KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-409 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Koht

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta E.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt E.D-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, ning käibemaks 8 eurot). Välja mõista E.D-lt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. E.D tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700005044 ning selgitus „E.D 1-16409 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 moodustati liitkaristus 27.10.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 8 kuud vangistust ja mõisteti E.D-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 11 kuud.

Sama otsusega tunnistati E.D pärast 27.10.2015 toimepandud kuriteo eest süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust kokkuleppega mõistetava ära kandmata karistuse, s.o 11 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 74lg 5 ning § 69 lg 1-4 alusel asendati vangistus 450.

tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. E.D kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati E.D üldkasuliku töö tegemise ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju ühe aasta jooksul summas 609,56 eurot xxx, tehes alates kohtuotsuse jõustumisest

1. veebruarist igakuulisi makseid vähemalt
2. euro ulatuses ja lõpetades kohustuse täitmise viimase maksena
3. jaanuaris summaga 59,56 eurot kuni eelmärgitud kohustuste täitmiseni.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati E.D üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis MDFT (mitmedimensiooniline pereteraapia). Kuna E.D 2016 veebruaris kannatanule maksekohustust ei täitnud ning sooritas ettenähtust vähem ÜKT tunde, pööras Viru Maakohus 11.03.2016 määrusega täitmisele Viru Maakohtu 20.01.2016 kohtuotsusega nr 1-16-409 E.D-le mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 1 aasta 2 kuud 22 päeva vangistust. Määrus jõustus 01.04.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.10.
2. Kinnipidamisasutusest E.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on vangistuses olles alustanud õpinguid
3. klassis ja töötab majandustöödel. On osalenud vestlustel suhtlusringkonna negatiivsest mõjust, peresuhetest, suhtlemisest lähedastega, alkoholi tarvitamisest ning sellega kaasnevast vägivallast, riskeerivast ja hoolimatust elustiilist. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Korteris elab hetkel 7 inimest. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, ema abikaasa ja 7 õde-venda. Omavahelised suhted lähedastega on head ja toetavad. Suheldakse telefoni ja kirja teel. Ema praegune ja endine elukaaslane on käinud E.D vanglas külastamas, nimetatud isikud on kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu töötas enne vangistust ametlikult kuu aega xxx. Lühiajaliselt on osalenud ehitustöödel suuliste kokkulepete alusel. Isik eelistab töötamist õppimisele, kuna pere majanduslik olukord ei ole hea. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud kasu saamise eesmärgil. Tasumata nõudeid seisuga 01.09.2016 on 1169,56 euro ulatuses. Ema on valmis poega majanduslikult toetama. E.D on lõpetanud xxx. Edasi oli xxx
4. klassi õpilaste nimekirjas, kuid reaalselt koolis ei käinud. Vabanedes soovib lõpetada kooli xxx. Kinnipeetaval puuduvad sotsiaalsed oskused. Lahendas konflikte vägivallaga ja ei näinud selles probleemi. Toimepandud õigusrikkumised viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtestatud normidesse. E.D kordab oma vigu, ei õpi varasematest kogemustest, pannes uue kuriteo toime katseajal. Arvestades süüdimõistetu ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 moodustati liitkaristus 27.10.2015 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 8 kuud vangistust ja mõisteti E.D-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 11 kuud.

Sama otsusega tunnistati E.D pärast 27.10.2015 toimepandud kuriteo eest süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust käesoleva kokkuleppega mõistetava ära kandmata karistuse, s.o 11 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. E.D-le anti Viru Maakohtu 20.01.2016 otsusega võimalus jätkata elu vabaduses sooritades üldkasuliku töö tunde ja elades seaduskuulekalt, kuid E.D on kriminaalhooldusametnikule teatanud, et ta ei soovi rohkem kriminaalhooldusel olla ega sooritada üldkasuliku töö tunde. Seega ei ole E.D teinud temale kohtu poolt määratud karistuse osas mingeid järeldusi ning teadlikult rikkunud kohustust hüvitada kannatanule osamaksena kahju ja hoidunud kõrvale töö tegemisest“. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine ja/ või katseaja tingimuste muul viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et E.D puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3

§ 761

lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane … teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kantud vähemalt kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Järelikult kinnipeetav E.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused

§ 761

lg 1 p 1 mõttes on käesolevas asjas täidetud, kuid antud juhul tegemist alaealise kohustusliku vabastamise nõudega ei ole. Kohtul on kaalutlusõigus. Arvestades käesolevas seisukohas toodud asjaolusid, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Eeltoodu alusel prokuratuur on E.D vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. E.D selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega ja ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja selgitas, et kõik eeldused ennetähtaegsele vabastamisele on täidetud. Isiku käitumine vanglas on eeskujulik, isikuga on läbi viidud mitmed vestlused. Kuritegu oli toime pandud alaealisena. Isikut toetavad tema lähedased. Elukoht on olemas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et E.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on

1. klassi haridus, mille omandas xxx. Vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust töötas juhutöödel ehitusel ja enne vangistust ametlikult kuu aega xxx. Hetkel töötab vanglas majandustöödel ja alustas õpinguid
2. klassis. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud
3. korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on
4. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud varguse, arvuti kelmuse ja kehalise väärkohtlemise eest. 4

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna tungis 08.07.2015 koos teise isikuga ukse lõhkumise teel xxx linnas asuva kaupluse xxx laoruumi ja varastas sealt 2 kasti (s.o 40 pudelit) õlut A Le Coq Premium koguväärtusega 35,20 eurot ning mõni aeg hiljem kella 03.00 ja 03.08 vahel tungis uuesti koos teise isikuga eelnevalt lõhutud laoruumi ukse kaudu sama kaupluse laoruumi ja varastas sealt erinevaid alkohoolseid jooke ja tubakatooteid kokku 140,90 euro väärtuses. U kse lõhkumisega tekitas varalise kahju 461 eurot. Samuti varastas ta 03.08.2015 samast kauplusest ühe pudeli Gini Saku LD Grapefruit väärtusega 3,08 eurot. Lisaks eelnevale varastas kinnipeetav 16.11.2015 kauplusest xxx ühe kuuspaki õlut A Le Coq Premium väärtusega 4,58 eurot. Väärteokorras on isikut karistatud 11-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 7 karistust: AS § 71 järgi 2.korral (alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt) ja LS § 259 lg 1 järgi 2. korral (jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine) ja

§ 266lg 1 järgi 3.

korral (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et E.D on vangistuses osalenud vestlustel suhtlusringkonna negatiivsest mõjust, peresuhetest, suhtlemisest lähedastega, alkoholi tarvitamisest ning sellega kaasnevast vägivallast, riskeerivast ja hoolimatust elustiilist. Positiivne on seegi, et kinnipeetav osaleb tööhõives majandustöödel ning alustas õpinguid

1. klassis. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab isikut tõendavat dokumenti – isikutunnistust, mis kehtib kuni 13.01.
2. Vabanemise korral soovib E.D elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Korteris elab hetkel 7 inimest. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, ema abikaasa ja 7 õde-venda. Omavahelised suhted lähedastega on head ja toetavad. Suhledakse telefoni ja kirja teel. Vabanemise korral on ema nõus poega materiaalslet toetama. Kohus loeb nimetatut käesolevas asjas positiivseteks asjaoludeks. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolu, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvust, ei ole kohtu hinnangul E.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et esimesel katseajal ei täitnud süüdimõistetu korrekstselt registreerimiskohustust ja sooritas uue kuriteo. Teisel katseajal ei sooritanud korrektselt üldkasulikku tööd ning kirjutas ise avalduse, et soovib vangi minna. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on Viru Vangla andmetel tasumata võlanõudeid summas 1169,56 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. 5

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu E.D temale Viru Maakohtu 20.01.2016 kohtuotsusega mõistetud ja 11.03.2016 Viru Maakohtu määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6