1-10-16284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-10-16284 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Liia Tigane Kriminaalasi Süüdlase T. P. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamine Prokurör Kirjaliku arvamusega prokurör Meelis Juursoo Süüdlane T. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, kannab karistust Tartu Vanglas Kaitsja Kaja Kiilo RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:
- Jätta vabastamata T. P. temale Tartu Maakohtu 01.04.2011.a otsusega nr 1-1016284 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla.
- Määrus kätte toimetada süüdlasele, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 01.04.2011.a otsusega nr 1-10-16284 tunnistati T. P. süüdi KarS § 113 ja KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.02.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS 1-10-16284 § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmist arvestati alates tema kinnipidamisest, s.o 21.06.2010.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.06.2010.a ja lõpeb 21.12.2019.a. Tartu Maakohtu
- mai 2015.a määrusega jäeti T. P. temale Tartu Maakohtu 01.04.2011.a otsusega nr 1-10-16284 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Tartu Maakohtusse saabusid 21.06.2016.a Tartu Vangla materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta T. P. ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdlane T. P. avaldas istungil, et soovib vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabaneda. On läbinud kõik võimalikud programmid. Vabanedes on kindel elukoht ja töökoht. Vangistuses olles on teinud järeldused ja soovib elada seaduskuulekalt. Kaitsja oli seisukohal, et T. P. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Esinevad nii formaalsed kui materiaalsed vabastamise alused. T. P. on vangla iseloomustanud väga positiivselt, tema mõtlemises on toimunud positiivsed muutused, ta on läbinud kõik võimalikud programmid ning saanud ka kiita ja teda on ka premeeritud. Vabanedes on temal kindel töö- ja elukoht. Kaassüüdlane on ammu juba ennetähtaegselt vabastatud ning ka viimase aja kohtupraktikas on korduvalt (6-10 korda) karistatud isikuid, kes peaksid vabanema 2019.a, vabastatud tingimisi enne tähtaega. Prokurör oma kirjalikus seisukohas leiab, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamisega kohaldatakse süüdlasele eriline soodustus, selleks on vabastamine enne karistuse lõplikku ärakandmist. Sellisel otsusel võivad olla kõige otsesemad tagajärjed ühiskonna turvalisusele. Vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale eelnev elukäik ja toime pandud kuriteod. Tuginevalt isiku poolt toime pandud kuritegudele, varasemale elukäigule, ohtlikkuse tasemele ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse tõenäosusele, leiab prokurör, et T. P. puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja T. P. puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Samuti arvestades T. P. poolt toime pandud kuritegusid, tegude ebaõiguse määra, kuritegude raskust ja teo tagajärgi kannatanu jaoks, riivaks isiku vabastamine liigselt ühiskonna õiglustunnet. Karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et eluvastaste ja seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokuröri arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks T. P. positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. 2
(4)1-10-16284 KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 01.04.2011.a otsusega mõisteti T. P. lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust, mida süüdlane kannab alates 21.06.2010.a. Kuna T. P. on käesolevaks ajaks kandnud mõistetud karistusajast ära rohkem kui poole ning on andnud kirjaliku nõusoleku (vangla toimiku
- osa, lk 214) elektroonilise valve kohaldamiseks, siis on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Elukoha sobivuse kontroll-lehelt (vangla toimiku
- osa, lk 224) nähtub, et aadressil Võru linn, Vee 5 eluaseme üldine olukord vastab elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ning elektroonilise valve seadmiseks on oma kirjaliku nõusoleku andnud Omar Peedosaar, Triinu Peedosaar ja Aire Peedosaar (vangla toimiku
- osa, lk 223-226). Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud vangla materjalidega ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja, on seisukohal, et T. P. tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt (vangla toimiku
- osa, lk 227-229) on T. P. vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Vihajuhtimine, Õige hetk ning seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammi. Süüdlane on osalenud majandusabitöödel, perenõustamises, programmis Tööturg ja sotsiaalsed oskused, omandanud Kutseharidussüsteemis keevitaja eriala, on metallitöös abitööline käesoleva ajani ning osaleb taasühiskonnastavates vestlustes positiivsete muutuste säilitamiseks. T. P. on vabanedes kindel elukoht ja kindel töökoht OÜ-s Sulavesi, mille kohta on Tarmo Filippov väljastanud ka garantiikirja (vangla toimiku
- osa, lk 230). Süüdlast iseloomustavate positiivsete asjaolude kõrval tuleb aga arvestada ka sellega, et T. P. on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ning käesolevalt kannab ta vangistust vägistamise ja tapmise eest, mis on väga rasked süüteod. Märkimist väärib ka asjaolu, et süüdlasel on hetkel vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkorras karistust, seega ei ole T. P. suutnud ka vangistuses õiguskuulekalt käituda. Materjalidest nähtub, et teda on kokku vangisuse ajal karistatud distsiplinaarkorras 12 korral sigarettidega seotud rikkumiste eest ja 2 3
(4)1-10-16284 karistust keelatud esemete omamise eest. Kõnekas on kohtu jaoks see asjaolu, et need kehtivad kolm distsiplinaarkaristust on määratud peale seda kui kohus arutas eelmisel korral T. P. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamist. Seega on hetkel olukord, võrreldes eelmise vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisega, oluliselt halvenenud, sest eelmine kord ei olnud ühtegi kehtivat distsiplinaarkorras määratud karistust. Süüdlase vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse ta käitumiskontrollile. T. P. suhtes on varem vangistus jäetud tingimisi kohaldamata (Tartu Maakohtu 04.02.2010.a otsus nr 1-10-1444) ning ta allutati käitumiskontrollile. Siiski jätkas T. P. kuritegude toimepanemist ning pani väga rasked kuriteod (tapmise ja vägistamise) toime katseajal. Kohtu hinnangul on uute kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem isikute puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Kohtul puudub veendumus, et T. P. suudaks käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita ja kriminaalhoolduse edukalt läbida, samuti ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik ära hoida süüdlase poolt uute kuritegude toimepanemist. Seda kinnitab ka süüdlase poolt uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent, mis on kohtu hinnangul liiga kõrge, et T. P. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Nimelt on T. P. poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 5 aasta jooksul on 41-62%. T. P. ohu tasemeks on märgitud kõrgohtlik. Ohustatud on lapsed ja avalikkus, võõrad isikud, kellega tekkinud konflikt. Soodusteguriks on alkohol ja kriminaalse taustaga tuttavad ning sõbrad. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et T. P. ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Seonduvalt kaitsja poolt viidatud asjaoludega märgib kohus, et iga süüdimõistetu puhul arvestab kohus asjaolusid, mis on seotud konkreetse süüdimõistetuga. Kohus ei pea õigeks analüüsida ja võrrelda lahendeid, mis on tehtud esimese astme kohtute poolt teistes kriminaalasjades. Kohus, oma seisukohta kujundades, lähtub sellest, mida on T. P. teinud või toime pannud, mitte sellest, mida ta ei ole toime pannud, so et ta ei ole vägivaldselt vangistuses olles käitunud ning ei ole toime pannud ka kuritegusid. See, et T. P. koos süüdi tunnistatud T.H on tänaseks ennetähtaegselt vabanenud, ei oma kohtu arvates ka mingisugust tähtsust T. P. vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ühtlasi märgib kohus, et T.H-le oli KarS § 113 eest mõistetud karistus 2 aasta võrra väiksem, so 6 aastat vangistust, aga T. P. oli see 8 aastat vangistust ning lisaks on T. P. süüdi tunnistatud ka vägistamises, mida T.H-le etteheidetud ei ole. Seega, kui lähtuda karistuste määradest, siis oli T. P. süü oluliselt suurem T.H süüst. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et T. P. tuleb jätta talle Tartu Maakohtu 01.04.2011.a otsusega nr 1-10-16284 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Marju Persidskaja kohtunik 4
(4)