 kd tl 25-37) tõendavad, et nad ei teadnud midagi äriühingutest G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A, ja seega ei olnud töötajatele teada alltöövõtu osutamine eelpoolnimetatud äriühingute poolt, samuti ei teadnud tunnistajad midagi eelpoolnimetatud äriühingute juhatuse liikmetest A.Jist, E.Jst, A.Hist ning ka A.P’ist. Kaitsja Vahur Kivistik on esitanud seisukoha, et Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtus leidis kinnitust, et lisaks OÜ-le H, OÜ-le E K&V ja OÜ-le F on näiteks G.T pangakontole olnud laekumised äriühingutelt: AS AP, AS HM, AS SEM, AS PE, A OÜ, EC OÜ, GB AS, L OÜ, ME AS. Rida ülekandeid NEW AS, O OÜ, OCE AS, DR OÜ, E OÜ, H OÜ, H -C OÜ, K OÜ, L OÜ, N OÜ, A OÜ, RP OÜ, T OÜ, O OÜ, RE OÜ, SE AS. Kohus leiab, et laekumised nimetatud äriühingutelt ei tõenda majandustegevust. Nii näiteks järgneb Sampo panga poolt
  2. oktoobri 2007 saatekirjaga (kd
  3. tl 121) esitatud R.C pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxx (
  4. kd tl 128-175) ja OÜ G.T pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte (
  5. kd tl 58-127) järgi pisteliselt, et laekumistele järgneb alati sularaha väljavõtt samal või järgnevatel päevadel ligilähedastes summades. Erandiks on AS HM 8.02.2006 laekumine „arve nr 1“ summas 413 000 krooni, millele järgneb samal päeval sularaha väljavõtmine summas 6 300 krooni, OÜ L makse „Raieõiguse võõrandamine „Savisaare ja Jõesaare“ maaüksus“ summas 70 800 krooni ning teine sularaha väljavõtt A.Ji poolt summas 335 000 krooni. Analoogselt on toimitud ka AS HM mõningate teiste maksete korral. Kohus leiab, et viidatud tehingud ei tõenda majandustegevust, küll aga võivad vihjata käesolevas kriminaalasjas käsitletavaga analoogse teenuse osutamist osalt veidi komplitseeritumal viisil kolmandatele äriühingutele. Samas väljuks hinnangu andmine tehingutele kolmandate isikutega süüdistuse piiridest. Kohtulikul uurimisel uuritud OÜ R.C käibedeklaratsioonide (
  6. kd tl 122-127) järgi oli OÜ R.C maksustatav käive veebruaris 2006.a. 1 023 714 krooni, samas pangaarvel (
  7. kd tl 128-175) on kreeditkäive 2 176 302,22 krooni, märtsis oli OÜ R.C maksustatav käive 518 225 krooni, samas pangaarvel on kreeditkäive 611 510,66 krooni; aprillis oli OÜ R.C maksustatav käive 957 730 krooni, samas pangaarvel on kreeditkäive 1 120 100,31 krooni; mais oli OÜ R.C maksustatav käive 991 122 krooni, samas pangaarvel on käive üle 2 202 680,08 krooni; juunis oli OÜ R.C maksustatav käive 911 180 krooni, samas pangaarvel on kreeditkäive 1 557 417,21 krooni; 14
(35)1-12-783 juulis oli OÜ R.C maksustatav käive 351 366 krooni samas pangaarvel on kreeditkäive 1 134 204,77 krooni. Kuu kreeditkäibe on kohus välja arvutanud pangaarve väljavõtte järgi. Nimetatud võrdlus kinnitab A.Pi ütlusi, et arvud käibedeklaratsioonidesse pani ta suvaliselt. Kohtulikul uurimisel uuriti OÜ R.C Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon e (
  1. kd tl 128-134). Nende järgi OÜ R.C ei arvestanud veebruaris 2006-augustis 2006 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makseid. Samuti uuriti OÜ G.T Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioone (
  2. kd tl 128-134). Nende järgi OÜ R.C ei arvestanud veebruaris 2006 - jaanuar 2007 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makseid (
  3. kd tl 164). Sama oli ka OÜ-ga RK perioodil august 2006 - märts 2007 (
  4. kd tl167), OÜ-ga RC perioodil juuli 2006 kuni veebruar 2007 (
  5. kd tl 170), OÜ-ga P.G perioodil jaanuar 2007 kuni august 2007 (
  6. kd tl 173) ja OÜ -ga A perioodil juuli 2007 kuni august 2007 (
  7. kd tl 176). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ja hinnates tõendeid kogumis, on üheselt tõendamist leidnud, et G.T, RK, RC, P.G ja A ei omanud reaalset majandustegevust ja seetõttu ei saanud osutada ka arvetel kirjeldatud teenust. Vastavalt Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 on raamatupidamise algdokument (antud juhul arve) majandustehingu toimumist kinnitav tõend, seega kui majandustehingut reaalselt ei toimunud, oli tegemist intellektuaalselt võltsitud algdokumentidega ja OÜ-de GT, RK, RC, P.G ja A poolt OÜ-le H esitatud arved ei vasta algdokumentidele esitatud nõuetele. 3.3 Käibemaks OÜ H pearaamatu väljatrüki vaatlusprotokollile (Vaatlusprotokoll 05.05.2008, 8 kd 91-197,
  8. kd 1-200 – vaadeldavaks objektiks OÜ H pearaamatu käibemaksukonto) ning OÜ H pangakonto vaatlusele (26.04.2011 vaatlusprotokoll, 10 kd tl 131-152), nähtub antud tõenditest, et valeandmete esitamine käibemaksudeklaratsioonides toimus kolmel viisil: 1) valeandmeid deklareeriti sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel fiktiivsete arvete alusel, millised olid väljastatud variettevõtete OÜ-te G.T, R.C, RK ja RC nimelt ja koostatud A.Pi poolt, 2) samuti valeandmeid deklareeriti sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel OÜ -te G.T, RK ja RC olematute arvete alusel, raamatupidamisregistri alusel, st arveid kajastati pearaamatus, kuid arved raamatupidamises puudusid 3) valeandmeid deklareeriti sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel ka selliselt, et OÜ H pangakontolt tehti ülekandeid varifirmade OÜ-te P.G, A, RK ja RC kontodele ning kajastati ülekantud summadelt sisendkäibemaksu käibedeklaratsioonides, kuid raamatupidamisregister ei kajastanud antud ettevõtetelt soetamist ja käibemaksu tasumist nendele ettevõtetele, seejuures puudusid ka OÜ H raamatupidamisest antud variettevõtete arved. 15
(35)1-12-783 OÜ H pearaamatu vaatlusest (
  1. kd tk 114-137) ilmneb, et kontolt 10611 tasutud käibemaks, nähtub raamatupidamises kajastatud mahaarvatud sisendkäibemaks, antud kontolt nähtub, et debiteeritud on sisendkäibemaksu 03.01.2007 OÜ-le GT summas 61 799,66 ja debiteeritud 05.01.2007 RK summas 62 542,
  2. Perioodil 01.01.2007 kuni 05.10.2007 kontol 10611 peale eelpool märgitud kahe tehingu kande ei kajastu sisendkäibemaksu mahaarvamist äriühingutelt OÜ R.C, OÜ G.T OÜ, RK OÜ, RKonsult OÜ, P.G OÜ. Konto 1500 ostmisel kinnimakstud käibemaks nähtub, et perioodil 01.12.2005 kuni 31.12.2006 arvati maha sisendkäibemaks (
  3. kd tl 59-84): 19.02.2006 OÜ G.T arvelt 448 summas 156 355,93 krooni, 19.04.2006 OÜ G.T ostu KM summas 45 000 ja ostu KM summas 33 177,97; 15.05.2006 OÜ G.T ostu KM summas 91 525,42 ja ostu KM summas 14 644,07 krooni; 15.05.2006 OÜ R.C ostu KM summas 82 372,88 krooni; 12.06.2006 OÜ G.T ostu KM summas 200 288,13 krooni; 18.06.2006 OÜ G.T ostu KM summas 10 830,51 krooni; 14.06.2006 OÜ R.C ostu KM summas 45 762,71 krooni; 05.07.2006 OÜ R.C ostu KM summas 91 525,42 krooni; 05.07.2006 OÜ G.Tostu KM summas 91 525,42 krooni; 01.08.2006 RC OÜ ostu KM summas 105 254,24; 05.08.2006 RK OÜ ostu KM summas 115 932,20 krooni; 05.08.2006 RK OÜ ostu KM summas150 711,86 krooni; 17.08.2006 RK OÜ ostu KM summas 33 559,32 krooni; 30.08.2006 RK OÜ ostu KM summas 144 915,25 krooni; 30.08.2006 RC OÜ ostu KM summas 36 610,17 krooni; 31.08.2006 RC OÜ ostu KM summas 71 694,91 krooni; 31.08.2006 RC OÜ ostu KM summas 16 627,12 krooni; 31.08.2006 RC OÜ ostu KM summas 50 338,98 krooni; 14.09.2006 RC OÜ ostu KM summas 50 338,98 krooni; 08.11.2006RK OÜ ostu KM summas 76 271,19 krooni; 14.11.2006RK OÜ ostu KM summas 88 474,57 krooni; 22.11.2006 31.08.2006 RC OÜ ostu KM summas 33 254,24 krooni; 22.11.2006 RK OÜ ostu KM summas 116 694,91 krooni; 04.12.2006 OÜ G.T ostu KM summas 61 779,66 krooni; 14.12.2006 RK OÜ ostu KM summas 62 542,37 krooni; 19.12.2006 RC OÜ ostu KM summas 57 203,39 krooni; 19.12.2006 RK OÜ ostu KM summas 116 694,91 krooni. Seega kohus, hinnanud tõendeid kogumis, loeb tuvastatuks, et OÜ H kajastas oma raamatupidamises süüdistuses märgitud 2006 . aasta ostuarved äriühingutelt OÜ R.C, OÜ G.T OÜ, RK OÜ, RKonsult OÜ, P.G OÜ ja arvas maha nende arvete alusel sisendkäibemaksu, mis nähtub kontol
  4. Eelpool on kohus juba tuvastanud, et OÜ H tegi oma pangakontolt süüdistuses märgitud arvete alusel ülekandeid OÜ R.C, OÜ G.T, RK OÜ, RKonsult OÜ, P.G OÜ-le. Kui eelpool nähtus deebetkande käibemaksu pool, siis deebetkande kulupool kanti raamatupidamises kontole 1759 alltöövõtt. Kohus ei pea vajalikuks siin kõikide eelpool 16
(35)1-12-783 nimetatud äriühingute arvete kirjelduse väljatoomist vaid toob näitena ära ühe neist ja nimelt 19.02.2006 on kontole kanne ost OÜ G.T summas 868 644,07 krooni. Antud summa on arve 1902 (vt süüdistusakt) ilma käibemaksuta müügisumma. Kontolt nähtuvad ka teised süüdistuses käsitletud arved (
  1. kd tl 86-87) Deklareeritud
  2. aasta käibemaks, mille kohta on esitatud arve: Kuupäev Arve nr Arve esitaja Veebruar 19.02.2006 1902 G.T KM-ta KM KM-ga 868 644,07 kr 156 355,93 kr 1 025 000,00 kr 868 644,07 kr 156 355,93 kr 1 025 000,00 kr 250 000,00 kr 45 000,00 kr 295 000,00 kr 250 000,00 kr 45 000,00 kr 295 000,00 kr R.C G.T 457 627,11 kr 508 474,57 kr 82 372,89 kr 91 525,43 kr 540 000,00 kr 600 000,00 kr mai kokku juuni 12.06.2006 93 G.T 14.06.2006 210 R.C 18.06.2006 121 G.T 966 101,68 kr 173 898,32 kr 1 140 000,00 kr 1 112 711,88 kr 254 237,28 kr 60 169,49 kr 200 288,12 kr 45 762,72 kr 10 830,51 kr 1 313 000,00 kr 300 000,00 kr 71 000,00 kr juuni kokku juuli 5.07.2006 122 G.T 5.07.2006 215 R.C 1 427 119,00 kr 256 881,00 kr 1 684 000,00 kr 508 474,58 kr 508 474,58 kr 91 525,42 kr 91 525,42 kr 600 000,00 kr 600 000,00 kr juuli kokku august 17.08.2006 1 016 949,16 kr 183 050,84 kr 1 200 000,00 kr 186 440,68 kr 33 559,32 kr 220 000,00 kr 186 440,68 kr 33 559,32 kr 220 000,00 kr 279 661,02 kr 50 338,98 kr 330 000,00 kr 279 661,02 kr 50 338,98 kr 330 000,00 kr RK 491 525,42 kr 88 474,58 kr 580 000,00 kr 22.11.2006 57 RC 22.11.2006 (RP-s) 59A RK 11.12.2006 (arvel) 184 745,76 kr 33 254,24 kr 218 000,00 kr 648 305,09 kr 116 694,91 kr 765 000,00 kr november kokku detsember 4.12.2006 222 G.T 1 748 305,08 kr 314 694,92 kr 2 063 000,00 kr 343 220,34 kr 61 779,66 kr 405 000,00 kr veebruar kokku aprill 19.04.2006 aprill kokku mai 15.05.2006 15.05.2006 august kokku september 14.09.2006 53 98 71 4 20 G.T RK RC september kokku november 14.11.2006 30 17
(35)1-12-783 14.12.2006 19.12.2006 19.12.2006 (RP-s) 22.11.2006 (arvel) 70 65 RK RC 347 457,63 kr 648 305,09 kr 62 542,37 kr 116 694,91 kr 410 000,00 kr 765 000,00 kr 72 RC 317 796,61 kr 57 203,39 kr 375 000,00 kr detsember kokku 1 656 779,67 kr 298 220,33 kr 1 955 000,00 kr kõik kokku 7 531 356,29 kr 1 355 643,71 kr 8 887 000,00 kr Deklareeritud
  1. aasta käibemaks, mille kohta OÜ H raamatupidamises arve puudus: KM-ta KM maksumus KM-ga 184 322,03 kr 33 199,97 kr 217 500,00 kr 184 322,03 kr 33 199,97 kr 217 500,00 kr 81 355,93 kr 14 644,07 kr 96 000,00 kr 81 355,93 kr 14 644,07 kr 96 000,00 kr 584 745,76 kr 644 067,80 kr 837 288,14 kr 805 084,75 kr 203 389,83 kr 398 305,09 kr 92 372,88 kr 279 661,02 kr 105 254,24 kr 115 932,20 kr 150 711,86 kr 144 915,25 kr 36 610,17 kr 71 694,91 kr 16 627,12 kr 50 338,98 kr 690 000,00 kr 760 000,00 kr 988 000,00 kr 950 000,00 kr 240 000,00 kr 470 000,00 kr 109 000,00 kr 330 000,00 kr august kokku 3 844 915,27 kr 692 084,73 kr 4 537 000,00 kr kõik kokku 4 110 593,23 kr 739 928,77 kr 4 850 500,00 kr Arve nr aprill 19.04.2006 aprill kokku mai 15.05.2006 mai kokku august 1.08.2006 5.08.2006 5.08.2006 30.08.2006 30.08.2006 31.08.2006 31.08.2006 31.08.2006 88 71 11 10 10 3 34 20 54 20 Arve esitaja G.T OÜ G.T OÜ RC OÜ RK OÜ RK OÜ RK OÜ RC OÜ RC OÜ RC OÜ RC OÜ Kokku
  2. aastal OÜ H pearaamatus kajastatud OÜ-te G.T, R.C, RK ja RC arved käibemaksuta summas 12 510 593,59 krooni käibemaksu 2 251 928,41 krooni ja käibemaksuga summas 14 762 500,00 krooni. Käesolevas kohtuotsuses esitatud tabelis on käibemaksusumma 22,41 krooni võrra suurem, kui süüdistusaktis, sest süüdistus on eksinud
  3. aasta aprilli summade liitmisel, samuti on erinevus tekkinud ümardamisel. Samas ei pea kohus seda viga oluliseks ning arvestab õiget liitmissummat. 2007 aastal on kontol 10759 alltöövõtt kajastatud üksnes kaks arvet ja nimelt 03.01.2007 OÜ G.T summas 343 220,34 krooni ja 05.01.2007 RK OÜ summas 347 457,63 krooni (
  4. kd tl 138). Kohus juhib tähelepanu, et süüdistuses on nimetatud arved kahe silma vahele jäänud ja tegelikkuses oli süüdistuses esitatud ajavahemikul nimetatud tehingutelt käibemaks summas vastavalt 61779,66 krooni ja 62542,37 krooni kokku 124 322,03 krooni arvestamata jäänud. Samas kohus ei arvesta samuti nimetatud arveid, kuivõrd ei saa väljuda süüdistuse piiridest. 18
(35)1-12-783 Kohus analüüsis pearaamatu
  1. aasta kontot 10611 (
  2. kd tl 114-137), mille järgi pearaamatus on kajastatud tasutud käibemaksuna jaanuaris 1 214 281,34 kr, veebruaris 498 180,50 kr, märtsis 893 908,92 kr, aprillis 642 917,55 kr, mais 1 082 229,62 kr, juunis 915 212,38 kr, juulis 800 611,36 kr, augustis 1 114 980,73 kr ja septembris 754 158,55 kr. Vastavalt OÜ H käibemaksudeklaratsiooni väljavõttele perioodist 2006 veebruar kuni 2007 september (
  3. kd tl 77) on OÜ H deklareerinud
  4. aastal käibemaksuna veebruaris 685 482,00 kr, märtsis 1 173 061,00 kr, aprillis 901 004,00 kr, mais 1 463 673,00 kr, juunis 1 283 229,00 kr, juulis 1 070 021,00 kr, augustis 1 455 913,00 kr ja septembris 929 278,00 kr. Seega on
  5. aasta käibedeklaratsioonides esitatu ja pearaamatusse kantu erinevus järgmine (kroonides): kuu Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September kokku deklareeritud 685 482,00 kr 1 173 061,00 kr 901 004,00 kr 1 463 673,00 kr 1 283 229,00 kr 1 070 021,00 kr 1 455 913,00 kr 929 278,00 kr 8 961 661,00 kr Pearaamatus 498 180,50 kr 893 908,92 kr 642 917,55 kr 1 082 229,62 kr 915 212,38 kr 800 611,36 kr 1 114 980,73 kr 754 158,55 kr 6 702 199,61 kr vahe 187 301,50 kr 279 152,08 kr 258 086,45 kr 381 443,38 kr 368 016,62 kr 269 409,64 kr 340 932,27 kr 175 119,45 kr 2 259 461,39 kr Ühekroonine erinevus otsuses ja süüdistusaktist tuleb ümardamisest. Võrreldes deklareeritud ja pearaamatusse kantu vahet OÜ H poolt
  6. aastal nn varifirmadele tasutult arvestatava käibemaksusummaga (tasutud summa korrutatud 0,152542373), ilmneb mõningaid lahknevusi kuude lõikes, kuid kuivõrd nimetatud tehingutest arveid ei ole ja seetõttu ei ole teada missuguse kuu käibedeklaratsioonis tehing kajastati ja erinevused ei ole olulised ning deklareeritud ja pearaamatus kajastatu vahe, seega süüdistuses arvestatud vahe, on väiksem n.n. varifirmadele tasutud summade arvestuslikust käibemaksusummast, arvestab kohus süüdistuses esitatud summat. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistuses etteheidetu, et
  7. aasta käibedeklaratsioonides on ebaõigesti sisendkäibemaksu rohkem arvestatud summas 2 251 928 krooni ja
  8. aasta käibedeklaratsioonides on ebaõigesti sisendkäibemaksu roh kem arvestatud 2 259 461 krooni, kokku 4 511 389,80 krooni (288 330,36 eurot), on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. 3.4 Tulumaks Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud ka tulumaksu deklareerimata jätmine alltoodud arvestuse järgi. Kohus tuvastas käesoleva otsuse p.-is 3.1, et OÜ H tegi OÜ-tele R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A alltoodud maksed. Samuti tuvastas kohus, et OÜ-d R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A ei omanud 19
(35)1-12-783 majandustegevus ja ei saanud seetõttu arvetel nimetatud teenuseid osutada ja seega puudus nende tehingutega seoses raamatupidamise seadusele vastavad algdokumendid. Seetõttu käsitleb kohus OÜ H poolt OÜ-tele R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A makseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kaitsja väitis, et kuivõrd nn Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p. -le 3 on ettevõtlusega mitteseotud kuluks ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-11-07 p. 37: Kohus tuvastas eelpool, et OÜ-tele R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A arved ei olnud nõuetele vastavad algdokumendid ja seetõttu tuleb nende arvete alusel kantud kulud lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Nende maksete puhul, mille tegemise aluseks olevad arved OÜ H raamatupidamises puudusid, ei teki isegi küsimust arve nõuetele vastavuse suhtes, sest puudub igasugune tehingu aluseks olev. Käesolevaga esitab kohus tulumaksu arvestuse selgitades, et kuna tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr 2006.aastal 23% ja 2007.aastal 22%, siis tulenevalt tulumaksuseaduse § 1 lg 4 ja § 4 lg 11 järgi jagada maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 2006.a 0,77-ga ja 2007.a 0,78-ga. Seega on lahtris „tulumaks, mida oleks pidanud tasuma“ tulemus saadud lahtris „Väljamakse summa“ jagatud vastavalt arvudega 77/23 või 78/22: Väljamakse kuupäev Makse saaja arve nr Arve kuupäev Väljamakse summa TM Tulumaks, mida oleks pidanud tasuma määr 2006 veebruar 01.02.2006 14.02.2006 16.02.2006 R.C OÜ R.C OÜ R.C OÜ 30 30 30 200 000,00 kr 430 000,00 kr 92 000,00 kr 20.02.2006 20.02.2006 R.C OÜ R.C OÜ 30 30 211 000,00 kr 250 000,00 kr veebruar kokku aprill 19.04.2006 1 183 000,00 kr 23% G.T OÜ 53 19.04.2006 aprill kokku 295 000,00 kr 295 000,00 kr 23% mai 15.05.2006 R.C OÜ 98 15.05.2006 20
(35)353 363,64 kr 540 000,00 kr 88 116,88 kr 1-12-783 15.05.2006 15.05.2006 mai kokku juuni 2.06.2006 12.06.2006 13.06.2006 14.06.2006 15.06.2006 G.T OÜ G.T OÜ 71 71 15.05.2006 600 000,00 kr 96 000,00 kr 1 236 000,00 kr 23% G.T OÜ G.T OÜ G.T OÜ R.C OÜ G.T OÜ 88 93 93 210 93 12.06.2006 12.06.2006 14.06.2006 12.06.2006 juuni kokku 369 194,81 kr 217 500,00 kr 500 000,00 kr 500 000,00 kr 300 000,00 kr 313 000,00 kr 1 830 500,00 kr 23% 546 772,73 kr juuli 5.07.2006 5.07.2006 7.07.2006 7.07.2006 13.07.2006 juuli kokku august 9.08.2006 14.08.2006 august kokku september 4.09.2006 4.09.2006 11.09.2006 21.09.2006 R.C OÜ G.T OÜ R.C OÜ G.T OÜ G.T OÜ RC OÜ RK OÜ RK OÜ RC OÜ RK OÜ RC OÜ 215 122 215 122 131 5.07.2006 5.07.2006 5.07.2006 5.07.2006 11 10 3 20 4 20 17.08.2006 14.09.2006 sept. kokku oktoober 10.10.2006 24.10.2006 oktoober kokku november 9.11.2006 14.11.2006 23.11.2006 nov kokku detsember 1.12.2006 11.12.2006 14.12.2006 RK OÜ RC OÜ RK OÜ RK OÜ RC OÜ 10 34 25 30 54 8.11.2006 14.11.2006 300 000,00 kr 300 000,00 kr 300 000,00 kr 300 000,00 kr 71 000,00 kr 1 271 000,00 kr 23% 379 649,35 kr 690 000,00 kr 760 000,00 kr 1 450 000,00 kr 23% 433 116,88 kr 950 000,00 kr 800 000,00 kr 220 000,00 kr 330 000,00 kr 2 300 000,00 kr 23% 687 012,99 kr 988 000,00 kr 240 000,00 kr 1 228 000,00 kr 23% 366 805,19 kr 500 000,00 kr 580 000,00 kr 109 000,00 kr 1 189 000 00 kr 23% RC OÜ RC OÜ RK OÜ 57 65 59a 22.11.2006 19.12.2006 11.12.2006 dets. kokku 218 000,00 kr 765 000,00 kr 765 000,00 kr 1 748 000,00 kr 23% 2007 21
(35)355 155 84 kr 522 129,87 kr 1-12-783 jaanuar 12.01.2007 12.01.2007 12.01.2007 jaaanuar kokku veebruar 8.02.2007 9.02.2007 9.02.2007 12.02.2007 RC OÜ G.TOÜ RK OÜ P.G OÜ RK OÜ RC OÜ RC OÜ 72 222 70 22.11.2006 4.12.2006 14.12.2006 6 80 85 85 375 000,00 kr 405 000,00 kr 410 000,00 kr 1 190 000,00 kr 22% 335 641,03 kr 535 000,00 kr 290 000,00 kr 180 000,00 kr 150 000,00 kr veebruar kokku 1 155 000,00 kr 22% 325 769,23 kr märts 8.03.2007 15.03.2007 RK OÜ P.G OÜ 100 33 märts kokku aprill 12.04.2007 13.04.2007 16.04.2007 17.04.2007 aprill kokku P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ 54 54 54 54 600 000,00 kr 1 089 000,00 kr 1 689 000,00 kr 22% 476 384,62 kr 1 200 000,00 kr 140 000,00 kr 300 000,00 kr 190 000,00 kr 1 830 000,00 kr 22% 516 153,85 kr mai 10.05.2007 14.05.2007 16.05.2007 P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ 87 87 87 500 000,00 kr 500 000,00 kr 697 000,00 kr mai kokku 1 697 000,00 kr 22% 478 641,03 kr 300 000,00 kr 300 000,00 kr 500 000,00 kr 500 000,00 kr 400 000,00 kr 340 000,00 kr 2 340 000,00 kr 22% 660 000,00 kr juuni 7.06.2007 12.06.2007 12.06.2007 14.06.2007 15.06.2007 20.06.2007 juuni kokku P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ 130 130 130 130 130 130 juuli 18 07 2007 19.07.2007 20.07.2007 23.07.2007 P G OÜ P.G OÜ P.G OÜ P.G OÜ 170 170 170 170 juuli kokku august 17.08.2007 21.08.2007 500 000 00 kr 500 000,00 kr 500 000,00 kr 430 000,00 kr 1 930 000,00 kr 22% A OÜ A OÜ 11 12 800 000,00 kr 700 000,00 kr 22
(35)544 358,97 kr 1-12-783 23.08.2007 august kokku september 19.09.2007 20.09.2007 21.09.2007 26.09.2007 27.09.2007 A OÜ A OÜ A OÜ A OÜ A OÜ A OÜ 13 200 000,00 kr 1 700 000,00 kr 22% 28 28 28 28 28 479 487,18 kr 200 000,00 kr 100 000,00 kr 100 000,00 kr 1 000 000,00 kr 935 000,00 kr sept. kokku 2 335 000,00 kr 22% 658 589,74 kr Kokku 29 596 500,00 kr 8 576 344,00 kr Siinjuures juhib kohus tähelepanu, et süüdistuses on tulumaksu arvestusest välja jäänud üks OÜ H poolt 19.07.2007 P.G OÜ-le tasutud arve summas 500 000 krooni selgitusega „arve 170 osaline“ (Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokolli, 10 kd tl 131-152, järgi oli niisuguseid tasumisi 2). Kuivõrd kohus ei saa väljuda süüdistuse piirest, jätab kohus otsuses esitatud arvestuses selle arve samuti käsitlemata. Tunnistaja R.H (H abitööline) ütlused 17.12.2012 istungil (
  1. kd tl 1-4) ütlusi, et tema palk kuus oli 6000 krooni, ta sai samuti lisatasu võib-olla 1000 krooni või rohkem, mis maksti peo peale, allkirja ei küsitud. Palga andis kätte A (objektijuht AR). Tunnistaja R.A (töötas
  2. aastal OÜ-s H betoonitöödel) andis ütlused 17.12.2012 istungil (
  3. kd tl 4-8): 6000 krooni palgast maksti arvele, osa sularahas. Maksja oli A.R. Sularaha võis olla sama palju kui arvele tuli. Tunnistaja B.R (töötas OÜ-s H 1997-2009 algul töödejuhatajana, hiljem objektijuhina) ütlused 17.12.2012 istungil (
  4. kd tl 10-14): Mul on olnud 25 000 palk ja meestel oli umbes 14 500 – 18 000 EEK. 19.12.2012 istungil (
  5. kd tl 25-37) andis tunnistajana ütlusi H objektijuht A.R, kelle ütluste järgi maksti töötajatele sularahas 40-50% ametlikust palgast. Hiljem täpsustas, et ümbrikupalk võis olla kuskil 50% palgast ja oli erinev kuude lõikes. A.Ri, R.Ha ja R aasvälja ütlusi kinnitab ka 9.10.2010 OÜ H kontori läbiotsimisel (protokoll,
  6. kd tl 171-178 p. 8 ja 9) leitud ja 15.11.2007 vaatlusprotokollis (
  7. kd tl 36) vaadeldud palgalehed, millest „BORKA september 2007“ (
  8. kd tl 39) järgi oli näit B.Ri töötasu 10 250 krooni ja „AIN September 2007“ (
  9. kd tl 52) järgi oli R Aasvälja ja R.Ha palk 6000 krooni, millest peale maksude kinnipidamist maksti välja 4998 krooni. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et OÜ H kasutas sularaha muuhulgas ka n.n. ümbrikupalkade maksmiseks s.t. palga maksmiseks sularahas, sellelt seadusega ettenähtud makse tasumata. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et OÜ H jättis arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 8 576 344 krooni (548 128 EUR). 23
(35)1-12-783 4 KAS KURITEO PANI TOIME H.T? 4.1 Süüdistatava ütlused H.T andis kohtus 5. veebruaril 2013 ütlusi, milles ta ennast süüdi ei tunnistanud. H.T oli tegev H OÜ-s 1997.a. alates. A.R ja T. J tulid firmasse omanikena kas 2003 või2004.a. Tl oli osalus 51%, T. Jl 30% ja A.Ril 19%. Juhatuses oli H.T ja nõukogus K.K.T, T. J ja A.R. Enne 2006 aastat Maksuametiga probleeme ei olnud. Kui maksuvõlad tekkisid ja siis sai neid ajatatud. Etteheiteid ei olnud. Maksudeklaratsioone raamatupidaja M.S, samuti tegi ta suuremad ülekandeid ÄÜ PIN kalkulaator oli kontoris lauasahtlis. M.S teadis PIN kalkulaatori koode. Koodid andis Suile H.T. Sularahakassa oli raamatupidajal. H.T ei tegelenud igapäevaselt finantsküsimustega. H kasutas alltöövõttu. Selle kasutamine oli tavapärane. Kasutati: Põrandate valud, armeerimised, soojustus, kaevamine, transport. Ei mäleta, kas P.G, A, R.C tegid OÜ-le H alltöövõttu. Mingid firmad tegid alltöövõttu. Ei oska öelda kes leidis konkreetsele ehitusobjektile alltöövõtja siis, kui H.T oli alkoholi tõttu eemal. alltöövõtu firma läks objektile tellija käsutusse. H tegi peatöövõtjale arve. Alltöövõtjad tegid Hile arved. Alltöövõtjatega kirjalikku lepingut ei sõlmitud. H.T ei ole P, A RC, R.C esindajatega isiklikult kohtunud. See on tavapärane praktika ehituses. His maksti töötajatele ka päevarahasid, autokompensatsioone ja majutuskulusid. Kuna H oli registreeritud Tallinnas, siis kõik väljaspool Tallinna toimunud objektid maksti päevarahasid. Kas päevaraha maksti sularahas või ülekandega tavapäraselt ei oska seda ütelda. Päevarahade, autorahade ja korterirahade küsimustega tegelesid objektijuhid , nad pidasid ka arvestust ja esitasid kontorisse. Palga said töötajad tavapäraselt pangaülekandega. Ei tea miks töötasu maksti pangaülekandega aga päevarahad, auto rahad, korteri rahad maksti sularahas. See oli töötajate soov saada sularaha. Nõukoguliikmetest, aitas ÄÜ-s igapäevaselt asu ajada HT puudumisel T. J, K. Mingil määral tegeles H.T objektidele sularaha viimisega. Mitte spetsiaalselt. Poisid küsisid. Oli objektijuhil vaja suuremaid summasid või oli kellelgi maksmata. Suurem enamus oli ikkagi M ja K käisid seda vahet. H.T teada viidi objektile ametlikku raha, mis oli objektijuhtidel vaja. Hi oli sisse viidud kord, et iga arve pidi minema kuluaruandesse teatud koodiga. Objekt pidi kirjas olema, kulukood ja H.T allkiri. Näidisena esitatud 20 arvel, mis väljaspool kuriteokahtlust oli objekti nimetus kulukood ja allkiri. Kahtluse alla pandud firmadelt saadud arvetel ei olnud H.T viseeringut või allkirja. H.Tl oli firmas oli 2007.a. ML Mercedes, liisingu kuumakse oli 13 000 EEK, oli ka esinduskulu võimalus. Selle limiit oli 50 000 EEK. See oli krediitkaardi näol kuna H.T käis ka tihti välismaal. Välismaal käis isiklike või Hi asju ajamas. Suurem enamus ikkagi Hi asju. His oli üks nõukogu koosolek, kus otsustati H.Tle boonust maksta käibest 1,6-1,7%. Ta sai selle kätte mingi osas aga mitte täielikult. Kõike ei saanud, sest mõnikord jäi käibevahendeid puudu. 24
(35)1-12-783 Dividende ei maksnud, sest investeeriti firmasse palju tehnikat. H ostis tornkraanasid, raketisi, ehitustehnikat. Firmal oli Seitse torn- ja kaks autokraanat. Need maksti võlakatteks Ramirendile. Suurem Hi võlglane oli S. xxx objekti peal jäeti 5 miljonit maksmata. Selliseid võlgu jäämisi oli veel ka M poolt. H.T müüs Hi ära, kuna ei jaksand enam tegeleda sellega. Pärast müümist H.T meelest enam pakkumisi ei tehtud. Firma mahamüümine ei olnud kuidagi seotud ka selle kriminaalasjaga. Ostja Äriidee oli saada S käes raha, mis saamata on, et seda kohtu kaudu sisse nõuda. Tööd, mis kahtluse alla pandud firmade arvetel on kajastatud on tehtud, tellijad on majad vastuvõtnud. Majad on püsti. Kes töö ära tegi, H.T ei tea. Ta on His sildi all tehtud aga kasutatud on võõrast tööjõudu. H oma tööjõuga, arvestades mahtusid, ei oleks suutnud neid töid ise teha. Täna ei oska öelda kelle kaudu tulid alltöövõtjate kontaktid või kus nad välja ilmusid . teiste alltöövõtjate kohta, kelle tööd ei ole kahtluse alla pandud kohta ei saa öelda, et ma teaksin kus nad tulid. Sellega tegeles H.T, KK, K, S, objektijuhid. M.S sai Hist tasu 20 000 krooni. Muid hüvesid polnud ette nähtud. H.T ei tea, mis raamatupidamisseaduse järgi olema peab. Teab, et oli iga kuu kohta eraldi kaust, kus olid sissetulevad arved ja väljaminevad arved. Mis seal veel peab juures olema ei tea. Need firmad, mis seal loeti ette need arved olid puudu. Olid üksikud arved, mis olid ilma H.T poolt allkirjastamata. See selgus läbiotsimisel. H.T ei ole kunagi raamatupidamisprogrammi lahti teinud. Juhatuse esimees peab esitama raamatupidamisaruande. M.S jättis üldse kaks aastat aruande esitamata. H.T küll nõudis seda aga ta ei tea kõiki nüansse, mis seal peavad peal olema. Suhtlesid ikka audiitor ja raamatupidaja. H.T ei teadnud täpselt kus või mida on teinud G.T, A, P.G, RK, RC, R.C. Need tööd on Hi sildi all tehtud ära võõra tööjõuga. Ka see võõras tööjõud oli P.G või mingi x firma, ei oska seda öelda. Seda tegid alltöövõtjad. Töö on kindlasti tehtud, sest ükski maja ilma keldrita ega ilma katuseta. H.T on sisuliselt veendunud, et need ettevõtted on teostanud töid Hile. Talle esitati need sedasi, et on tehtud tööd ja esitati, et see töö on valmis. H.Tu ei huvitanud, kas seda tegi P.G või tegi seda kolmas firma. Oluline oli ikkagi see, et töö saaks graafikuliselt valmis. H.T ei ole palunud M.Sil leida võimalus, et H kannab raha mingisugustele ettevõtetele ja saab selle raha hiljem tagasi. Ei tea, miks M.S on seda kohtuistungil öelnud. Kinnipidamise hetkel istus H.T oma kontoris enda laua taga kui maksuameti töötajad sisenesid ja siis kutsuti Teda kaasa Narva mnt ja seal peeti kinni. H.Tl olid alkoholiprobleemid vist 2005-2006.a., täpselt ei oska öelda. Hi kontod olid Swedbank’is, PIN kalkulaatorid H OÜ konto kasutamiseks olid väljastatud H.T nimele. Suurema osa ülekannetest tegi M. Tegi ka H.T, kui kiiresti oli midagi vaja ja M.Sit ei olnud kontoris. Üksikud arved. 25
(35)1-12-783 Pin kalkulaator on olnud H.Tl ka kodus, aga ei mäleta, et seal oleks teinud ülekandeid. Suurema aja oli Pin-kalkulaator büroos H.T lauasahtlis. Ülekannetest ei olnud H.Tl ülevaadet. Kui pin oli kontoris, siis ta panka sisse ei pääsenud. H.Tu kontoris ei olnud enamus aja, ta töötas tegelikult öösiti. Tegi hinnapakkumisi, kuna siis oli kõige rahulikum teha. Kodus ei vingutud. Võttis pudel viina ja läks kontorisse hinnapakkumisi tegema. Lahkus hommikul. M tuli tavaliselt 10-11 ja kell 14-15 oli ta läinud nagu ütles personalijuht. H.T teada H OÜs ei makstud ümbrikupalkasid. Suures järgus tegi investeeringute otsuseid H.T, samuti kõik palgad. Töölistega palkade läbirääkimised pidasid objektijuhid, kuna paljudega tehti tükitööd. Ei mäleta täpset ajaliselt, aga ta palka suurendati. Ju siis ta sai millegi heaga hakkama. H.T palk oli mõnikord 70 000 krooni kuus, aga ei mäleta kas 2006-2007.a. Maksudeklaratsioonides esitatud andmeid ja sisendkäibemaksu arvestamist ei kontrollinud sest neid talle ei esitatud. Öeldi, et deklaratsioonid olid ära saadetud. Kui mõni päev oli hiljaks jäädud, maksuamet helistas, et miks on teil esitamata ja siis sai Mle helistatud, et miks tegemata on. Ei mäleta, et oleks arutanud Siga mingisuguseid kokkuleppeid kuidas vähendada maksudeklaratsioonides tasumisele kuulunud maksu summat. M helistas ja ütles, et ülekanded on tehtud. Ta ei öelnud, mis ülekanded ta on ära teinud , sest neid ülekandeid võis olla mõnikord sada, kes neid ette loeb. H.T ei saanud kontrollida kuna tema käes ei olnud pin kalkulaatorit siis. Teisi võimalusi panka siseneda ei olnud. Prokuröri küsimusele: Aga te ütlete, et teie käes ei olnud pin kalkulaatorit aga läbiotsimisel oli see teie lauapeal ja te ka ennem ütlesite seda et aegajalt tegite ise ülekandid, kas te siis vaatasite, mis ülekandeid ta on teinud? Vastas H.T: Muidugi ma vaatasin aga ma ei jälginud nüüd seda, et ma tegin väljatrüki ja hakkasin igat.. seal oli arveid noh, kiirköitja kaust oli üks kuu. Ülekandeid tehti kaks- kolm korda kuus. Miljon krooni kuhugi tundmatule firmale oleks ma võibolla näinud. Pool miljonit oli suur summa aga ta ei jälginud seda panka sedasi, et kas on mingi kopikas kadunud või kuskile läinud. Neil ei tehtud firmas üldse sellist asja. Põhimõtteliselt kui tundmatu firma nimi oleks ette jäänud, siis ma oleks küsimusi küsinud. Ütles, et arved, mis on tema poolt fikseeritud makstakse. H.T teada His ei kasutatud fiktiivseid arveid ega tehtud ülekandeid variettevõtetele. Ta ei välista, et osa summasid maksti mustalt aga ta ei tea sellest midagi. Ta ei tea, kes oleks saanud üldse ettevõttes otsustada, kas maksta ümbrikupalkasid või mitte. Ta ei tea mis raha M ja K.K.T viisid objektijuhtidele. Nendest telefonivestlustes, mis siin on esitatud ta kuulis, et seal M ja K räägivad omavahel, et keegi käis raha järgi ja viisid sinna. See raha oli ikkagi mõeldud majanduskuludeks, meeste päevarahadeks. Korterid ja transpordi kompenseerimised. 26
(35)1-12-783 H.T ei tea seda, kas alkoholiprobleemid takistasid kuidagi ettevõtet. Praegu on tal alkoholiprobleemid, aga mitte nii tugevad, kui sellel ajal olid. Alkoholiprobleemid ei ole lõppenud aga ta võitleb sellega. H.T kinnitas, et ei ole leidnud oma sahtlist sularaha, samuti ei ole ta kunagi e-maksuametit lahti võtnud. E-maksuameti paroolid väljastatud H.T nimele. Need olid antud M.Si kätte. H.T ei informeerinud nõukogu kavatsusest investeerida ettevõttesse, sest esiteks oli seal teatud, kiireid otsuseid vaja. Kui said objekti kätte, siis neil ei olnud aega arutada. Nad pidid lihtsalt tegema, et see objekt valmis saada. Kas osta kaks tornkraanat, et seda objekti ka teha või maksta Eestis tegutsevatele kraanafirmadele topelt raha. Nad tegid otsuse, et ostavad tornkraanad ja tagantjärgi nad ka võitsid. Kas raha läheb dividendideks otsustasid nad koos. Objektile on H.T raha viinud. Ta viis majanduskuludeks raha. Elamiseks raha. Ta viis sinna raha ja andis meestele raha. Raha andis objektijuhi kätte. H.T ei ole pangakontosid nii kontrollinud. Tal ei olnud selleks aega. Ta ei jaga finantsist midagi. Ta laseb arvuti programmist hulgi pabereid välja. Tõnu ja need vaatasid, et kõik on hästi. Pärast kui audiitor tuli, ei olnudki enam midagi nii roosiline. H.Tu paneb imestama, et süüdistuses nimetatud arveid on olnud siin üle 30 miljoni, tema jaoks on see nonsenss. Ma ei tea, kus need summad on võetud. H.T leidis objekte kuna on selles ehituses üpris kaua olnud. Töötas enne S ja tuttavatelt tuli infot otsida missugused hanked on. Käis ise näiteks peatöövõtu firmas küsimas. On teil betoonitöid. Pärast kui oli juba nime teinud, siis tuli üks 10 pakkumisküsimust. Alkoholi tõttu töölt puudumine ei takistanud pakkumiste tegemist kuna hinnapakkumine võtab aega kuskil 1-2 päeva. See, et lepinguni minna võtab veel 2-3 päeva. Ülejäänud ei olnud temasse puutuv. Samuti pidi ta vaatama, kui töö hakkas lõppema siis pidin hakkama uue objekti otsimisega tegelema. Hiljem väitis H.T. et ei vastanud, et aega kontrollimiseks ei olnud. Ta ei tundnud selle vastu huvi. Ta ei uurinud neid arveid. Ta ei uurinud kunagi sellist asja. Ta ei ole elu sees raha nimel töötanud. H.T ei oska üldse seda kommenteerida kas seda süütegu pole üldse toime pandud või on selle toime pannud keegi teine. Teda võib süüdi mõista selle eest, et ei täitnud korralikult ja korrektselt oma tööülesandeid pluss oli see, et ta suurema aja puudus. Ei mäleta isegi, kus ta oli vahepeal. H.T ei tunne, et oleks korraldanud mingit maksupettust või et oleks käskinud seda teha. ei taha kommenteerida kas keegi teine sellega tegelenud näiteks seljataga ja ei taha kellelegi näpuga näidata. Praeguses süüdistuses olevaid arveid ei ole kinnitanud. Ja neid ei olnud kaustas ka. Hiljem parandas, et midagi nad ikka leidsid aga ta ei tea, kas nad olid kaustas või olid nad M.Si laual. Tema poolt poolt fikseeritud nad ei olnud. Kohtu küsimusele: Kas te siin vastuolu ei näe. Te ütlesite siin, et see töö oli tehtud. Samas te ei fikseerinud, vastas H.T: Ma ei tea. Ma ei kommenteeri. Ma ei oska sellel mingit seletust anda. 27
(35)1-12-783 Kohtu küsimusele: te leiate, et need arved olid teie seljataga vormistatud, vastas H.T: Igatahes minu lauale nad ei olnud sattunud. Kui post toodi ära, siis ma võtsin arved ümbrikust välja, fikseerisin nad ära ja viisin nad raamatupidamisse. Raamatupidamine oleks pidanud need ära fikseerima ja kausta panema. Kui mind kutsuti maksuametisse kaustu vaatama, siis ma ütlen need arved kõik, mis seal kaustas on need on minu poolt fikseeritud ja need on kõik maksmisse läinud. Kui nad ei leidnud neid arveid siis ma ei tea kus need on. H.T ei teadnud, kas need arved vormistati tema selja taga ja ei soovinud seda ka kommenteerida. Politseile ei ole ta avaldust teinud. 4.2 Kohtu seisukoht H.T kaitsja leidis, et puuduvad veenvad tõendid, et H.T oleks maksupettuse toimepanemises osalenud. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Kohus leiab, et H.T süü on tõendatud veenvalt nii otseste kui kaudsete tõenditega. Kohtus leidis tuvastamist, et H.T oli OÜ H juhiks mitte ainult formaalselt vaid ka reaalselt. Nii andis tunnistaja B.R (töötas OÜ-s H 1997-2009 algul töödejuhatajana, hiljem objektijuhina) ütlused 17.12.2012 istungil (12 kd tl 10-14) selle kohta, et H.T oli ettevõttes isikuks, kellele ta andis üle igapäevase majandustegevusega seotud dokumente, st näiteks tšekke töövahendite ostmise kohta sularahas. B.R´i sõnade kohaselt oli 2006 – 2007.a tema otseseks ülemuseks OÜs H juhatuse esimees H.T. Seejuures H.T oli ka isikuks, kes allkirjastas peatöövõtjatega OÜ H nimelt lepinguid. OÜ H kontoris, kus toimusid nõupidamised ja kuhu oli kutsutud kõik objektijuhid ja töödejuhatajad, nendest nõupidamistest võttis enamasti osa ka H.T, mõnikord käis läbi ka ehitusdirektor. Ri sõnade järgi oli see väga harva, kui H.Tu tööl ei olnud, kuid H.T käis mõnikord tööalaselt Moskvas, Leedus ja Lätis objekte ajamas. Samuti käis H.T ka Eestis objekte kontrollimas, näiteks Tartus oli üks objekt. Kaitsja Kivistik küsimusele selle kohta, kas H.Tl esines alkoholiprobleeme, vastas B.R, et tema ei tea, mida H.T kodus tegi, kuid tööjuures ei olnud probleeme. Mõnikord H.Tu ei olnud tööl, kuid miks ta puudus, R ei teadnud. Seega tunnistaja B.Ri ütlused kinnitavad, et H.T vaid harva puudus töölt. Samuti andis 19.12.2012 istungil (12. kd tl 25-37) tunnistajana ütlusi H objektijuht A.R, kes kinnitas, et OÜ-s H oli tema vahetuks ülemuseks H.T. Samuti kinnitas ta, et on saanud sularaha H.T käest, kasutas seda majanduskuludeks, töötajate üürikorterite eest maksmiseks ja samuti maksis sularahas palka OÜ H töötajatele. Samuti andis A.Ri ütlus ka selle kohta, et kui ettevõttes töötades oli mingi ehitustegevusega seotud probleem, siis ta pöördus alati H.T poole ja sularaha majanduskuludeks tõi samuti enamasti H.T, vahel harva ka K.-K.T. Kui H.T oli purjus, siis tuli ise hakkama. H.Tle ütles A.R, enda sõnade kohaselt seda, kui palju tal sularaha läheb vaja nii majanduskuludeks kui palkade maksmiseks. 2006-2007 aastal, kui ta ei saanud raha kätte, siis ta tuletas seda H.Tle üsna tihti meelde. Kui H.T oli kadunud, joomaperioodi ajal, siis ei saanud raha ka. H.T puudumisel tuli lihtsalt oodata ja selle all kannatas ka ehitus. Firmas otsustas küsimusi, palju töötajatel maksta, palju majanduskuludeks raha võib minna H.T. 31. jaanuari 2013 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi süüdistatava poeg ja OÜ H juhiabi K.K.T (12. kd tl. 68-80 pöördel) vastavalt tema ütlustele võttis H.T vastu suuremaid ehitusalaseid otsuseid ja sõlmis lepingud nii peatöövõtjate kui allhankijatega. Väiksemad otsused olid võeti vastu kontoris K.K.T, M.Sil ja T. J aitas. Kohapeal otsustasid objektijuhid 28
(35)1-12-783
  1. veebruari 2013 kohtu istungil andis tunnistajana ütlusi T. J (
  2. kd tl 85 pöördel - 27) et tegelikult juhtis OÜ-d H H.T. Asjaolu, et H.T korraldas ja juhtis ettevõttes reaalselt majandustegevust kinnitavad muuhu lgas ka OÜ Hi kontoris läbiotsimisel (
  3. kd tl 171-207) fikseeritud andmed. Nimelt tuvastati läbiotsimise käigus OÜ H kontoris, mille juures viibis ka H.T ise, et H. Tl oli OÜ-u H asukohaaadressil xxxx oma kabinet ja selles oli töölaud, millel olid ettevõ tte reaalse juhtimisega ja korraldamisega seotud dokumendid (sh märkmikud; OÜ H majandustegevust puudutavad dokumendid p.6; OÜ H töötajate nimede ja summadega paberilehed 2006 -2007 aasta kohta, millel osade summade kohta kirjutatud märge „ametlikult“; palgalehed 2006-2007.a kohta jmt). Kohus leiab, et H.Tl olid ka võimalused kontrollida pangakonto liikumisi. Nimetatud asjaolu on tõendatud Swedbank ASi vastusega Maksu - ja Tolliameti 18.09.2009 päringule (
  4. kd tl 104), millest nähtub, et OÜ H omab arvelduskontot numberiga xxxxxxxxxxxxxxxx (
  5. kd tl 104), konto volitatud kasutaja (allkirjaõiguslik isik) ning internetipanga ja pangakaartide kasutaja perioodi 01.01.2006-31.12.2007, s.o. ka süüdistuse perioodil oli H.T. Asjaolu kinnitavad ka määratud tagasimaksega OÜ H krediitkaadri kasutamise leping 29.03.2006 ja 20.01.2006 millelt nähtub, et kaardi valdaja on H.T (
  6. kd lk 106-107). OÜ H deebetkaardi kasutamise leping 20.01.2006 nähtub, et kaardi valdaja on H.T (
  7. kd lk 108). OÜ H teleteenuse leping 05.07.2004 nähtub, et kasutajaks on H.T (
  8. kd lk 109).
  9. veebruaril 2013 andis H.T kohtus ütlusi (
  10. kd tl 107 -107 pöördel), et Hi konto kasutamiseks oli väljastatud Pin -kalkulaator tema nimele. Suurem enamuse ülekannetest tegi M.S. H.T ise tegi üksikuid ülekandeid, kui kiiresti oli midagi vaja ja M.Sit ei olnud kontoris. Pin-kalkulaatori ligipääsu koode teadis nii H.T kui M.S. Pin-kalkulaator on olnud H.Tl ka kodus, kuid ta ei mäletanud, et oleks kodus teinud ülekandeid. Suurema osa ajast asus Pin-kalkulaator H.T lauasahtlis. H.T ütlusi kinnitab ka 24.05.2010 jälitusprotokollis (
  11. kd tl 145-182) kajastatud stenogrammi pealt kuulatud M.Si
  12. septembri
  13. a. 15:40:07 kõne H.Tle: Nimetatud asjaolud tõendavad, et H.Tl oli nii õiguslikult kui ka faktiliselt ligipääs arveldusarvetele ja tal oli võimalus kontrollida pangakonto liikumisi. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on jälitusprotokollidega tõendamist leidnud, et H.T mitte ainult ei olnud teadlik sularahast, vaid andis sellega seoses ka korraldusi. Nii näiteks on 25.05.2010 jälitusprotokolliga (
  14. kd tl 71-86) tõendatud, et 15.05.2007 kell 13:19:20 helistas H.T M.Sile: Vastavalt Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokollile (
  15. kd tl 149) oli OÜ H kandnud 10.05.2007, 14.05.2007 ja 16.05.2007 OÜ P.G arveldusarvele 500 000 krooni, mis olid A.Hi poolt 11.05.2007 ja 15.05.2007 sularahas täies ulatuse välja võetud, 17.05.2007 võttis aga A.H 366 000 krooni. Sama jälitusprotokolli järgi on pealt kuulatud ja salvestatud K.K.T (xxxxxx) kõne 16.05.2007 kell 11:39:54 M.Sile (xxxxxx): 29
(35)1-12-783 Nimetatud salvestis tõendab kohtu hinnangul, et sularaha hoiti H.T lauasahtlis. Kohus ei pea loogiliseks, et raha hoitaks H.T lauasahtlis ilma tema enda teadmata. 24.05.2010 jälitusprotokollis (11 kd tl 145-182) kajastatud stenogrammi pealt kuulatud 5011202 H.T
  1. septembri
  2. a. 15:36:46 kõne M.Sile: Vastavalt Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokollile (
  3. kd tl 151) ja asitõendina ümbrikus 1 esitatud CD-plaadil asuvale A arveldusarve väljavõttele (fail: OÜ A SAMPO xxxxxxxxxxxx 11.2-1.2 173-58.pdf) oli OÜ H kandnud 19.09.2007 OÜ A arveldusarvele 200 000 krooni ja 20.09.2007 100 000 krooni ja 21.09.2007 100 000 krooni, A.H võttis OÜ A arveldusarvelt 19.09.2007 sularahas välja 490 000 krooni. Suurem summa on seletatav sellega, samal päeval kandis OÜ A arveldusarvele xxxxxxxx, 20 krooni ka E K&V. Kohus leiab, et esitatud katkend kõne stenogrammist koos vaatlusprotokolli ja arveldusarve väljavõttega tõendavad, et H.T andis korraldusi sularaha jagamise kohta ja samuti oli ta teadlik sularaha summadest. 24.05.2010 jälitusprotokollis (
  4. kd tl 145-182) kajastatud stenogrammi pealt kuulatud M.Si
  5. septembri
  6. a. 15:26:27 kõne H.Tle: Vastavalt Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokollile (
  7. kd tl 152) ja asitõendina ümbrikus 1 esitatud CD-plaadil asuvale A arveldusarve väljavõttele (fail: OÜ A SAMPO xxxxxxxxxxxxx 11.2-1.2 173-58.pdf) oli OÜ H kandnud 27.09.2007 OÜ A arveldusarvele 935 000 krooni ja A.H võttis OÜ A arveldusarvelt 28.09.2007 sularahas välja 1 000 000 krooni. Kohus leiab, et viimatinimetatud pealtkuulamise stenogrammi ja pangaväljavõtte koosanalüüsist tuleb järeldada, et H.T küsis M.Silt sularaha saamise kohta, sest „peale tulemine“ tähendab kohtu arvates raha saamist, väide, et „K tuleb järele“ välistab aga, et jutt oleks olnud arveldusarvele laekumisest. 30
(35)1-12-783 Tunnistajate R.Ha ja R.A ütluste järgi oli nende palk kuus oli 6000 krooni, sai lisatasu võibolla 1000 krooni või rohkem. Tunnistaja B.R ütles, et tema palk oli 25 000 krooni palk ja meestel oli umbes 14 500 – 18 000 krooni. Samas tunnistaja T. J ütluste järgi oli H.T palk umbes 10 000 krooni ning dividende 2006-
  1. aastal ei makstud. Swedbank esitas 18.09.2009 vastusega nr 200.203-032/42642-2 Maksu- ja tolliametile H.T pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte perioodil 01.02.200631.10.2007 (
  2. kd tl 114-130) sellelt ilmneb, et ajavahemikul 1.02.2006-31.10.2007 laekus H.T igakuiselt OÜ-st H palka 9 460 krooni kuni 11 836 krooni. H.T pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx väljavõttelt (
  3. kd tl 114-130) ilmneb ka, et ajavahemikul 1.02.2006-31.10.2007 on H.T teinud oma arveldusarvele sularaha sissemakseid kokku summas 365 780 krooni. Hindamaks, kas on tõenäoline, et neid sissemakseid võidi teha Hi poolt varifirmadele tasutud ja sularahas väljavõetud summadest, võrdles kohus n.n. varifirmade arvetelt sularaha väljavõtmise ja H.T poolt isiklikule arvele sissemaksete kuupäevi ja tuvastas, et eelpoolviidatud ajavahemikul on H.T teinud kokku 35 sularaha sissemakset. Nendest 15 sissemakset on tehtud 1-3 päeva jooksul n.n. varifirma poolt sularaha väljavõtmisest, 6 sissemakset on tehtud nädala jooksul, 8 sissemakset on tehtud 10 päeva jooksul ja 6 makset on tehtud rohkem kui 10 päeva jooksul. Kohus leiab, maksed on suures ulatuses sünkroonis sularaha väljavõtmisega ja see annab alust arvata, et maksed on tehtud n.n. varifirmadelt saadud sularahast. Vastavalt e-Maksuameti kasutamise
  4. septembri 2002 lepingule nr 280673 (
  5. kd tl 72) oli Osaühingu H esindajaks Maksuameti ees H.T. Vastavalt lepingu p.-le 2.
  6. kinnitas H.T OÜ H esindajana, et portaali kaudu esitatud dokumendid on samasuguse juriidilise jõuga kui tema poolt omakäeliselt kinnitatud dokumendid. Menetluses kogutud tõendite järgi ei olnud kedagi teist volitatud e-maksuametis kandeid tegema. Kohtu hinnangul on H.T ütlused vastuolulised nii omavahel kui ka teiste tõenditega. Nii näiteks väitis H.T, et tal ei olnud võimalik arvelduskontot vaadata, sest tal ei olnud Pin -kalkulaatorit, teisalt andis ta ütlusi, et see asus peamiselt tema töölaua sahtlis. Samuti andis ta algul ütlusi, et tal polnud aega pangakontosid kontrollida, hiljem parandas, et tal ei olnud selleks huvi. Ühelt poolt väitis ta kindlalt, et kõik n.n. varifirmade poolt esitatud arvetel kajastatud tööd on tehtud, teiselt poolt ütles, et tema neid arveid ei kinnitanud. Ühelt poolt ütles, et ta ei tea mis raha M.S ja K.K.T objektidele viisid, teiselt poolt ütles, et need olid majanduskulud. Samuti on vastuolud selles palju ta viibis alkoholiprobleemide tõttu eemal. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et H.T ütlused ei ole usutavad. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et H.T oli OÜ-s H isik, kes juhtis äriühingut nii formaalselt kui sisuliselt, ta oli teadlik sularaha liikumistest, andis korraldusi sularaha kasutamise kohta ning võttis ka ise osa tasust sularahas. Samuti oli ainult H.Tl õigus esitada maksudeklaratsioone. ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Seega oli ta kohustatud täitma ka Raamatupidamise seaduses § 4 sätestatud kohustusi. 31
(35)1-12-783 Käibemaksu osas tuvastas kohus, et tegemist on valeandmete esitamisega käibemaksudeklaratsioonides. Seega on tegemist tegevusdeliktiga. Nii H.T kui M.Si ütlustega on tuvastamist leidnud, et kuigi e-Maksuametis oli OÜ H esindajaks H.T, sisestas valeandmed e-maksuametisse M.S. Siiski leiab kohus, et pole loogiline, et olles äriühingu tegelik juht, omades ülevaadet kogu OÜ H tegevusest s.h. sularahaga n.n. ümbrikupalga maksmisest ja saades ka ise sularaha, ei olnud H.T teadlik ja ei kiitnud heaks käibedeklaratsioonides valeandmete esitamist. Samuti oli suurema sisendkäibemaksu arvestamine H.T, kui OÜ H enamusosaniku aga mitte M.Si kui raamatupidaja huvides. Seega hinnates tõendeid kogumis ja arvestades ka elulise usutavuse aspekte leiab kohus, et M.S esitas OÜ H käibedeklaratsioonides valeandmeid H.T ülesandel ja heakskiidul. Kohus on ka veendunud, et seega sõltus temast otseselt etteheidetava teo – käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine – toimepanemine. Riigikohus on korduvalt tuvastanud (näiteks RKKK 3-1-1-94-06 p. 11.5), et valeandmete esitamise kooseis ei eelda täideviijalt erilist isikutunnust. Seega saaks selle süüteo eest karistada ka M.Sit, seetõttu leiab kohus, et ka M.Sit tuleks käsitleda kaastäideviijana, mitte aga kaasaaitajana. Kohtu hinnangul oli nende tegevus omavahel kooskõlastatud: H.T lõi tingimused, andis M.Sile ülesandeid ja kontrollis neid, M.S viis aga süüteo vahetult ellu. Tulumaksu osas tuvastas kohus, et tulumaks jäeti arvestamata ja deklareerimata. Seega on tegemist tegevusetusdeliktiga, mille puhul saab täideviijana vastutusele võtta üksnes isiku, kes oli seadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud konkreetseid andmeid (maksudeklaratsiooni) maksuhaldurile esitama (RKKK 3-1-1-94-06 p. 11.5 ja RKKK 3-1-1-61-08 p. 11.2). Kuivõrd ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Seega oli ta kohustatud täitma ka Raamatupidamise seaduses § 4 sätestatud kohustusi. Tulenevalt eeltoodust vastutab tulumaksu arvestamata ja deklareerimata jätmise eest juhatuse liige s.o. H.T. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et H.T esitas maksuhaldurile valeandmeid: arvestas 2006. aasta käibedeklaratsioonides ebaõigesti sisendkäibemaksu summas 2 251 928 krooni rohkem ja 2007. aasta käibedeklaratsioonides on ebaõigesti sisendkäibemaksu summas 2 259 461 krooni rohkem, kokku 4 511 389 krooni (288 330,36 eurot) ja jättis arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 8 576 344 krooni (548 128 EUR). Sellise tegevuse tõttu jäi riigil maksudena laekumata 13 087 733 krooni (836 458,59 eurot). 5 KVALIFIKATSIOON Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et süüdistuses peaksid kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05 p 26). See nõue kehtib ka olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas kuriteos, mille osateod jäävad karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega. Sellisel juhul tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist. Sellise juhise on andnud RKKK 28. jaanuari 2008 otsuse 3-1-1-60-07 p-is 18. 32
(35)1-12-783 Süüdistuses on õigesti tuvastatud, et alates 01.09.2002 kuni 15.03.2007 oli H.T poolt toimepandud kuritegu karistatav

§ 386

lg 1 järgi, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisena, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni. Kuivõrd etteheidetavad teod pandi toime igakuiselt alates veebruarist 2006. kuni oktoobrini 2007, tuleb tegu käsitleda jätkuva kuriteona viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi s.t. et samuti on H.T kuritegu õigesti kvalifitseeritud

§ 3891

järgi, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohtumenetluses on tõendatud, et H.T kuriteo tulemusena jäi riigile laekumata käibemaksuna 4 511 389,80 krooni (288 330,36 eurot) ja 8 576 344 krooni (548 128,28 eurot) s.o. kokku 13 087 733,80 krooni (836 458,64 eurot). Seega on süüdistuses H.T kuritegu õigesti kvalifitseeritud

§ 3891lg 2 järgi.

Kohus leiab, et H.T rikkus KMS § 24 lg 1 nõudeid, mille järgi p eab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Samuti rikkus H.T KMS § 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (KMS § 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse KMS § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti rikkus H.T eelpoolkirjeldatud tegevusega KMS § 31 lg 1 nõudeid, mille kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel, muuhulgas peab arve sisaldama tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Samuti rikkus H.T TuMS § 54 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ta oli kohustatud, juriidilise isiku seadusliku esindajana – esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ja TuMS § 54 lg 4 nõudeid, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kohus leiab, et H.T esitas käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu rohkem ja jättis arvestamata ja deklareerimata seetõttu, et sellise tegevusega vähenesid ettevõtja kulud maksmata maksude võrra, selle tegevusega saab äriühing konkurentsieelise teiste samal turul 33

(35)1-12-783 tegutsevate äriühingute ees läbi mille suudab äriühing pakkuda turul märkimisväärselt odavamat hinda ehitusteenusele, mistõttu oli kohtu hinnangul tegu toime pandud kavatsetusega. Kohus leiab, et H.Tle etteheidetav tegu on õigusvastane, selle õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja H.T on süüvõimeline isik. Lähtuvalt eeltoodust tuleb H.T süüdi tunnistada

§ 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi alusetult maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni s.t enam kui 320 000 eurot. 6 KARISTUS Vastavalt

§ 5lg 1 tuleb karistus mõista teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei ole seadusel, mis raskendab isiku karistust tagasiulatuvat jõudu.

§ 3891lg 2 ei näe ette rahalise karistuse kohaldamist.

Seega saab H.T puhul rääkida ainult vangistuse kohaldamist. H.Tle heidetakse ette kuritegude toimepanemist maksustamisperioodil veebruar 2006.a kuni september 2007. Säte, mille järgi H.T tegu kvalifitseeritakse (

§ 2891

lg 2) jõustus sisuliselt olemasolevas sõnastuses 15.03.2007 (RT I 2007, 13, 69), sätet on muudetud ka 1.01.2011 (RT I 2010, 22, 108) jõustunud muudatusega, kuid kuivõrd viimane muudatus ei olnud sisuline (kroonid arvestati seaduses ümber eurodeks), ei võta kohus kvalifitseerimisel viimase muudatuse aega arvesse. 15.03.2007 muudatusega lisati karistusseadustikku § 3891 , mille

  1. lõike järgi nähti ette maksudest kõrvalehoidmise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 5 000 000 krooni või enam vangistus kuni 5 aastat. Enne seda oli nimetatud kuriteo eest ette nähtud karistuseks vangistus kuni 3 aastat. Kohus tuvastas, et H.T tegevuse tagajärjel jäi riigil saamata 13 087 734 krooni maksutulu. Kuivõrd H.T olukorda raskendav seadusemuudatus jõustus süüdistusperioodil keskel, tuleb tuvastada, kas peale seadusmuudatust toime pandud tegude tagajärjel jäi saamata 5 000 000 või enam või mitte. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 40 lg-le 4 on tulumaksu kinnipidaja kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  2. kuupäevaks vastavalt lõikele 5 peab tulumaksu kinnipidaja samaks kuupäevaks esitama ka maksudeklaratsiooni. Kuivõrd

muudatus jõustus

  1. märtsil 2007, siis kehtis muudatus alates märtsi 2007 tulumaksu deklaratsiooni (mis tuli esitada
  2. aprilliks 2007) esitamisest. Vastavalt Käibemaksuseaduse § 27 lg -le 1 tuleb käibedeklaratsioon esitada maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu
  3. kuupäevaks. Seega kehtis

muudatus veebruari 2007 käibedeklaratsiooni suhtes, mis tuli esitada 20. märtsiks 2007. 34

(35)1-12-783 OÜ H hoidus maksudest peale 15.03.2007 muudatust kõrvale järgmiselt: 2007 veebruar märts aprill mai juuni juuli august sept. Kokku Tulumaks Käibemaks 187 301 476 385 279 152 516 154 258 086 478 641 381 443 660 000 368 017 544 359 269 410 479 487 340 932 658 590 175 119 3 813 616 2 259 460 Kokku 187 301 755 537 774 240 860 084 1 028 017 813 769 820 419 833 709 6 073 076 Seega hoidus OÜ H peale

§ 3891

lg 2 jõustumist maksudest summas 6 073 076 krooni ja muudatuses sätestatud rangem karistusmäär kuulub kohaldamisele. Arvestades laekumata jäänud maksudena 13 087 733 krooni (836 458,59 eurot), leiab kohus, et tegemist on suure summaga ja maksudest kõrvale hoidumine kestis suhteliselt pikka aega (üle pooleteise aasta), seetõttu on H.T süü üsna suur ja kohus leiab, et tema karistus peaks olema üle keskmise. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad H.T suhtes raskendavad ja kergendavad asjaolud. Seega leiab kohus, et teda tuleks karistada 3-aastase vangistusega. Kohus leiab, et H.T ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole ta pika menetlusaja jooksul toime pannud uusi kuritegusid. See annab kohtule alust eeldada, et ta ei pane rohkem kuritegusid toime ka tulevikus ja tema reaalne vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. Lähtuvalt sellest leiab kohus, et H.Tu on võimalik karistusest tingimisi vabastada kohaldades talle 4-aastast katseaega. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p. 2 alusel välja mõista H.Tlt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 480 eurot, muid menetluskulusid seoses H.Tga ei olnud. Velmar Brett Kohtunik 35

(35)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.