Obsah (9)

§ 76§ 78§ 75§ 118§ 68§ 65§ 121§ 120§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. septembril 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-4634 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi P

§ 76

lg 5 alusel määrata G.R-ile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 10.11.2017 ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrolli nõuetele.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Katseajal on G.R kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 4, 8 alusel määrata G.R-ile katseajaks järgmised kohustused: 1.

asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates;

1. osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas G.R 03.09.
2. a otsusega

§ 118lg 1 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust 1/3 võrra, mõistes G.R-ile 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistusest kantuks G.R kahtlustatavana kinnipidamise 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.02.

1. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra. Kohtuotsus jõustus 11.09.
2. Tartu Maakohus karistas G.R 12.02.
3. a otsusega

§ 121

järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 120järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.03.2014 ja lõppeb 10.11.2017. G.R avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 21.08.2016, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab G.R vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ettekande andmetel on G.R vabanemisel kindel elukoht tema emale kuuluvas korteris. Suhted perekonnaliikmetega on head. Tal on võimalus tööle asuda XXXX, mida kinnitas tööandja. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et G.R tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetule võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab 2 olla seadusekuulekas inimene. Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on tema puhul vajalikud. Süüdimõistetu G.R selgitas, et asub esialgu elama ema juurde, hiljem soovib üürida korteri. Tööle läheb ta autojuhina samasse firmasse, kus töötas varem, XXXX. Ta kinnitas, et on aru saanud, et vägivaldne käitumine viib vanglasse ja seda enam ei juhtu. Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must leidis, et G.R karistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole takistusi. Ta saab elada seaduskuulekat elu. Kohtu seisukoht G.R kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. G.R on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.R on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varasemalt on teda karistatud KrK § 195 lg 2 järgi (karistus kustunud) ja kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta kahe kohtuotsuse alusel vangistust XXXX suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest, tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest ning XXXX rusikaga näkku löömise eest ja pea vee all hoidmise eest, samal ajal pigistades jõuliselt tema kaela. G.R ei ole varasemalt viibinud kriminaalhooldusel. Tartu Maakohtu 28.01.2011. a otsusega karistas kohus teda rahalise karistusega ning Tartu Maakohtu 12.02.2013. a otsusega vabastas kohus ta vangistuse kandmisest tingimisi

§ 73lg 1 alusel.

Samas ei suutnud ta katseajal uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Tartu Maakohus pööras 03.09.

1. a otsusega Tartu Maakohtu 12.02.
2. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse. Tartu Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse pigem madalaks. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. G.R puuduvad distsiplinaarkaristused. G.R on vabanemisel olemas nii elu- kui ka töökoht. Elama asub ta emale kuuluvasse korterisse ning tööle XXXX. Vangla andmetel on 11.07.2016 seisuga tema vastu nõudeid 386,14 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Positiivne on asjaolu, et G.R viibib alates 02.02.2016 Tartu Vangla avavanglas. Tartu Vangla käskkirjadega määrati ta tööle ajavahemikuks 13.
3. – 31.07.2015 ja 01.
4. – 31.12.2016 majandustöödele. Alates 14.04.2016 on tal luba liikuda väljaspool Tartu Vangla territooriumi, seoses töötamisega XXXX. Avavanglas viibides on ta ilma järelevalveta külastanud poodi, kirikut ning käinud lühiajalisel väljasõidul kodus. Järelevalveta liikumiste 3 ajal vahejuhtumeid vangla täheldanud ei ole. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ajavahemikul 11.11.2015 – 20.01.
5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.R ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. G.R on olemas vabanemisel nii kindel elu- kui ka töökoht. G.R on viibinud vangistuses 2 aastat 6 kuud, mis on piisav aeg, et esmakordse reaalse vangistusena mõjutaks teda edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. G.R suhtes on võimalik edaspidi täita karistuse mõistmise eesmärke tema allutamisega kriminaalhooldusele. Varasemalt ei ole ta kriminaalhooldusel viibinud, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et ta ei ole võimeline sellega kaasnevaid nõudeid täitma. Vangistuse kestel on ta käitunud korralikult. Praegu kannab ta karistust kuritegude eest, mille pani toime oma perekonnaliikmete suhtes. G.R ei soovi edaspidi suhelda oma abikaasaga. Samuti on temalt ära võetud nelja alaealise lapse isiku- ja varahooldusõigus. Seega on oht, et ta saaks kuritegusid toime panna oma abikaasa või laste suhtes, praktiliselt olematu. Selleks, et aidata tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, tuleb G.R-ile määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Selleks, et ta saaks vabaduses majanduslikult edukalt toime tulla, määrab kohus G.R-ile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest.

§ 76

lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. G.R karistuse kandmise aeg lõpeb 10.11.2017, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et G.R tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Ingeri Tamm kohtunik 4