Obsah (6)

§ 15§ 141§ 40§ 101§ 107§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. augustil 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-8780 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Hara

§ 15

lg 2 – 101 p 1, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 14 aastat vabadusekaotust,

§ 141

lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust.

§ 40

lg 1 ja 43 lg 31 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 20 aastat vabadusekaotust.

§ 40lg 3 alusel liideti mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 21.02.2000.

a otsusega mõistetud 6 aasta 6 kuue kuu pikkuse vabadusekaotuse ärakandmata osa osaliselt ning kuritegude kogumi eest mõisteti B.H-le lõplikuks karistuseks 22 aastat vabadusekaotust. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. oktoobri 2001. a otsusega nr 2-1-334/2001 Tartu Maakohtu 27. juuni 2001. a otsuse osaliselt: B.H süüditunnistamises ja karistamises

§ 15

lg 2 – 101 p 5 järgi, tema karistamises

§-de 101 p 1, 7 ja 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi,

§-de 40 lg 1 ja 40 lg 3 järgi karistuste liitmise ja lõpliku karistuse osas. Tartu Ringkonnakohus mõistis B.H-le

§ 101

p 1, 7 järgi karistuseks 10 aastat vabadusekaotust;

§ 107

lg 1 järgi 4 aastat vabadusekaotust;

§ 141

lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi 8 aastat vabadusekaotust.

§ 40

lg 1 alusel liideti

§-de 101 p 1, 7; § 107 lg 1 ja § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi mõistetud karistused osaliselt ning kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. 2

§ 40lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Maakohtu 21.

veebruari

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse 6 aastat 6 kuud vabadusekaotust ärakandmata osa ning B.H lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus
2. novembril
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.
5. a ja lõpeb 16.02.
6. a. Tartu Maakohtu 18.06.
7. a määrusega nr 1-07-6460 vabastati B.H 14 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.06.
8. a määrusega Tartu Maakohtu 18.06.
9. a määruse ja jättis B.H temale Tartu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.H on kriminaalkorras varasemalt karistatud 3 korral: 1) 18.05.
12. a Tartu Linnakohtu poolt

§ 141

lg 2 p 1, 3 järgi 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 12.08.1998. a Tartu Linnakohtu poolt

§ 140lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahviga summas 4200 krooni; 3) 21.02.2000.

a Tartu Maakohtu poolt

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 aasta pikkuse vabadusekaotusega.

Kriminaalhooldaja pooldab B.H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, toetav sotsiaalne võrgustik, motivatsioon tegeleda seadusevastaste käitumismustrite muutmisega ning toetavad suhted perekonnaga. Kohtumenetluse poolte seisukohad B.H selgitas, et asub elama vanemate juurde. Ta kahetseb sooritatud kuritegusid. Karistuse kandmise ajal on ta teinud kõik, et harjutada end eluks vabaduses. Prokurör ei nõustu B.H ennetähtaegse vabastamisega, kuna ta on toime pannud rasked kuriteod ja ei ole veel piisavalt karistust kandnud. Kaitsja toetab B.H ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, kuna ta on selleks sobiv isik. Ta on kandnud karistust üle 9 aasta, tegelenud enese täiendamisega. Tema ühiskonnast isoleerimise vajadus on möödas. Kohtuniku seisukoht B.H mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese astme kuritegude toimepanemises. Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 2 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest Tartu Ringkonnakohtu määrus, millega B.H jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, jõustus 27.06.

1. a, millest on möödas enam kui kuus kuud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt peab süüdimõistetul ära olema kantud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on 14 aasta pikkusest karistusest kantud enam kui 2/3 3 mõistetud karistusajast. Seega on olemas formaalne alus B.H tähtaegse vabastamise otsustamiseks. tingimisi enne KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.H on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vangistust kannab ta esimest korda. Vangistuse kandmise ajal ei ole tal alates
2. aasta teisest poolest ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on töötanud, toetanud pensionärist vanemaid. Käeoleval ajal on B.H motiveeritud vabanemiseks, tal on olemas resotsialiseerumiseks vajalikud eeldused – toetavad vanemad, kindel elukoht. Samuti on B.H omandanud karistuse kandmise ajal keskhariduse, läbinud keevitaja kutseõppe ja riigikeele õppe. Seega on tal olemas tööharjumus ja teatud kutseoskused, mis võimaldavad tal vabaduses tööd leida. Mõistetud karistusest on B.H ära kandnud vabanemise ajaks üheksa aastat ja kuus kuud. Arvestades süüdimõistetu laitmatut käitumist vanglas viimase nelja aasta jooksul, võib asuda seisukohale, et B.H on teinud karistusest õiged järeldused ning ärakantud karistuse osa on olnud piisavalt pikk, et vaatamata toimepandud kuritegude raskusele teda ennetähtaegselt tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve alla vabastada. Kõige suurem on uute kuritegude toimepanemise risk B.H puhul juhul kui ta tarvitab alkoholi – kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarbimist on ta ka ise hinnanud kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks, kuna kaotab siis olukorra üle kontrolli ja läheb teiste ettepanekutega kaasa. B.H on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi sõltlastele ja saanud aru, et igasugune alkoholi tarvitamine on tema jaoks välistatud. Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata B.H-le kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva loata teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb B.H KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. B.H ärakandmata karistuse osa on pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja osa, s.o kuni 16.02.
3. a Kui B.H katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb B.H-lt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4