← Eesti

1-16-6721/19

1-16-6721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6721 (15257000348) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 Kar

S § 121 lg 2 p 2 järgi). 2 1-16-6721 Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, kasutas sügisel 2014, täpselt kindlaks tegemata ajal, * elamu kabinetis oma elukaaslase M O suhtes füüsilist vägivalda, tiris viimast juustest, lohistas kannatanut ühest käest kinni hoides mööda põrandat ja lõi samal ajal korduvalt M O’d rusikaga pähe, kukla piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule M O’le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani E.T toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis oli pandud toime korduvalt ja lähisuhtes, s.

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 Kar

S § 121 lg 2 p 2,3 järgi). Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, kasutas 15.veebruaril 2015 * elamus oma elukaaslase M O suhtes füüsilist vägivalda, pekstes teda rusikaga pähe, näo piirkonda. Oma tahtliku tegevusega tekitas M O’le füüsilist valu ja lühiajalised tervisekahjustused- hematoomi paremale põsesarnale, huule turse, huule siseküljele marrastuse ning muhud/tursed pähe. Sellise tegevusega pani E.T toime teisele inimesele valu tekitanud tervisekahjustuse, mis oli pandud toime korduvalt ja lähisuhtes, s.

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, kasutas 25.märtsi 2015 õhtul * elamu kabinetis/kodukontoris oma elukaaslase M O suhtes füüsilist vägivalda, haarates kannatanul ühe käega kaelast, kõri ümbert ning tagus tema pead vastu kivist soemüüri ning kui kannatanu vajus põrandale kükakile, lõi E.T M O’d jalaga tuharate ja reite piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas ta M O’le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse – tursed/muhud pea piirkonda ning alaselja marrastuse. Sellise tegevusega pani E.T toime teisele inimesele valu tekitanud tervisekahjustuse, mis oli pandud toime korduvalt ja lähisuhtes, s.

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, kasutas 24.mail 2015 lõuna paiku * elamus oma elukaaslase M O suhtes füüsilist vägivalda, lõi rusikaga vastu kannatanu nägu, põhjustades oma tahtliku tegevusega M O’le füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse -mõlema silma ümbruse verevalumi, prillhematoomi ja mõlemad silma ümbruse turse. Sellise tegevusega pani E.T toime teisele inimesele valu tekitanud tervisekahjustuse, mis oli pandud toime korduvalt ja lähisuhtes, s.

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, kasutas 12.augustil 2015 õhtul kella 20.00 ajal * elamu avatud köögiga elutoas oma elukaaslase M O suhtes füüsilist vägivalda, haaras kannatanul ühe käega kaelast, ümber kõri ja tagus kannatanut peaga vastu külmikut ning seejärel lõi käega kannatanut näkku, vastu paremat põske, põhjustades oma tahtliku tegevusega M O’le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani E.T toime teisele inimesele valu tekitanud tervisekahjustuse, mis oli pandud toime korduvalt ja lähisuhtes, s.

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, kasutas 15.oktoobril 2015 õhtul * elamu kabinetis/kodukontoris oma elukaaslase M O suhtes füüsilist vägivalda, haaras ühe käega kannatanul kaelast, ümber kõri ja lõi kannatanut korduvalt peaga vastu soemüüri ning seejärel lõi selja tagant majast põgenevale kannatanule jalaga vastu alaselga ning paremale poole kaenla alla roiete piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega M O’le füüsilist valu ja rinnakontusiooni. 3 1-16-6721 Sellise tegevusega pani E.T toime teisele inimesele valu tekitanud tervisekahjustuse, mis oli pandud toime korduvalt ja lähisuhtes, s.

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem kannatanu suhtes toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, 25.novembril 2015 kella 15.08 ajal, viibides kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kohas, ähvardas oma endist elukaaslast M O tervisekahjustuste tekitamisega, saates oma telefonilt numbriga * viimase telefonile numbriga * sõnumi „…hoia teiste asjadest eemale, sest hape pritsib ja jäävad armid….“, mille täideviimist oli M O’l reaalne alus karta, teades ähvardaja vägivaldset iseloomu, põhjustas E.T oma tahtliku tegevusega M O’s hirmutunde ja kartuse. Sellise tegevusega pani E.T toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse E.T selles, et tema, olles varem kannatanu suhtes toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, 06. jaanuaril 2016 kella 08.27 ajal, viibides kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kohas, ähvardas oma endist elukaaslast M O talle autoga otsa sõitmisega tervisekahjustuste tekitamisega, saates oma telefonilt numbriga * viimase telefonile numbriga * sõnumi „Kui veel peaksid ohtlikuid manöövreid autoga tegema siis tea, et ma ei pruugi suure autoga libedaga pidama saada….“, mille täideviimist oli M O’l reaalne alus karta, teades ähvardaja vägivaldset iseloomu, põhjustades E.T oma tahtliku tegevusega M O’s hirmutunde ja kartuse. Sellise tegevusega pani E.T toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 177 I kd, tl 16 II kd, tl 33 III kd/. Prokuröri poolt kohtus E.T ’le nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest rahalist karistust 60 päevamäära, s.o. 1476 eurot. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalist karistust 40 päevamäära, s.o. 984 eurot. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub rahaline karistus 60 päevamäära ehk 1476 eurot. VÕS § 1055 alusel kohaldada E.T suhtes lähenemiskeeldu 2 aastaks ja 6 kuuks, keelates tal lähenemise kannatanu M O’le lähemale kui viis meetrit, suhtlemise kannatanuga mistahes viisil, sealhulgas telefoni teel, emailiga, sotsiaalmeedias ja erinevates interneti suhtluskeskkondades. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Lähenemiskeelu sisu on aursaadav. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.T süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Eesti Haigekassa on seoses kannatanu J V`le 16.01.2016 tekitatud tervisekahjustustega tasunud SA Läänemaa Haigla raviteenuiste arve 16.01.2016 seeria * alusel 168,21 eurot /tl 38 II kd/. Kohtuotsus tuleb peale jõusutmist saata teadmiseks Eesti Haigekassale. Tõkend – E.T suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 152 I kd, tl 30 II kd/, mis tuleb tühistada. 4 1-16-6721 Asitõend – CD-plaat kõnesalvestustega, mis asub kriminaalasja II kd kaane vahel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb E.T-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot (1,5 X 430). Piia Jaaksoo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.